MS § 426, 432 Vabastada Meelis Peenemaa, isikukood: 37206095231, talle Harju Maakohtu 18.12.2001. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2012.a.
Kohustada Meelis Peenemaad täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata Meelis Peenemaale katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata. Määrata Meelis Peenemaa katseajaks käitumiskontrollile Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldaja Velli Ehasalu järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.08.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Meelis Peenemaa on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 18.12.2001.a otsusega KrK § 1773 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 09.04.1999.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 10 aastat 1 kuu ja 26 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.2001.a ja lõpeb 17.04.2012.a. Tartu Maakohtu 23.07.2009.a määrusega jäeti M. Peenemaa ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 18.08.2010.a. Meelis Peenemaa on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 03.06.1996.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7 ja KrK § 140 lg 2 p-de 2, 3 järgi 8 aastat 11 kuud ja ja 15 päeva päeva vangistust; 2) 10.06.1998.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 1842 lg 2 järgi 15 aastat vangistust; 3) 09.04.1999.a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 järgi 1 aasta vangistust, KrK § 40 lg 3 loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 10.06.1998.a otsusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Meelis Peenemaad vanglas distsiplinaarkorras karistatud ühel korral 2007.a keelatud eseme omamise eest. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde Rakverre. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel ning ametlikult AS-s Invent. Vanglas läbinud erinevad sotsiaalprogrammid (paarisuhete hoidmine, „12 sammu“, alates 19.07.2010 „Õige hetk“), osaleb keevitaja kutseõppes ning töötab AS Eesti Vanglatööstuses. Tartu Vangla andmetel kinnipeetava suhtes rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 15 000 krooni. Vanglas kaaskinnipeetavatega sõprussuhted puuduvad. Vabaduses tarvitas alkoholi, raske isikuvastase kuriteo pani toime alkoholijoobes, ka vangistuse ajal on alkoholi ja narkootikume tarvitanud. Viimastel aastatel on käitumine olnud korrektne. Tartu Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht füüsilises vägivallas, ohtu suurendavad alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Tartu Vangla toetab M. Peenemaa ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab Meelis Peenemaa tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ema juures. Tal on toetav lähivõrgustik. Olemas töökoht xxx. Tööandja garanteerib töötamise ajaks ka elamispinna Tallinnas. Võlanõuded puuduvad. Kinnipeetav on läbinud erinevaid resotsialiseerivaid tegevusi: töötamine, kutse omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on rasked isikuvastased kuriteod, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mõjutatavus kaaslaste poolt. Siiski leiab kriminaalhooldusametnik, et M. Peenemaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik, kuna kinnipeetav on väljendanud mõtteviisi muutumist, tal on olemas kindel töökoht ja toetavad lähisuhted. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis. Meelis Peenemaa seletas kohtuistungil, et tõsine soov on vabadusse saada. On enda jaoks asjad läbi analüüsinud, põhjused ja tagajärjed. Olemas kindel töökoht ja lubati toetada ka elukohaga. Alates 2002.a. on töötanud vanglas kuni tänaseni. Töökogemus on olemas. Tunneb, et on praegu valmis ellu astuma. 15 aastat ja 3 kuud on ülimalt pikk aeg vanglas viibimiseks. Ei loo kontakte kinnipeetavatega. Püüab oma rida ajada, suhtleb lähedastega võimalikult palju. Esimese kuriteo ajal tundis grupi mõju, ei olnud oma tegudes kindel. Alates 2002.aastast, kui on tööle saanud, on elu järje peale saanud, on leidnud enesekindlust, suudab ennast ise ära majandada, on aidanud lähedasi. On aru saanud, et enda tehtud otsused on õiged, ei ole vaja kellegagi kampa lüüa. „Õige Hetk“ programm oli väga hea, sai need asjad läbi võtta seal. On osalenud veel „12 sammu“ programmis. Vabatahtlikult on inglise keele kursustel käinud Ämari vanglas, mis kestsid 1,5 aastat. Väikeettevõtluse ja müügitöökorralduse kursused on lõpetanud 2001-2002.a. Hakkas otsima väljundit, tundis, et elus domineerivad liiga mustad värvid. Pärast õppima asumist tundis kuidas maailm hakkas uuesti avanema. Kõik läks paremuse poole. Üks kuritegu toimus vanglas, jõudis nädal aega olla vanglas. Ei jaganud veel ära kus on. Kahetsusväärne juhtum. On nüüd teinud järelduse, et neid inimesi kellega kokku puutus, ei huvitanud õppimine. Elama hakkan ema juures 3-toalises korteris, kus ema elab elukaaslasega kahekesi. Elatuma hakkan töötasust. Korjatud 15 tuhat krooni vabastusfondi, mis hakatuseks. Paari nädala jooksul kindlasti asub tööle xxx OÜ-s, tööandajaga on kokku lepitud, et ta ootab. On teinud koledaid asju minevikus ja siiralt kahetseb, ei saa neid tegusid heastada, saab ainult ennast muuta ja edaspidi hoiduda sellistes asjadest. Prokurör leiab, et vaatamata positiivsele, mida märgitud nii vangla kui kriminaalhooldaja iseloomustuses, on uute kuritegude risk on väga kõrge. 2 korral kohus vaadates läbi materjalid ennetähtaegseks vabastamiseks, ei vabastanud vangistusest. Ka praegu oht uute kuritegude toimepanemiseks on küllalt kõrge ja arvestades seda, et kuritegu mille eest algselt karistatud, on I astme kuritegu ja väga raske, siis ei ole põhjendatud ennetähtaegne vabastamine, seda enam, et aega karistuse lõpuni on üle aasta. Kaitsja taotleb ennetähtaegselt tingimisi vabastamist. Kindlasti on olnud kuriteokaaslase mõjutused kuid M. Peenema ei suhtle aastaid juba nendega. Kaitsja leiab, et 22% ei ole üldse kõrge % kuritegude riskiks. Kui arvestades seda, et viimane kuritegu 2001.a. toime pandud, siis ei saa lähtuda, et on ohtlik. Ammu vangistusega kohanenud. See, et istub veel aasta, ei muuda midagi. Peaks andma võimaluse elada vabaduses, kus ei ole nii lihtne kui vanglas. Olemas reaalne töökoht praegu. Terve ellusuhtumisega, ei suitseta, sporti teinud, on karistuse kandmise ajal endaga tööd teinud. Tallinnasse tööle minnes saab ta eemale Rakvere sõpradest.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et Meelis Peenemaa tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud enam kui 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe, kutseoskused ja töökoht. Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida kriminaalse taustaga isikuid. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Meelis Peenemaast endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult kaasneksid. Meelis Peenemaa on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kohus toetub vangla spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmise ajal on Meelis Peenemaa osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, analüüsinud enda senist elukäiku ja teinud tööd enda eluviiside muutmiseks. Meelis Peenemaa on kandnud pikaajalist vanglakaristust ja seetõttu on resotsialiseerumiseks vajalik ka pikemaajalisem käitumiskontroll. Neil põhjustel on otstarbekas tingimisi vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kohus kinnitab kriminaalhooldusametniku ettepandud kontrollkohustused kohustusteks. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.