Kriminaalasi nr. 1-08-7036 KOHTUMÄÄRUS 31.05.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõstlik juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Janar Männapuu osavõtul läbi arut

§ 66lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.

augusti 2004. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 2 p 23 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes on ARK-i poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale on antud volitused teostada järelevalvet sõidukite tehnoseisundite üle. Raivo T, tegutsedes eraõigusliku juriidilise isiku nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, oli isikuks, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut ja tegutses selle nimel, omades KarS § 288 lg-s 1 nimetatud haldamis-, järelevalve ning juhtimisülesandeid ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha toiminguid, mistõttu oli ta ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Erik T võttis 23.02.2007.a kella 12:58 ajal telefoni teel ühendust AS T juhatuse liikme Peeter N ga eesmärgiga saada temale kuuluva mootorsõiduki Volvo L3314 registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge jättes esitamata antud sõiduk vahetult ülevaatuspunkti tehnoseisundi kontrolli. Peeter N ja Erik T leppisid kokku, et Erik T läheb Tallinnas xxx asuvasse AS T ülevaatuspunkti ja maksab Volvo L3314 registreerimismärgiga xxx fiktiivse tehnoseisundi kontrollimise eest 100 krooni. 23.02.2007.a maksis Erik T AS-ile T 100 krooni teenustasuna, mille tulemusel ülevaataja Raivo T 23.02.2007.a Tallinnas xxxasuvas AS T ülevaatuspunktis võltsis Volvo L3314 registreerimismärgiga xxx tehnoseisundit kajastavad piduristendi mõõtmistulemuse väljatrüki ning registreerimistunnistuse, tehes registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande allkirja ja pitseriga, jättes kontrollimata vahetult ülevaatuspunktis antud mootorsõiduki tehnoseisundi, kasutades tegelikkusele mittevastavate andmete saamiseks doonorautot st teostades pidurite ja heitegaasi mõõtmised teise mootorsõidukiga. Sellise tegevusega rikuti liiklusseaduse §

§ 66lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.

augusti 2004. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti rikuti Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Raivo T toime dokumendi võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse Raivo Tt selles, et tema töötas AS-s T töölepingu alusel ülevaatuspunkti juhatajana ning ülevaatajana, kelle ülesanneteks oli töölepingu p 2.1 kohaselt tehnoülevaatuspunkti töö korraldamine, kõikide majapidamisküsimuste lahendamine, ehitus ja remondiga seotud tööde korraldamine, TÜV seadmete paigalduse, hoolduse ja remondiga seotud küsimused ja vajadusel töökojaga seotud küsimuste lahendamine ning ta oli liiklusseaduse §

§ 66lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 10.

augusti 2004. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 2 p 23 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes on ARK-i poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale on antud volitused teostada järelevalvet sõidukite tehnoseisundite üle. Raivo T, tegutsedes eraõigusliku juriidilise isiku nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, oli isikuks, kes juhtis eraõiguslikku juriidilist isikut ja tegutses selle nimel, omades KarS § 288 lg-s 1 nimetatud haldamis-, järelevalve ning juhtimisülesandeid ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha toiminguid, mistõttu oli ta ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. 30.03.2007.a võttis Erik T iga ühendust Märt M eesmärgiga saada mootorsõidukile Scania P92HL6X2L registreerimismärgiga xxxregistreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge ilma tehnoülevaatust läbimata ning saatis Scania P92HL6X2L registreerimismärgiga xxxregistreerimistunnistuse Kärdla-Tallinn liinibussiga Erik T i kätte. Erik T võttis ühendust 30.03.2007.a AS T ülevaatuspunkti juhataja Raivo Tga eesmärgiga saada mootorsõiduki Scania mudel P92HL 6X2LC 38 KKL registreerimismärgiga xxxregistreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge ja andis 31.03.2007.a antud mootorsõiduki registreerimistunnistuse koos 800 krooniga AS-le T teenustasuna AS T ülevaatuspunkti juhataja Raivo T kätte, kes 31.03.2007.a Tallinnas xxxasuvas AS T ülevaatuspunktis võltsis Scania registreerimismärgiga xxxtehnoseisundit kajastavad piduristendi ja heitegaaside analüsaatori mõõtmistulemuste väljatrükid ning registreerimistunnistuse, jättes kontrollimata vahetult ülevaatuspunktis Scania registreerimismärgiga xxxtehnoseisundi, kasutades tegelikkusele mittevastavate andmete saamiseks doonorautot, st teostades pidurite ja heitegaasi mõõtmised teise mootorsõidukiga, ning märkis sõiduki tehniliselt korrasolevaks, tehes registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande allkirja ja pitseriga. Doonorautona kasutati OÜ Põhjakivile kuuluvat Scania P124 registreerimismärgiga 609AYL. Sellise tegevusega rikuti liiklusseaduse §

§ 66lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 10.

augusti

1. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti rikuti Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Raivo T toime dokumendi võltsimise, s.o KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Raivo Tle on esitatud ka süüdistus sama tegevuse eest juriidilise isiku poolt altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises, s.o KarS § 294 lg 2 p 1, lg 4- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kuna juriidilise isiku poolt altkäemaksu võtmise süüdistusest ehk põhiteo süüdistusest on juba loobutud, siis tuleb loobuda ka Raivo T süüdistusest sellisele tegevusele kaasaaitamises. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Raivo Tt süüdistatakse vaid dokumendi võltsimises, mille puhul on tegemist madala raskusastmega teise astme kuriteoga, mille eest on ette nähtud ka kõige kergem karistusliik- rahaline karistus ning vangistus ühest kuust kuni ühe aastani. Raivo T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna maksti mootorsõidukite fiktiivse ülevaatuse eest vastavalt ülevaatusfirma enda poolt kehtestatud hinnakirjale ning summa ei ole eriti suurkokku 900 krooni ning võltsiti vaid kahe sõiduki dokumente. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on juba hilises keskeas varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aegkolm aastat ning rohkem ei ole süüdistatav õiguserikkumisi toime pannud. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka töökoha ning piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus Raivo T kriminaalkorras karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega. Tõkendit kohaldatud ei ole. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
2. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
3. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
4. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
6. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Rein T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 344 lg 1;§ 294 lg.2 p.1 lg.4-§ 22 lg.3 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigi- rahalise karistuse. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et Raivo T puhul tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on juba hilises keskeas varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks pikk aeg- kolm aastat ning rohkem ei ole süüdistatav õiguserikkumisi toime pannud. Ta omab ka töökoha ning piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Raivo T suhtes KarS§ 344 lg.1;§ 294 lg.2p.
7. lg.4-§ 22 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohustada Raivo T’t tasuda 5000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 4035.10 krooni riigituludesse hiljemalt 20.11.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik