lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest vandeadvokaat Avo Pärmann`ile 720.- krooni, vandeadvokaat Rünno Roosmaa`le 3674.40 krooni,
lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiis 1812.- krooni,
lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 75.40 krooni riigituludesse. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „Raul Koppe, 1-09-18162, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: - läbiotsimise käigus ära võetud pulbrid, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas
lg 3 p 1 alusel jätta keemiaosakonda, - kuus minigrip kilekotti, kaks suitsupakki ja nahast kott kaalu ja vihtidega, mis asuvad kriminaalasja juures
Faktilised asjaolud. Raul Koppe`t süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 06.09.2005.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning olles seega KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isik ajavahemikul aprill kuni juuni 2009.a. omandas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas eeluurimisega tuvastamata isikult vähemalt 51 doosi narkootilist ainet amfetamiini, mis on suur kogus ja millest andis ebaseaduslikult edasi ajavahemikul mai kuni juuni 2009.a. eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Pärnu maakonnas 40-l korral 1 doosi kaupa (1 gramm) K. P.-le narkootilist ainet amfetamiini ja ajavahemikul mai kuni juuli 2009.a. eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas Pärnu linnas 9-l korral 1 doosi kaupa T. L.-ile narkootilist ainet amfetamiini ning millisest eelnevalt omandatud narkootilise aine kogusest 2,04 grammi amfetamiini (puhta aine kogus 0,57 grammi) andis Raul Koppe vabatahtlikult välja 27.07.2009.a. läbiotsimise käigus sõiduautost Mercedes –Benz reg.nr.-ga. Samuti tema, olles KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, 27.07.2009.a. omandas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal Tallinna linnas Kopli piirkonnas eeluurimisega tuvastamata isikult 16,65 grammi amfetamiini (puhta aine kogus 4,28 grammi), mis on suur kogus ja mis leiti ning võeti ära 27.07.2009.a. toimunud läbiotsimise käigus sõiduautost Mercedes–Benz reg.nr.-ga. Vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005.a.. määruse nr. 73 – „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja 2 1-09-18162 kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kuulub amfetamiin I nimekirja, rikkudes sellise käitumisega „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse“ § 3 lg 1, mille kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ja § 31 lg 3 sätteid, mille kohaselt on suur kogus narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega tema, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava suhtes tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid läbiotsimise käigus on ära võetud pulbrid, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, kuus minigrip kilekotti, kaks suitsupakki ja nahast kott kaalu ja vihtidega asuvad kriminaalasja juures. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine alates 29.07.2009.a. Tõendina on kriminaaltoimikule lisatud tunnistaja T. L.-i ütlused, tunnistaja H. M.-i ütlused, tunnistaja K. P. ütlused, süüdistava Raul Koppe ütlused, läbiotsimisprotokoll, fototabelid, ekspertiisiakt. Menetluse käik Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ning mõista karistuseks neli
lg 2 järgi vähendada ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista Raul Koppele 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 27.07.2009.a. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt ja palus kohtul teda süüdi mõista KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistus mida oleks võimalik ümber arvestada üldkasulikuks tööks. Kaitsja palub Raul Koppe’le esitatud süüdistus ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle vangistuslik karistus milline asendada üldkasuliku tööga. Maakohtu seisukoht Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on (tl 74) süüdistatava vastavasisuline nõusolek. Raul Koppe’t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Nimetatud karistusnorm kaitseb õigushüvena rahvatervist, mis on kollektiivne õigushüve ning mis on kaitsmisväärseks tunnistatud määratlemata hulga isikute suhtes. Kriminaalasja lahendamisel peab kohus narkootiliste ainete käitlemise süüdistuses aluseks võtma järgmised asjaolud ja neid analüüsima. Süüdistusakti kohaselt ajavahemikul 2009.a. mai kuni juuni 2009.a. andis Raul Koppe edasi Pärnu maakonnas 40 korral 1 doosi kaupa (1gramm amfetamiini) K. P.-le, ajavahemikul mai kuni juuni 2009.a. Pärnu linnas 9 korral 1 doosi kaupa (1gr amfetamiini) T. L.-ile. 27.07.2009.a. Raul Koppe kinnipidamine, mille käigus võeti ära 2,04 grammi ja 16,65 grammi roosat pulbrit. 3 1-09-18162 Selleks, et millise karistusseadustiku sätte järgi kvalifitseerida Raul Koppe käitumist, tuleb lahendada narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende ainete seaduse 2 peatüki käitlemise korra sätestatud reguleerimise ala järgi. Nimelt kehtiv NPAS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kohus leiab, et narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Edasi tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Kuna narkootilised ained on liigiti erinevad nii nimetatud pehmed ja tugevad narkootikumid tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Vastavalt teaduslikele uuringutele tuginevalt võib amfetamiini minimaalseks joovet tekitavaks koguseks lugeda 5 mg ainet, kroonilise narkomaani korral võib aine kogus olla kuni 2000 mg, faktiliselt kujuneb keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks koguseks ca 1 gramm puhast amfetamiini.(Riigikohtu lahend 3-1-1-121-06). Süüdistuse kohaselt tunnistaja K. P. omandas Raul Koppe’lt 40 doosi 1 doosi kaupa amfetamiini ja 9 korral tunnistaja T. L. Raul Koppe’lt 1 doosi kaupa amfetamiini. Kaitsja vaidles nimetatud seisukohale vastu ning kinnitas, et pole tuvastatud millise narkootilise aine ja kogusega on tegemist ehk teisisõnu pole ainet pole ekspertiisi, seega pole tõsikindlaid tõendeid. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu, et narkootiliste ainete omandamist ja nende hoidmist saab inkrimineerida ainult juhul kui need ained on reaalselt olemas ja on vastavalt NPAS § 9 lg 1 järgi, riiklikus ekspertiisiasutuses identifitseeritud. Riigikohus oma lahendis 3-1-1-51-02 on juhtinud tähelepanu sellele ning toonud näite, et juhul kui nõustuda sellise seisukohaga, poleks võimalik isikut süüdi tunnistada näiteks apteegist narkootilist ainet sisaldavate ravimite varguse või röövimises, juhul kui varastatut või röövitut ei õnnestu kätte saada, kuigi isiku süü konkreetsete ravimite varguses või röövimises on usaldusväärselt tõendatud. Seega narkootilise aine puudumine ja sellest tulenevalt ekspertiisi teostamise võimatus pole iseenesest automaatseks aluseks tõendamisele kuuluva asjaolu kõrvale heitmiseks. Kohtul on õigus kasutada kõiki kriminaalmenetluses lubatavaid tõendeid tuginedes
lg 1 sättele, kus on muuhulgas fikseeritud, et tõendiks on peale eksperdi arvamuse ka süüdistatava, tunnistaja ütlus, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või muu teabesalvestis ning lg 2 võimaldab kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka eelpool refereeritud loetlemata tõendeid. Alljärgnevalt analüüsib kohus tunnistajate ütlusi. Kohtuliku uurimise käigus kohus avaldas tunnistaja T. L.-i ütlused selle kohta, et ta tunneb Raul Koppe’t umbes paar kuud ning kusagil paar nädalat on elanud temaga koos. Peale tuttavaks saamist sai teada, et Raul Koppe tarvitab amfetamiini. Tunnistaja kinnitas, et ta ka ise on tarvitanud narkootikume. Kusagil 2009.a. juunikuus andis Raul Koppe talle ühe doosi amfetamiini, mille pani tualettpaberisse ja sõi selle ära. Enne Raul Koppega koos elamist sai ta ühe doosi kaupa amfetamiini neljal korral ja koos elamise ajal veel ühe doosi kaupa amfetamiini neljal korral. Tunnistaja kinnitas, et ta teadis, et Raul Koppe’l on amfetamiini. Veel kinnitab tunnistaja, et 27.07.2009.a. sõitsid koos Raul Koppe`ga sõiduautoga Mercedes Benz Tallinnasse ning kusagil Peterburi tee või Lasnamäe kandis jättis ta auto seisma ning lahkus umbes 30 minutiks. Tagasi tulles sõideti veel natuke aega ringi ja suunduti Pärnu poole kus politsei pidas Nurme silla juures nende auto kinni kahtlustusega narkojoobes juhtimises. 4 1-09-18162 Tunnistaja H. M. kinnitas, kelle ütlused kohus avaldas, et 2009.a. maikuus tuli Raul Koppe tema juurde ning ütles et ta teab, et mul pidi hoovi peal olema Mercedes Benz millega ma ise ei pidavat sõitma. Vestluse käigus Raul Koppe lubas oma vahenditest auto ära remontida ja ülevaatuse teha. Tunnistaja nõustus sellega ja auto ümber registreerimisel pandi kasutajaks Raul Koppe ning seejärel andis H. M. Mercedes Benz viimase käsutusse. Tunnistaja K. P., kelle ütlused kohus avaldas kinnitas, et 2009.a. juuni alguses pöördus tema poole, K. K. elukaaslane K. sooviga saada 1 gramm amfetamiini. Kuna ta teadis, et Raul Koppel on amfetamiini siis helistas viimasele kes tuli peale seda U. bussijaama. Telefonis kinnitas K. P., et soovib osta 1 gramm amfetamiini. Kui Raul Koppega kokku sai andis talle 300.- krooni ja tema vastu minigripp kilekoti, mille sees oli 1 gramm roosat värvi amfetamiini. Veel kinnitab tunnistaja, et sai teada sellest, et Raul Koppe tarvitab amfetamiini siis kui ta tarvitas seda tema korteris. K. P. ütluste kohaselt 2009.a. märtsikuu lõpus, kui tal tekkisid elukaaslasega probleemid, helistas ta Raul Koppele, kes sõitis tema juurde ja autos andis viimane talle 1 doosi amfetamiini, mida tarvitas triibuna ja tõmbas ninna. Peale seda hakkas ta Rauli käest amfetamiini 1 doosi kaupa saama ja selle tarvitas koha peal ära, koju ei viinud kordagi. Kokku sai kahe kuu jooksul 1 doosi kaupa nädalas 5 korda. Kaitsja väide, et tunnistaja on oma ütlusi muutnud, seega pole tema ütlused usaldusväärsed pole kohtu seisukohalt asjakohane. 12.10.2009.a. K. P. täiendaval ülekuulamisel täpsustas 02.09.2009.a. antud ütlusi ning kinnitas, et viimast korda sai Raul Koppelt amfetamiini juunikuu alguses K. tarbeks, mis on kooskõlas 02.09.2009.a. ütlustega. Veel kinnitab, et paar kuud enne seda võttis Raul Koppelt ühe doosi kaupa viis korda nädalas kokku 40 korral, kuid ühelgi korral ei maksnud selle eest, vaid tarvitasid koos. Kohus selgitab, et narkootilise aine edasiandmise all mõeldakse käsutusõiguse üleandmist, loovutamist, mille läbi suureneb käitlejate ring. Edasiandmine võib toimuda müümise, vahetamise, kinkimise, laenamise, pantimise samuti võlgu või võla tasumiseks andmise teel. Ei ole tähtis, kas edasiandmine toimub tasuta või tasu eest. Antud juhul toimus narkootilise aine edasiandmine tasuta üleandmise teel ning ühel korral müümise teel. Veel lisab tunnistaja, et sellel ajal olid nad peaaegu iga päev koos. Nimetatud ütlustega täpsustab tunnistaja aega millal hakkas saama regulaarselt amfetamiini. Esimesel ülekuulamisel väitis, et märtsi lõpus, teisel korral täpsustas, et aprillikuus, tegemist on paari nädalase vahega. Raul Koppe vabanes vangistusest 14.04.2009.a. Seega ajaline täpsustus ei ole aluseks automaatselt ütluste kõrvale heitmiseks.
kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Narkootilise aine käitlemine kui kuriteo tõendamine võib sageli taanduda vaid n-ö sõnasõna vastu olukordade hindamisele ja et seetõttu ei saagi olla välistatud süüdimõistva otsuse tuginemine vaid tunnistaja ütlustele. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist vaid ühele tõendile ei ole välistatud ka Riigikohtu senises praktikas. Kuid vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo kõigi faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale selgesti jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2000.a. otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 - RT III 2000, 23, 253, p 5.2). Kõnealustel juhtudel on eriti oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. Lühimenetluses kohtuliku uurimise käigus süüdistatav ei soovinud anda ütlusi, samuti eeluurimisel viimasel ülekuulamisel kinnitas et annab ütlusi kohtus. Kirjalikest materjalidest nähtub, et Raul Koppe pole vaidlustanud tunnistajate ütlusi. 5 1-09-18162 Hinnates kirjalikke tõendeid nende kogumis, leidis kohus, et puudub alus kõrvale heita tunnistajate K. P., H. M.-i ja T. L.-i ütlusi. Kohus kaalus kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning annab neile üldhinnangu e teisisõnu hindab argumente kogumis. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud 48- korral narkootilise aine edasiandmine ja ühel korral müümine. Kirjalikest materjalidest ei nähtu, et K. P. ja T. L. oleksid rõõnanud Raul Koppe peale, omavahelised suhted olid normaalsed. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud Raul Kopppe poolt narkootilise aine edasiandmine, ülalnimetatud tunnistajate ütluste põhjal, kuigi narkootilised ained olid ära tarvitatud, seega hilisemalt oli võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooni astmega ainega tegu oli ei ole nimetaud asjaolu takistuseks teiste tõenditega nimetatud tegu tõendada. Toimiku materjalidest nähtub vastuvaidlematult, et edasi andmine toimus ühe doosi kaupa kokku 49 juhul, seega on igati loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet suures koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Et tarvitaja mõttes oli tegemist joovet tekitava narkootilise aine või aine seguga kinnitab asjaolu, et K. P.-le anti edasi ühe doosi kaupa 40 korda ja T. L.-ile 9 korral. On ilmne, et ülalnimetatud isikud said narkojoobe, vastasel korral kui saadud aine oma eesmärki ei oleks täitnud puuduks vajadus seda narkootilist ainet muretseda. Seega tõendamise seisukohalt ei ole narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegudes obligatoorne nimetatud aine olemasolu tuvastamine eksperdi arvamusele tuginedes, vaid selleks on kasutatavad kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid. Eeltoodust tulenevalt kohus nende tõendite hindamisel kogumis asetab erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille kohaselt leiab, et Raul Koppe on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav kohtuistungil kasutas kooskõlas
Kohus avaldas süüdistatava eeluurimisel 27.07.2009.a. antud ütlused selle kohta, et soovis välja anda teise suitsupaki L&M milles oli 4 mingripp kilekotti. 28.07 kella 13.50 ajal kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas, et kahtlustuse sisu oli arusaadav ja tunnistas ennast süüdi. Ülekuulamisel kinnitas, et kaks suitsupakki tema autos kuulusid temale, suitsu pakis kus oli 4 mingripp kilekotti, milles oli amfetamiin, oli autos varem. Teises suitsupakis oleva amfetamiini ostis ta Tallinnast Koplist tuvastamata isikult kokku 20 grammi makstes 3600.- krooni ja seda enda tarbeks. Tallinna sõideti koos T. L.-iga, amfetamiini ostmisest T. teadlik ei olnud. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati roosa pulbriline aine pakend nr 1 kogumassiga 2,04 grammi ja roosa pulbriline aine pakend nr 2, mis kuivatati toatemperatuurini massiga 16,65 grammi. Ekspert andis arvamuse, et roosa pulbriline aine pakend nr 1 sisaldas puhast amfetamiini 0,57 grammi ja roosa pulbriline aine pakend nr 2 sisaldas puhast amfetamiini 4,28 grammi. Süüdistuse kohaselt teises episoodis leitakse, et puhta aine kogus 4,28 ja 0,57 grammi kokku 4,85 grammi puhast amfetamiini on suur kogus KarS § 184 mõttes. Kohus ei nõustu taolise seisukohaga. Lähemalt analüüsides KarS § 183 ja § 184 dispositsioone ilmneb, et erinevused pole ainult kvantitatiivsed see tähendab koguselised. Narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse puhul on KarS § 184 järgi karistatavad igasugused käitlemise viisid nii valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu. Teistsugust loogikast on seaduseandja lähtunud KarS § 183 dispositsiooni sõnastamisel, kus karistatavaks teoks on üksnes narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine ja vahendamine seega aine levitamise ja selle kasutajate ringi laiendamine. Seega on narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, 6 1-09-18162 omandamine ja valdamine KarS § 183 järgi karistatav vaid siis kui seda tehakse edasi andmise eesmärgil. Süüdistuse teisest episoodist nähtub, et eksperdi arvamuse kohaselt puhta amfetamiini kogus oli 4,28 grammi, ja 0,57 grammi on väike kogus. Järgnevalt peab kohus analüüsima, kas on tõsikindlalt tuvastatud, et Raul Koppe’l oli tahtlus nimetatud kogust edasi anda. Isik peeti kinni 27.07.2009.a. ning ta andis välja vabatahtlikult 2.04 grammi ja 16,65 grammi roosat pulbrit ning kinnitas, et nimetatud narkootiline aine oli ostetud oma tarbeks. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks karistusõiguslikult reageerida narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamisele, omandamisele ja valdamisele väikeses koguses kui see on mõeldud enda tarbeks.
lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt ei saa süüdimõistev kohtuotsus põhineda oletustel, vaid tõsikindlatel tõenditel. Kohtul puuduvad sellised tõendid selle kohta mis on kogutud kriminaalmenetlust järgides, et Raul Koppe’l oleks soov nimetatud amfetamiini 27.07.2009.a. edasiandmise eesmärgil levitada. Tunnistaja T. L. ei kinnitanud asjaolu, et Raul Koppe oleks talle 27.07.2009.a. Tallinnas pakkunud ostetud amfetamiini, veelgi enam kirjalikest tõenditest nähtub, et viimane polnud teadlik, et Raul Koppe muretses tol päeval amfetamiini. Seega asub kohus seisukohale, et teine kuriteo episood kuulub süüdistusest välja jätmisele. Eeltoodud tõendite alusel leidis kohus kokkuvõtvalt, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas kaalub kohus nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtluseta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle ning tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normide seaduskuulekat täitmist. Süüdistatavat on 06.09.2005.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 1,4,7,8, § 202 lg 2 p 1,2, § 418 lg 3 p 3, § 184 lg 2 p 2 ja § 376 järgi karistatud 4 aasta 7 kuu ja 2 päevase vangistusega, isik kandis karistuse ära täielikult ja vabanes 14.04.2009.a.. Uue kuriteo pani toime vahetult peale karistuse kandmise ärakandmist, seega süüdistatav ei ole teinud nimetatud õiguslikult etteheidetest selliseid järeldusi millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas seaduskuulekale käitumisele. Kohus juhib tähelepanu, et isikut on varem karistatud samaliigilise kuriteo eest vangistusega Kohus leiab, et toime pandud teoga ründas süüdistatav mitte ainult rahva tervist kui kollektiivset õigushüve, vaid ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt eksisteerida. Sellist üldise turvatunde ning inimeste tervise suhtes manifesteerivat käitumist ei ole õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas võimalik taluda ning vastavalt KarS § 56 lg 1 kohtuotsuses kajastub ka sellekohane selge ühiskondlik etteheide nii eri kui ka üldpreventiivses mõttes. 7 1-09-18162 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud sanktsioon näeb ette 3 kuni 15 aastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Isik vabanedes 14.04.2009.a. karistuse kandmisest, nelja päeva pärast pani Raul Koppe, s.o. 18.04.2009.a. toime juba väärteo mille eest karistati teda 1200.- krooni suuruse rahatrahviga, peale seda pani toime veel 23.05.2009.a., 01.06.2009.a., 10.07.2009.a. kokku neli väärtegu, kõik mõistetud rahatrahvid tasumata. Väärtegude toimepanemine rauges alles siis, kui ta peetakse kinni kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises 27.07.2009.a. Kohtu hinnangul tuleb karistuse valikul arvestada ka vajadust mõjutada süüdistatavat edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Raul Koppe suhtes kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et antud asjaoludel tuleb süüdistatava suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks kohaldada vangistust, sanktsiooni alammääras, et isik kinnipidamiseasutusse paigutatuna tajuks vahetult ise enda õigusvastase käitumise tagajärgi ning hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel tuleb Raul Koppe’le mõista mis on proportsionaalne süüdistatava süüle kolme aastane vangistus ning kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras kuulub 1/3 karistusest maha arvamisele ning lõplikuks karistuseks tuleb mõista Raul Koppele kaks
lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest vandeadvokaat Avo Pärmann`ile 720.- krooni, vandeadvokaat Rünno Roosmaa`le 3674.40 krooni,
lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiis 1812.- krooni,
lg 1 p 1 alusel sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja
lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 75.40 krooni riigituludesse. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Märkida selgitus: „Raul Koppe, 1-09-18162, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja tõkend Läbiotsimise käigus ära võetud pulbrid, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas
lg 3 p 1 alusel jätta keemiaosakonda, kuus minigrip kilekotti, kaks suitsupakki ja nahast kott kaalu ja vihtidega, mis asuvad kriminaalasja juures
Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva 8 1-09-18162 jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.