(2220)kaks tuhat kakssada kakskümmend krooni määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel (72.20) seitsekümmend kaks krooni ja 20 senti toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulude eest ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud

(2875)kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni kannatanu L. T. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise ning

(8030)kaheksa tuhat kolmkümmend krooni DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. Välja mõista Mati Palmilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha

(6525)kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitused „Mati Palmi 1-09-17524, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“. Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 2 1-09-17524 ASJAOLUD: MATI PALMILE on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis, 29.07.2009 a., kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikus kella 13.00 kuni 15.00, X asuva X taga jõe ääres, eelnevalt L. T. sugulisse vahekorda astumiseks viimaselt nõusolekut saamata, seega tema tahte vastaselt, tõmbas jõuga L. T. jalast pikad teksapüksid ning aluspüksid, pani L. T. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, kuid füüsilist jõudu kasutades selili, kummardus L. T. kohale ja surus erekteerunud peenise vastu L. T. tahtmist L. T. tuppe, astudes seega L. T. tahte vastaselt L. T. vägivaldsesse suguühendusse ehk pannes toime vägistamise. Suguühenduse ajal püüdis L. T. osutada Mati Palmile füüsilist vastupanu, üritades ennast vabaks rabeleda, milline tegevus aga Mati Palmi füüsilise üleoleku tõttu ei õnnestunud, samuti hüüdis ta korduvalt appi. Süüdistus Mati Palmile on esitatud KarS § 141 lg 1 järgi inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumises vägivallaga. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel süüdistatav Mati Palmi end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud tunnistades küll kannatanuga suguühendusse astumist, kuid kinnitas, et see toimus kannatanu nõusolekul. Eeltoodud ütlustega muutis Mati Palmi oluliselt enda kohtueelses menetluses avaldatud seisukohta, milles ta on eitanud nii kuriteo toimepanemist, kui ka kannatanuga suguühenduses olemist (t.l. 59-61). Prokurör leidis, et Mati Palmi süü kuriteo toimepanemises on kriminaalasja toimikus sisalduvate kirjalike tõenditega tõendamist leidnud. Prokurör taotles Mati Palmi süüdi tunnistamist KarS § 141 lg 1 järgi ning tema karistamist reaalse vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra, milline kuulub suurendamisele Pärnu Maakohtu 22.11.2007 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Süüdistatava Mati Palmi kaitsja leidis, et kuna Mati Palmi ning kannatanu vaheline suguühe toimus kannatanu nõusolekul, puudub kuriteokoosseis. Samas leidis kaitsja, et süüdimõistva otsuse korral peaks Mati Palmile kohaldatav karistus olema oluliselt kergem prokuröri poolt taotletavast karistusest. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et Mati Palmi süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevate kriminaalasjas kogutud tõenditega : Esmalt märgib kohus seda, et käesolevas kriminaalasjas on ära langenud vaidlus selles osas, kas suguühendus süüdistatava Mati Palmi ja kannatanu L. T. vahel toimus või mitte, kuna lisaks kannatanu poolt kohtueelses menetluses avaldatule tunnistas ka Mati Palmi kriminaalasja kohtulikus menetluses kannatanuga suguühenduses olemist. Seega tuleb kohtul lisaks suguühenduse toimumisele hinnata, kas selleks oli kannatanu nõusolek või mitte. Esmalt peab kohus tõendite hindamisel vajalikuks märkida, et seoses Mati Palmi seisukohtade muutmisele kriminaalasja kohtulikus menetluses ja vastuoludega Mati Palmi kohtueelses menetluses antud ütlustega, ei ole võimalik kasutada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ning need tuleb kõlbmatute tõenditena kõrvale jätta. Otsustamaks Mati Palmile esitatud süüdistuse tõendatust tuleb kohtul hinnata teisi käesolevas kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid. Esmalt analüüsib kohus kannatanu L. T. kohtueelses menetluses antud ütlusi ning hindab nende usutavust. Kannatanu L. T. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi 29.07.2009 a. ja 30.07.2009 a., s.o. vahetult pärast väidetava kuriteosündmuse toimumist. Kannatanu on mõlema ülekuulamise käigus kinnitanud, et viibis 29.07.2009 a., päevasel ajal X koos Mati Palmi, V. A., N. B., R. K. ja „Š.“ nimelise isikuga X, X taga X ääres. Seal tekkis kannatanul konflikt V. A., kes lõi kannatanut vähemalt kahel korral rusikaga näkku. Seejärel tuli kannatanu juurde süüdistatav Mati Palmi, kes kutsus kannatanu eemale. Jõudnud teistest kaugemale, ründas M.Palmi 3 1-09-17524 kannatanut paisates ta pikali. Seejärel heitis süüdistatav end selili lamanud kannatanule peale, kiskus maha kannatanul jalas olnud teksapüksid ja aluspüksid, lükkas enda peenise kannatanu tuppe ning asus seda seal sisse – välja liigutama. Kannatanu kinnitusel oli see tema jaoks ebameeldiv ja mittesoovitud ning ta püüdis süüdistatavale vastu hakata nii rabelemise kui appi karjumisega. Kuna keegi appi ei tulnud, samuti oli süüdistatav kannatanust füüsiliselt märksa tugevam, ei suutnud kannatanu suguühenduse toimumist takistada. Pärast suguühenduse toimumist läks kannatanu koju, kus tema naaber, näinud, et kannatanuga on midagi juhtunud, kutsus politsei (t.l. 2-8). Kannatanu ütlusest nähtub suguühenduse toimumine 29.07.2009 a. X ääres tema ja süüdistatava Mati Palmi vahel. Samuti on kannatanu kindlalt ning veenvalt kinnitanud, et ta ei soovinud süüdistatavaga suguühendusse astuda. Mõlema ülekuulamise käigus on kannatanu kinnitanud, et Mati Palmi tungis talle ootamatult, füüsilist jõudu kasutades kallale, rebis kannatanul püksid jalast ning astus füüsilist jõudu ja üleolekut kasutades kannatanuga suguühendusse. Asjaolu, et kannatanu ei soovinud süüdistatavaga suguühendust, kinnitavad veel tema ütlused selle kohta, et ta püüdis vastu rabeleda, samuti hüüdis appi. Kohe pärast juhtunut teatas kannatanu oma naabrile T. S., et teda vägistati. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu eeltoodud ütlustes põhjust kahelda, kuna on ebatõenäoline, et kannatanu juhul, kui suguühendus Mati Palmiga oleks tõepoolest aset leidnud tema nõusolekul, oleks kohe, vahetult pärast selle toimumist alusetult avaldanud nii oma majanaabrile T. S. kui politseile, et suguühendus toimus mitte tema vabal tahtel. Asja kohtulikus menetluses väitis süüdistatav, et kui kannatanu oleks appi karjunud, oleks teised jõe ääres viibinud isikud, sealhulgas ka kannatanu elukaaslane N. B. pidanud karjumist kuulma. Kohtu hinnangul ei lükka Mati Palmi poolt toodud vastuväited süüdistust ümber. Kannatanu aga ka tunnistajate V. A. (t.l.12-14) ja R. K. (t.l. 15-16) ütluste kohaselt läksid süüdistatav ja kannatanu teistest eemale, jõekaldast üles künka taha, kus nad ei olnud teistele nähtavad. Seega ei saanud teised jõe ääres viibinud kuriteo toimepanemist näha. Samas järeldub kõigi eeltoodud isikute aga ka Mati Palmi ütlusest, et nad olid juba enne jõe äärde siirdumist tarvitanud alkoholi ning alkoholi tarvitamist jätkati ka jõe ääres. Kohtu hinnangul on täiesti reaalne ja usutav, et alkoholijoobes olnud teised isikud alkoholi tarvitades ja ilmselt ka omavahel alkoholijoobest tulenevalt valjuhäälselt suheldes ei kuulnud või ei pannud tähele kannatanu appihüüdeid. -Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt (t.l. 10-11) tuli tema majanaaber L., s.o. kannatanu L.T. 29.07.2009 a. umbes kella 15.00 paiku koju. Tunnistaja pani tähele, et kannatanul oli nägu verine, juuksed sassis, kõrsi ning lehti täis, samuti oli ta ilma jalanõudeta, paljajalu. T.S. pärimise peale juhtunu kohta kannatanu esmalt ei vastanud, pärast aga avaldas, et teda peksti ja vägistati. Samuti soovis kannatanu, et juhtunust politseile ei teatataks, kuna muidu võidakse ta ära tappa. Kannatanu olekust ning välimusest lähtuvalt kutsus teine majanaaber I. K. välja politsei ja kiirabi. Tunnistaja ütlused kinnitavad samuti kannatanu poolt avaldatut tema suhtes vägivalla kasutamise ja vägistamise kohta. Kohtu hinnangul viitab kannatanu välimus ning hirm sellele, et tema suhtes oli vägivalda kasutatud. Asjaolu, et kannatanu oli ilma jalanõudeta, paljajalu, kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et pärast suguühendust püüdis ta võimalikult kiiresti sündmuskohalt lahkuda kiirustades nii, et isegi tema aluspüksid jäid sündmuskohale maha (t.l. 7). Samuti ei jõudnud kannatanu lahkumisega kiirustades panna endale jalanõusid jalga. Sassis juuksed, milles olid kuivanud kõrred ja lehed viitavad nii selili maas lamamisele (kannatanu ütluste kohaselt paiskas süüdistatav ta selili maha ning heitis talle kõhuli peale) kui ka kiirustades paanilisele sündmuskohalt põgenemisele nii, et tal ei olnud isegi aega ega tähelepanu enda juustest sinna sattunud prahti kõrvaldada. Samas kinnitab paaniline koju põgenemine vägivaldsele suguühendusele, kuivõrd vabatahtliku suguühenduse puhul ei oleks 4 1-09-17524 kannatanul olnud mingit vajadust ega põhjust taolisel viisil ning taolise välimusega koju põgeneda. -V. A. ütluste kohaselt (t.l. 12-14) viibis ta koos 29.07.2009 a. koos kannatanu L. T., Mati Palmi ning teiste isikutega XX ääres. Kõik olid juba enne jõe äärde suundumist tarvitanud alkoholi, samuti jätkati alkoholi tarvitamist jõe ääres. V.A. käis jões ujumas ning kui ta veest välja oli tulnud, kuulis ta umbes 20-30 kaugusel jõest sõnelust. Kohale minnes nägi ta seal Mati Palmit ja L. T., kusjuures L. T. oli nägu verine. Tunnistaja ütluste kohaselt oli koht, kus kannatanu ja süüdistatav viibisid jõest kaugemal ning seda kohta jõe ääres näha ei olnud. Tunnistaja ütlusest nähtub, et M.Palmi ja L.T. olid teistest eemaldunud kaugemale kohta, kus neid teistele näha ei olnud. Nimetatud asjaolu seletab seda, miks keegi suguühenduse toimumist pealt ei näinud. Samuti kinnitab see seda, et M.Palmi meelitas kannatanu teistest, sealhulgas ka oma elukaaslasest eemale eesmärgiga segamatult suguühendusse astuda. -R. K. ütluste kohaselt (t.l. 15-16) kohtus ta 29.07.2009 a. X Mati Palmi, A. S., N. B., V. A. ja kannatanuga. Koos suunduti X äärde, kus tarvitati alkoholi ja käidi ujumas. Mingil ajal, kui tunnistaja käis ujumas, läksid Mati Palmi ja L. T. jõe kaldast üles seal asuvasse võsasse. Mingi aja, umbes 10-15 minuti pärast järgnes neile sinna V. A., kes mõne minuti pärast tuli tagasi koos Mati Palmiga, kuid kannatanu L. T. nendega koos tagasi ei tulnud. Samas oli L.T. jätnud jõe äärde paviljoni lauale enda mobiiltelefoni. Kui R.K. pärast ujumist jõe äärest minema läks, nägi ta X maja juures, kus kannatanu elab politsei ning kiirabiautot, samuti nägid nad seal samas kannatanut. Hiljem õhtul, kui tunnistaja läks kannatanu juurde, teatas kannatanu talle, et teda peksti ja vägistati võsas. Samuti oli ta appi hüüdnud, kuid keegi seda ei kuulnud. Tunnistaja R.K. ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu koos süüdistatavaga lahkus teiste jõe ääres viibinute juurest suundudes temaga eemal asuva künka ja põõsaste taha. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused seda, et kannatanu tagasi teiste juurde ei tulnud. Kannatanu on avaldanud, et ta põgenes pärast juhtunut kiiresti koju kartes nii Mati Palmit kui V. A., kes ähvardasid teda jõkke visata. Kannatanu ütlusi kiirele põgenemisele kinnitab see, et ta jättis jõe ääres asuva paviljoni lauale oma mobiiltelefoni. Asjaolu, et kannatanu hiljem õhtul avaldas tunnistajale oma vägistamisest, kinnitab samuti seda, et taoline sündmus tõepoolest aset leidis, kuna kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kannatanu juhul, kui ta oleks süüdistatavaga olnud vabatahtlikult suguühenduses, oleks üksnes tuttavale R.K. avaldanud valet enda väidetava vägistamise kohta. -Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga 05.08.2009 a. ning sellele lisatud fototabelitega (t.l. 2429) on tõendatud, et kannatanul L. T. esinesid põrutushaavad, nahaalused verevalumid, nahamarrastused, nahakriimustus ja pehmete kudede turse pea ja näo piirkonnas, samuti nahaalused verevalumid rindkerel ning 11. hamba traumaatiline eemaldumine. Nimetatud vigastused võisid olla tekitatud 29.07.2009 a. löökidest tömbi esemega, näiteks rusikaga. Kohtuarstliku ekspertiisi akt kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et tema suhtes kasutati 29.07.2009 a. füüsilist vägivalda. Kannatanu on avaldanud, et teda lõi 29.07.2009 a., jõe ääres mitmel korral rusikaga näkku V. A., vahetult enne seda, kui süüdistatav kutsus kannatanu eemale ning seejärel vägistas. Vägivalla kasutamine kannatanu suhtes V A. poolt ei ole küll otseses põhjuslikus seoses käesoleva kriminaalasja süüdistusega, kuid samas on tal kahtlemata kaudne mõju selles osas, et kannatanu, kelle suhtes vahetult enne kuriteo toimepanemist oli kasutatud füüsilist vägivalda, oli sellega ära hirmutatud. Kannatanu suhtes toime pandud vägivald pärssis tema võimet vastupanu osutamisel ning aitas kaasa süüdistatava poolse eesmärgi saavutamisele suguühendusse astumisel. -SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardist nähtub, et kannatanu L. T. on pöördumisel erakorralisse meditsiiniabisse 29.07.2009 a. avaldanud, et teda on nii pekstud kui ka seksuaalselt kuritarvitatud (t.l. 32-33). Sellest tulenevalt on kannatanu suunatud günekoloogilisele läbivaatusele. Eeltoodu kinnitab, et kannatanu suhtes kasutati lisaks 5 1-09-17524 füüsilisele vägivallale ka seksuaalset vägivalda, kuivõrd juhul, kui kannatanu oleks süüdistatavaga olnud vabatahtlikus suguühenduses, ei oleks ta meedikutele seksuaalset kuritarvitamist avaldanud, vaid oleks avaldanud üksnes seda, et teda on pekstud. Käesoleva kriminaalasja menetlusega ei ole tuvastatud mingeid põhjuseid, miks pidanuks kannatanu nii politseitöötajatele kui meedikutele aga ka tunnistajatele T. S. ja R. K. avaldama teadlikku valet selle kohta, et Mati Palmi temaga tahte vastaselt suguühendusse astus. -DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega (t.l. 37-41) on tuvastatud, et kannatanu tupest võetud proovidest seemnerakkude fraktsioonil saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ning selle isiku DNA profiil langeb kokku süüdistatava Mati Palmi võrdlusproovist võetud DNA profiiliga. Samuti ei saa välistada Mati Palmilt pärinevat bioloogilist materjali epiteelrakkude fraktsioonis. Ülaltoodu kinnitab suguühenduse toimumist kannatanu L. T. ja süüdistatava Mati Palmi vahel. KarS § 141 ehk vägistamisega rünnatav õigushüve on isiku seksuaalse enesemääramise õigus, s.o. tema õigus vabalt valida kas, kellega, mil viisil ja millal seksuaalvahekorda astuda. Vägistamise objektiivne koosseis sisaldab spetsiifilist tegu, suguühendusse astumist, mis toimub kannatanu tahte vastaselt. Lähtudes ülaltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Mati Palmi poolt kannatanu L. T. suguühendusse astumine ning seda kannatanu tahte vastaselt. Suguühendusse astumine toimus süüdistatava poolt selili tõugatud kannatanule peenise tuppe sisestamise ning seal liigutuste tegemise teel. Nimetatud tegevusega on süüdistatava poolt ka kuriteo toimepanek lõpule viidud. Kannatanu tahte vastasus väljendus selles, et ta ei soovinud süüdistatavaga suguühendusse astuda väljendades oma vastumeelsust rabeledes ja appi karjudes. Samuti on ta hilisema kriminaalmenetluse käigus korduvalt avaldanud, et ta suguühendust süüdistatavaga ei soovinud. Seega on Mati Palmi poolt toime pandud tegevusega täidetud KarS § 141 lg 1 objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest on Mati Palmi käitumine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna teo toimepanemisega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. kannatanuga tema tahte vastaselt suguühendusse astumise, samuti teadis ta, et see saabub. Karistuse kohaldamisest: Kriminaalasja menetlusega ei ole Mati Palmi puhul tuvastatud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Mati Palmi käitumises ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Mati Palmit on varem korduvalt, kokku kaheksal korral karistatud kriminaalkorras. Käesolevas kriminaalasjas süükspandud kuritegu on tema poolt toime pandud talle Pärnu Maakohtu 22.11.2007 a. kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Mati Palmit on korduvalt, kokku 18.-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Enne kinnipidamist töötas Mati Palmi osaühingus abitöölisena. Lähtudes eeltoodust ja arvestades seda, et Mati Palmi poolt on toime pandud raske isiku- ja seksuaalse enesemääramise vastane kuritegu, seda, et Mati Palmi ei ole arvestanud talle korduvalt kohaldatud varasemaid karistusi erinevate kuritegude eest, tuleb Mati Palmile kohaldada reaalset vangistust üle sanktsiooni keskmise määra, millest lühimenetluse tõttu kuulub mahaarvamisele üks kolmandik karistusest. Kohtu hinnangul tagab vanglakaristuse 6 1-09-17524 kohaldamine selle, et Mati Palmil ei ole vähemalt teatud aja jooksul enam võimalik uusi kuritegusid toime panna, samuti annab teavitust selle kohta, et taoliste kuritegude toimepanemine on taunitav ning toob kaasa ranged karistused. Ühtlasi kuulub Mati Palmile käesolevas kriminaalasjas kohaldatav karistus suurendamisele varasema, Pärnu Maakohtu 22.11.2007 a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõenditena on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas hoiul pakendites nr. 1 ja 2 asuvad DNA proovid, SA Pärnu EMO-s võetud bioloogiline materjal ja karv pakendis nr. 3, samuti Kohtuarstliku ekspertiisi käigus 30.07.2009 a. võetud DNA proov pakendis nr. 5. Kohus leidis, et kuna nimetatud asitõendid ei oma ei praktilist ega varalist väärtust, tuleb need kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskuludest tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt Mati Palmilt riigi tuludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 2220 krooni määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaalasja toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise tasu summas 72.20 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud – 2875 krooni kannatanu L. T. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi ja 8030 krooni DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Mati Palmilt riigi tuludesse välja mõista 6525 krooni sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 7