Obsah (6)

§ 121§ 136§ 64§ 74§ 75§ 56

Ärakiri Kohtuasi nr 1-08-17130 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21.10.2009 Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp, Sekretär Aile Siil Prokurör Sirje Merilo Kaitsja Anti Aasmaa osavõtul Arutas avalikul

§ 121, § 136 lg 1 järgi.

RESOLUTSIOON JAAN ILLISSOO süüdi tunnistada

§ 121järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

JAAN ILLISSOO süüdi tunnistada

§ 136

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistust tingimisi mitte kohaldada 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile.

§ 75

alusel määrata JAAN ILLISSOO katseajaks kriminaalhooldusametniku kontrolli alla ning kohustada teda katseajal järgima

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Jaan Illissood katseajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Katseaja alguseks lugeda 21.

1. 2009 Tõkend – elukohast lahkumise keeld- Jaan Illissoo suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Jaan Illissoolt menetluskulu riigituludesse järgmiselt:
   sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;
   toimiku paljundamise kulu 35.40 (kolmkümmend viis,40) krooni;
   kaitsjatasu 3702,00 (kolm tuhat seitsesada kaks, sh käibemaks 20%) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-08-17130 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks 3702,00 (kolm tuhat seitsesada kaks, sh käibemaks 20%) krooni advokaat A. Aasmaa poolt süüdistatav Jaan Illissoo kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 28.10.
3. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
4. 11
5. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so hiljemalt 27.11.
6. Süüdistuse sisu J.Illissood süüdistatakse selles, et tema 22.06.2008.a. kl 14.00 paiku xxxx territooriumil asuvas metsas haaras oma isal A I rinnust kinni, lõi oma isa korduvalt rusikaga näkku, seejärel lõi isa pikali ning lõi maas lamavat isa jalaga paar korda reite ja selja piirkonda tekitades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustusi- vasaku silma aluse hematoomi, parema kõrva hematoomi ja seljapiirkonna hematoomi. Seega J.Illissoo, pekstes teist inimest, kahjustades sellega teise inimese tervist ja põhjustades teisele inimesele füüsilist valu, pani toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse J.Illissood selles, et tema, 22.06.2008 ajavahemikul kella 14.00 kuni 15.00, xxxx lohistas A I peale metsas peksmist mõned meetrid kodu poole ja siis viis A I xxxx heinaküüni ning pani ta sinna kinni, sulgedes ukse väljast poolt rauast latiga, hoidis kannatanut küünis kinni ja lõi sellega talle liikumistakistuse. Seega J.Illissoo, võttes teiselt inimeselt ilma seadusliku aluseta vabaduse, pani toime

136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas Kannatanu A.I kohtus antud ütlustest nähtub, et 22.06. käis ta oma talu metsas vaatamas liinialust ala, seal oli tema tuttav Ü M tema palvel raiunud maha elektriliini segavaid puid, metsa tuli ka tema poeg J.Illissoo, kes võttis tal rinnust kinni ja lõi vastu nägu ning seejärel küsis miks ilusad puud kütteks lõigatakse, J.Illissoo lõi teda neli korda vastu põske ja kõrva, põsk sai veriseks, seejärel ta kukkus maha ja J.Illissoo lõi teda jalaga kaks korda selga ja tiris teda riietest kinni hoides mõned meetrid mööda maad, seejärel hoidis J.Illissoo tal riietest kinni ja ta läks omal jalal koju, kodus käskis J.Illissoo tal küüni minna, ta kartis peksmise jätkumist ja läks küüni, J.Illissoo sulges küüniukse raudlati ja obadusest läbi pandava poldiga. Ta arvab, et J.Illissoo sulges ta küüni, et ta ei saaks politseid kutsuda, küünist oleks ta omal jõul välja saanud ainult küüni seina lõhkudes või labida abil, ta proovis mitmel korral ust avada see aga ei õnnestunud. Küünis oli ta kinni üle tunni, J.Illissoo käis ümber küüni ja vaatas et ta kusagilt välja ei saaks. Küünist lasi ta välja koju tulnud abikaasa. Kaks päeva hiljem, kui käis metsas Ü.M vaatamas nägi viimane pekstud nägu ning ta rääkis Ü.M peksmisest, Ü.M helistas politseisse, politsei tuli kohale, J.Illissoo põgenes akna kaudu, samal päeval käis ta arsti juures. A.I ütlustest nähtub, et tema poeg J.Illissoo on olnud vägivaldne ka varem, et ta on ka varem teatanud sellest politseisse ja J.Illissoole tehti 1000 krooni trahvi. Ta ei soovi, et J.Illissoo tema juures elab, ta väidab, et J.Illissool on xxxx korter, kuid J.Illissoo ei ela seal kuna seal teda keegi ei toida ega teeni. J.Illissoo ennast temale esitatud süüdistuses

§ 121ja 136 lg 1 järgi süüdi ei tunnista.

Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta pole oma isa löönud ega küüni kinni pannud, et isa on esitanud tema peale valekaebuse omakasu pärast. Ta tunnistab, et kui 22.06 koju tuli kurtis ema, et metsas lõigatakse puud liiga lühikesteks ja kütteks, isa nägi ta alles õhtul, mingeid vigastusi ta isal ei näinud, väidab, et vigastusi nägi alles 29.06. Tema ütlustest nähtub veel, et tal on xxxx korter ja elab vahel xxxx ja vahel xxxx vanemate juures, väidab, et elab oma säästudest. Ta väidab, et pole oma vanemaid kunagi löönud, kuid samas tunnistab, et 2007.a kutsus isa politsei süüdistades teda löömises, ta pidi maksma 1000 krooni ja menetlus lõpetati. Tunnistaja Ü M kohtus antud ütlustest nähtub, et see võis olla juunis 2008 kui lõikas puid liinialusel, metsa tuli ka A.I ning ta nägi sinist silma ja kriime kõrva juures ja lõual, küsimise peale A.I rääkis, et poeg tuli paar päeva tagasi kallale, et pojale ei meeldinud metsalõikamine ning seepärast tuli kallale ja lohistas maas. Ta leidis, et mingit abi peab inimene saama ja helistas politseisse, A.I polnud ka vastu politseisse helistamisele. Ta on ka varem kuulnud A.I ja J.Illissoo halbadest omavahelistest suhetest. OÜ Tapa Perearstikeskuse tõendist nr. 72 nähtub, et 25.06.2008.a. diagnoositi A I vasaku silma alune hematoom, parema kõrva hematoom selja hematoom. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 04.09.2008.a. on vaadeldud ja fotografeeritud xxxx heinaküüni mille ukse ees on pikk metallist latt, heinaküüni ukse ja maapinna vahel on umbes 21 cm laiune tühimik.

§ 121

järgi kvalifitseeritava tegevuse- kehalise väärkohtlemise- puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, kuriteo objektiivne koosseis võib seisneda tervise kahjustamises, löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises.

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava tegevuse –vabaduse võtmine seadusliku aluseta- puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese liikumisvabadus. Kohtupraktika kohaselt loetakse vabaduse võtmiseks liikumistakistuse loomist- kinnipidamist või kinnihoidmist kusjuures pole nõutav, et vabaduse võtmine kestaks pikemat aega. Kohus ei pea J.Illissoo ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks ja loeb

§ 121

ja 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivsete süüteokoosseisude olemasolu tema tegevuses tõendatuks kannatanu A.I ütlustega millistes ta üksikasjalikult kirjeldab kuidas J.Illissoo teda peksis ja küüni sulges. Kohtul pole põhjust kahelda A.I ütlustes kuna neid kinnitavad ka tunnistaja Ü.M ütlused ja arstitõend. xxxx heinaküüni vaatlusest nähtub, et suletud heinaküünist pole võimalik ilma kõrvalise abita välja saada, kannatanu ütlustest nähtub, et ta soovis väljuda ja üritas seda teha kuid edutult. J.Illissoo ütlusi ei loe kohus usaldusväärseiks kuna need on vastuolulised ja kummutatud teiste asjas olevate usaldusväärsete tõenditega. J.Illissoo väidab, et elab vanemate juures, et neid aidata ja kinnitab, et pole isa suhtes kunagi vägivalda tarvitanud, samas on nii tema enda kui kannatanu ütlustega tõendamist leidnud varasem vägivallajuhtum mille lahendamisse kaasati politsei, J.Illissoo ja A.I halbadest omavahelistest suhetest on rääkinud ka tunnistaja Ü.M. J.Illissoo väidab, et tema isa annab teda süüstavaid valeütlusi omakasu pärast, kuid ei oska seletada, milles see omakasu seisneb. Vastuolulised on J.Illissoo ütlused ka A.I esinevate vigastuste kohta. J.Illissoo väidab, et elas 22.29.06.2008. isa juures xxxx, kuid vigastusi isal märkas alles 29.06, kuigi Ü.M nägi vigastusi 25.06, ning samal päeval on need fikseeritud ka perearsti poolt. Lüües A.I korduvalt käte ja jalgadega sai ta aru, et käitub lubamatult ja põhjustab oma tegevusega kannatanule valu ja sooviski seda, pannes kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Käskides kannatanul küüni minna ja seejärel küüniukse sulgedes sai J.Illissoo aru, et A.I pole võimalik sealt iseseisvalt väljuda, tema tegevusest nähtub, et ta soovis tekitada ja tekitaski kannatanule liikumistakistuse, ning sellegi kuriteo puhul tegutses ta vähemalt otsese tahtlusega. J.Illissoo tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.Illissoo karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine. Arvestades asjaolu, et J.Illissool puudub töö ja sissetulek pole otstarbekas teda karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse kohaldamine pole kohane ka seetõttu, et kohtu arvates on J.Illissoo käitumise üle vaja teostada kontrolli ja osutada talle sotsiaalset abi kriminaalhoolduse vormis. Eelnevast tulenevalt peab kohus õigeks J.Illissoo karistamist lühiajalise vangistusega tingimisi. IV Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb Jaan Illissoolt välja mõista menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 6525,00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; toimiku paljundamise kulu 35.40 (kolmkümmend viis,40) krooni; kaitsjatasu 3702,00 (kolm tuhat seitsesada kaks, sh käibemaks 20%) krooni. Taotluses riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks on advokaat Anti Aasmaa palunud kaitsjatasuks määrata 4302.00 krooni sh käibemaks 20%. Taotlus on meelevaldne kuna kohtuistungil osalemise aja arvestamisel ei vasta see kohtuistungi protokollides märgitud istungite kestusele ja advokaadi poolt istungitel osaletud ajale. Eeltoodud põhjustel vähendab kohus J.Illissoolt riigituludesse väljamõistetavat kaitsjatasu ja ka advokaadibüroo kasuks riigieelarvevahenditest väljamõistetavat summat. Kohtunik. Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu

1. oktoobri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-17130 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Uno Feldschmidt kasuks välja 5568 krooni Illissoole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Jaan Jaan Illissool tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Jaan Illissoo, 1-08-17130, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306 lg 5 parandada Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni 2010 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-08-17130 ilmne ebatäpsusus. Tühistada Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Uno Felschmidti kasuks 5568 krooni väljamõistmine Jaan Illissoole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo kasuks 5568 krooni Jaan Illissoole apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kohtuotsus jõustus
4. augustil
5. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne