1-08-7036/23

Kriminaalasi nr. 1-08-7036 KOHTUMÄÄRUS 12.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Rünno Roosmaa osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja Sven P, isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx, keskharidusega; emakeel eesti keel, töökoht KKOÜ; varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistuses KarS§ 298 lg.1 järgi tegi kindlaks: Sven Psüüdistatakse selles, et tema helistas 12.03.2007.a kella 09:57 ajal Erik T eesmärgiga saada mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge, jättes esitamata antud mootorsõiduk vahetult ülevaatuspunkti tehnoseisundi kontrolli. Seepeale Erik T lubas järgi uurida, kelle kätte registreerimistunnistus viia Tallinnas asuvas P OÜ ülevaatuspunktis ja Sven P tagasi helistada. 12.03.2007.a kella 11:23 ajal helistas Erik T Sven P leppides kokku, et Sven P võtab ühendust P OÜ ülevaataja Taavi K , kellele Sven P edastab Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse ja maksab 600 krooni ülevaatuse eest P OÜ-le ning 100 krooni annab Taavi K le altkäemaksuks, selle eest et Taavi K organiseeriks mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx fiktiivse tehnoseisundi kontrollimise, kuid mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx ülevaatus jäi P OÜ ülevaatuspunktis teadmata põhjusel tegemata. Erik T , olles P OÜ asutaja ja osanik, kes võttis aktiivselt osa P OÜ juhtimisest, oli seega ametiisikuks KarS § 288 lg 2 kohaselt kui isik, kes faktiliselt juhib eraõiguslikku juriidilist isikut ja tegutseb selle nimel, omades KarS § 288 lg-s 1 nimetatud haldamis-, järelevalve ning juhtimisülesandeid ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, s.t pädevust võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha toiminguid. Mootorsõiduki fiktiivse ülevaatuse teostamine on vastuolus liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri

1. augusti
2. amäämseganr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõuetega, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti oleks rikutud Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 ning ARK ja P OÜ vahel 27.12.2005.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.1, p 3.1 ja p 3.
3. nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Sven P toime altkäemaksu lubamise, s.o KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Sven P süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
4. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
5. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
6. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
7. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
8. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Sven P süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Tema puhul tuleb võtta arvesse ka seda, et mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx ülevaatus jäi P OÜ ülevaatuspunktis tegelikult tegemata. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- kolm aastat. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus Otsustas: Lõpetada kriminaalmenetlus Sven P suhtes KarS§ 298 lg.1 järgi kvalifitseeritava toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. kuriteo Kohustada Sven P’it tasuda 12 000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 256.70 krooni riigituludesse hiljemalt 12.10.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest. Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number. Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu. Piret Liivo Kohtunik