KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a, Tartus Kriminaalasja number 1-06-16628 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör LõunaRingkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasi Süüdimõistetu Meelis Kase tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Meelis Kase isikukood: 36706085215 viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta Meelis Kase talle Harju Maakohtu 12.06.
- a otsusega liitkaristuseks mõistetud 6 aasta 1 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata (taotlus esitatud vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Meelis Kase tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.06.
- a otsusega KarS § 120 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.01.
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 aasta 1 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12.06.
- a. Harju Maakohtu 06.02.
- a määrusega arvestati KarS 1 § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka Meelis Kase eelvangistuses viibitud aeg 25.05.
- a kuni 11.06.
- a. Kinnipeetava karistusaeg algas kantud karistuse mahaarvamise järel 12.06.
- a 15.12.2013.a. ja lõpeb Meelis Kaset on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral:
- 10.03.
- a Pärnu Maakohtu poolt ENSV KrK § 195 l 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega;
- 13.01.
- a Harju Maakohtu poolt ENSV KrK § 115 lg 3, § 1151 lg 2, § 139 lg 3 ja § 195 lg 2 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega, mis vähendati 8 aasta pikkuse vangistuseni;
- 16.09.
- a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 1, § 115 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga;
- 03.06.
- a Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7, § 140 lg 2 p 2, 3 järgi 15 aasta pikkuse vangistusega;
- 10.06.
- a Harju Maakohtu otsusega KrK § 1842 lg 2 järgi 15 aasta pikkuse vangistusega;
- 15.01.
- a Harju Maakohtu otsusega KrK § 177 lg 3 järgi 11 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. M.Kase esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M.Kase avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör leidis, M Kase ennetähtaegseks vabanemiseks on olemas küll formaalsed alused, kuid prokurör ei pea põhjendatuks M. Kaset ennetähtaegset vabastamist. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on M.Kase temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust isikuvastase, valitsemiskorravastase ja õigusemõistmisevastase süüteo eest. M.Kasel on vabanedes elukoht ema ja vanaema juures aadressil Vergi küla, Vihula vald, LääneVirumaa. M.Kasel on keskharidus ja vähene töökogemus, kuna ta on viimased 15 aastat viibinud vangistuses. Vabanedes garanteerib ema Meelis Kasele töökoha Kärkna turismitalus, kus perekond ise elab. Vangistuse ajal on M.Kaset kolm korda kriminaalkorras karistatud, sh raske isikuvastane kuritegu ametniku suhtes. Samuti on M.Kaset karistatud distsiplinaarkorras, viimati 21.
- a. Asjaolu, et M.Kase ei suuda ka kontrollitud keskkonnas järgida korda ja distsipliini, annab märku sellest, et isik ei ole võimeline vabaduses seadusekuulekalt elama. Samuti on M.Kasel probleeme alkoholi kuritarvitamisega. M.Kase on alkoholijoobes olles pannud toime raskeid isikuvastaseid kuritegusid. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, keda on vangistuse kestel korduvalt karistatud kriminaal- ja distsiplinaarkorras, ei ole võimeline vabaduses seadusekuulekalt elama. Kriminaalhooldusel ei oleks tema suhtes distsiplineerivat mõju. Käesoleval ajal ei ole M.Kase ennetähtaegne vabastamine võimalik. Rutt Teeveer Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.