1-08-7036/22

Kriminaalasi nr. 1-08-7036 KOHTUMÄÄRUS 12.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Merle Järvela osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja Tõnu T, isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx; kesk-eriharidusega; emakeel eesti keel, töökoht A AS; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 344 lg.1-§ 22 lg.2,3;§ 298 lg.1 järgi tegi kindlaks: Tõnu T süüdistatakse selles, et tema võttis 06.06.2007.a ühendust P OÜ ülevaataja Raul L eesmärgiga saada mootorsõiduki UAZ 3303 registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge jättes esitamata antud sõiduk ülevaatuspunkti tehnoseisundi kontrolli ning andis UAZ 3303 registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse Raul L kätte. 07.06.2007.a Tõnu T maksis P OÜ ülevaataja Raul L le altkäemaksuks 200 krooni, mille tulemusel Raul L võltsis 07.06.2007.a mootorsõiduki UAZ 3303 registreerimismärgiga xxx tehnoseisundit kajastavad piduristendi ja heitegaaside analüsaatori mõõtmistulemuste väljatrükid ning registreerimistunnistuse, jättes kontrollimata vahetult ülevaatuspunktis UAZ 3303 registreerimismärgiga xxx tehnoseisundi, kasutades tegelikkusele mittevastavate andmete saamiseks doonorautot, s.t teostades pidurite ja heitegaasi mõõtmised teise mootorsõidukiga ning märkis sõiduki tehniliselt korrasolevaks, tehes registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande allkirja ja pitseriga. Raul L , töötades OÜ-s P töölepingu alusel ülevaatajana, oli liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri

1. augusti
2. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 2 p 23 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes on ARK-i poolt volitatud kontrollima sõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale on antud volitused teostada järelevalvet sõidukite tehnoseisundite üle. Raul L , tegutsedes eraõigusliku juriidilise isiku nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, omas KarS § 288 lg-s 1 nimetatud järelevalveülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, mistõttu oli ta ametiisik KarS § 288 lg 2 mõttes. Sellise tegevusega rikuti liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
3. augusti
4. a määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti rikuti Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 ning ARK ja P OÜ vahel 27.12.2005.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.1, p 3.1 ja p 3.
5. nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Tõnu T toime altkäemaksu andmise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani Tõnu T toime Raul L poolt dokumendi võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise, s.o KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Tõnu T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
6. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
7. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
8. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
9. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
10. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Tõnu T süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Tõnu T suhtes KarS§ 344 lg.1-§22 lg.2,3;§ 298 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohustada Tõnu T tasuda 5000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 256.70 krooni riigituludesse hiljemalt 12.10.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik