KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.augustil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-11682 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazjev Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.08.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Eduard Oleinik, isikukood: 36606052233, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Eduard Oleinik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Oleiniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Oleinik on viimati süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega KarS § 100, § 139 lg 2 p 2,3 järgi KarS § 63 ja § 64 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 06.01.2002 ja lõpp 06.01.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.05.2010. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Eduard Oleiniku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 18 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav osales 2009 Viru Vanglas Tööturuameti programmis, 2010 läbis agressiivsuse asendamise treeningu sot.programmi. Kinnipeetav väidab, et on osalenud Viha juhtimise programmis ja Peresuhete hoidmise programmis, mille kohta dokumentaalsed tõendid puuduvad. Viru Vanglas osaleb kunstiringis. Keeldus tööst, koristajana Viru Vanglas. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxx S O kuuluvasse korterisse, kuhu on sissekirjutatud ka Eduard Oleinik. Isikul on väidetavalt keskeriharidus ja keevitaja eriala. Vabanemisel garanteerib töökoha OÜ xxx, xxx, tegevjuht K K. E.Oleiniku usaldusisikuks on J M, kes töötab Narva narkovõõrutuskeskuse juhina. M on kavas suunata E.Oleinik vabanemisjärgselt osalema analoogilise organisatsiooni töös Tallinnas ja jätkata vajadusel toetamist. Kinnipeetaval on enesekontrolli täieliku kaotamise kogemus. Tal on kõrgenenud isikuärevus, mis võib põhjustada eba-adekvaatse agressiivse käitumise. Kinnipeetav teeb ametnikega koostööd teatud piirini, on olnud verbaalselt agressiivne. Kriminaalhoolduses näeb lahendust praktilistele probleemidele. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude eest. Vanglas viibib viiendat korda, seega kogu oma teadliku elu. Toimepandud kuriteod viitavad vägivaldsele ja oma negatiivsete emotsioonidega mitte toimetulevale isikule. Tulenevalt toimepandud kuritegudest võib öelda, et kinnipeetav on ohtlik tavaisikutele, õiguskaitseorganite töötajatele ning kogu ühiskonnale tervikuna. Oht seisneb vahetus füüsilise kahju tekitamises. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Arvestades seda, et E.Oleinik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda, et viimane kuritegu on isikuvastane, ei toeta kriminaalhooldusametnik tema vabastamist ennetähtaegselt KarS § 76 alusel. E.Oleinikul on olemas formaalsed tingimused ennetähtaegse vabastamise jaoks: töökoht ja elukoht, toetav võrgustik tuttavate poolt. Positiivseks asjaoluks on see, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis ning Vangla materjalidele tuginedes tema käitumine vanglas on viimastel aastatel paranenud. Vangla riskihindamise alusel isik on varasemalt tarvitanud narkootikume, tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Arvestades seda, et isik on varem toime pannud korduvalt kuritegusid ning viimane kuritegu on isikuvastane, et toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eduard Oleinik soovib ennetähtaegset vabastamist. Ta on muutunud paremuse poole. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, kuna Eduard Oleinik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Isikule määratud distsiplinaarkaristused näitavad, et ka vangla režiimis ei ole kinnipeetav veel võimeline oma käitumist kontrolli all hoidma. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Eduard Oleinik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Eduard Oleiniku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib viiendat korda. Isiklikust toimikust nähtub, et Eduard Oleinik on varem toime pannud kuritegusid nii võimuesindaja suhtes, avaliku korra vastaseid kui ka varavastaseid. Olles karistatud Harju Maakohtu 08.02.1996 kohtuotsusega KrK § 184-2 lg 1 järgi 2 aasta 4kuulise vangistusega, KrK § 41 alusel lõplik karistus 5 aastat 8 kuud vangistust, vabanedes vangistusest oktoobris 2001, pani toime uue esimese astme isikuvastase kuriteo, tapmise detsembris
- Seega võib järeldada, et karistus ei ole Eduard Oleiniku suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest ja avaliku korra vastastest kuritegudest, on välja kasvanud isikuvastane kuritegu (Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega süüdi mõistetud KrK § 100 alusel). See näitab, et Eduard Oleiniku käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et Eduard Oleiniku varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vanglas viibides ei ole Eduard Oleinik üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 18 distsiplinaarkaristust. Peale viimast tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 13.05.2009, on Eduard Oleinikul 2 uut distsiplinaarkaristust, nimelt keeldus majandustöölisena töötama ja vanglaametniku solvamise, laimamise ja ähvardamise eest. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Eduard Oleinik oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav osales 2009 Viru Vanglas Tööturuameti programmis ja 2010 läbis agressiivsuse asendamise treeningu sotsiaalprogrammi. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument Euroopa Liidu pass kehtivusega kuni 19.03.2014 ja ID kaart kehtivusega kuni 01.12.
- Vabanedes on Eduard Oleinikul kindel elukoht S O kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Antud 3toalises korteris elab S O. Eduard Oleinikul on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Vabaduses toetab süüdimõistetut narkovõõrutuskeskuse juht Narvas J. M Arvestades Eduard Oleiniku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Eduard Oleiniku poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust (viimane raske isikuvastane kuritegu tapmine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses ( elu- ja töökoha omamine ja tuttavate toetus). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Oleiniku temale Narva Linnakohtu 29.10.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)