Kriminaalasi nr. 1-08-7036 KOHTUMÄÄRUS 12.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Toomas Kõiv osavõtul läbi aru

§ 22lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Kr

MS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Lembit V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS §

§ 22

lg 2,3 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigi- rahalise karistuse. Lembit V süüd vähendab ka asjaolu, et ta ei olnud dokumendi võltsija, vaid üksnes kuriteost osavõtja kaasaaitaja ja kihutajana. Kaasaaitaja puhul võib isiku karistust ka vähendada KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:

1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Lembit V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS §

§ 22

lg 2,3 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigi- rahalise karistuse. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et Lembit V süüd vähendab ka asjaolu, et ta ei olnud dokumendi võltsija, vaid üksnes kuriteost osavõtja kaasaaitaja ja kihutajana. Kaasaaitaja puhul võib isiku karistust ka vähendada KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Lembit V suhtes KarS§ 344 lg.1-§22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohustada Lembit V’i tasuda 10 000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 3010.70 krooni riigituludesse hiljemalt 12.10.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik