/, jättes kohandamata oma sõiduki kiiruse selliseks, et oleks võimalik arvestada kõikide liiklusoludega, mis võivad ratturitest möö-dumisel tekkida, ning et tal oleks võimalik oma sõiduk vajadusel ohutult peatada /
/, kuid ta võttis lubamatu riski suunates oma tähelepanu vasakusse küljepeeglisse, et ümber reas-tuda teise sõiduritta ning ei jälginud piisavalt tähelepanelikult enda ees olevat teed ning jalg-rattureid, jättes samal ajal ka vähendamata oma sõiduki sõidukiirust, olles jätnud ebaseaduslikult kasutamata 4,5 tunnise sõiduaja järel kohustatud puhkeaja, mille tõttu oli väsimusseisundis /
p 2/, ei hoidnud ratturitega ohutut külgvahet /
km-l parempoolsele teepeenrale /
/, sõites jalgratturitele MJ’
, PL’ile ja GR’ile ning nende ees jalgratturite kiiru-sega liikunud Kalevi Jalgrattakooli autole Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Kalevi Jalgrattakooli treener AH, tagant otsa, tekitades MJ’
ja GR’ile eluohtlikud kehavigastused ning PL’ile rasked tervisekahjustused. Oma käitumisega rikkus Victor Karachintsev järgmisi liiklusnõudeid:
/juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; 76 p 2 /juht ei tohi olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist/; § 91 /enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 130 /sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet/. Oma tegevusega pani Victor Karachintsev toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimestele rasked tervisekahjustused. Süüdistatav Victor Karachintsev tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsjad samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsjad on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav Victor Karachintsev ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 15.08 ta nägi ees sõitmas jalgratturite kolonni ning nende ees sõitvat saateautot. Ta otsustas neist mööduda ja vaatas vasakpollsesse peeglisse, et sel ajal keegi ei tee möödasõitu tema autost. Vaatas ette ja nägi, et sõidab otsa ees sõitvale jalgratturite saateautole. Kõik toimus nii kiiresti ja isegi ei märganud et oli sõitnud otsa jalgratturitele. Peatas sõiduki ja läks vaatama juhtunut. Ta oli otsa sõitnud kolmele jalgratturile. Jalgratturid toimetati haiglasse. AS-
P on tasunud kõik materiaalsed kahjud. Samuti on aru saanud, et kindlustus hüvitab kannatanutele kahjud. Kannatanu PL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.08.2007 a. ta sõitis koos teiste treeningukaaslastega Tallinn – Narva mnt-l ja oli ka saateauto. Mingil momemdil toimus kokkupõrge, millest ta midagi ei mäleta. Ärkas kui oli kraavis pikali ja palus emale helistada. Kiirabi toimetas ka haiglasse. Kannatanu GR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad PL poolt antud ütlustega. Lisaks kinnitab, et tal on liiklusõnnetuse tagajärjel mälu probleemid, ei tunne lõhna, pidevad peavalud. Hüvitatud on ratta, kiivri ja riiete kahju. Hüvitamata ravikulud. Kannatanu MJ poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad Lauk poolt antud ütlustega. Lisaks kinnitab, et käesolevaks ajaks on talle tehtud viis operatsiooni s.o. jalalae, näole ja seljale. Ees ootab veel vähemalt kaks operatsiooni. Hüvitatud on ratta kahjud. Liikluskindlustusfond on hüvitanud ravikulud. Kohtuistungil kannatanud GR, PL ja MJ lisasid, et õppeedukus on langenud, mälu ei võta vastu õpitut, käivad taastusravil ja ees ootavad mitmed operatsioonid, operatsioonidest jäädavad haavad, invaliidsus, sündmust ei mäleta. Kannatanu AFpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused haakuvad L poolt antud ütlustega. Kokku tekitati talle kahju summas 300 krooni. Süüdistatava Victor Karachintsevi süü on peale tema ja kannatanute ning tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel
idnud kinnitamist liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga, liiklusvahendite vaatlusprotokolliga, teadetega liikluskindlustuse kohta, ekspertiisi määramise määruse ja aktiga / t.l. 2 – 23, 24 – 33, 61 – 64, 65 – 84 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, positiivset iseloomustust, puhtsüdamlikku kahetsust, tekitatud kahju osalist hüvitamist koos tööandja P AS-ga, kannatanute selgitusi kohtuistungil, kohus
iab, et teda tuleb karis-tada vangistusega ja tsiviilhagi nõue kuulub solidaarsele hüvitamisele tööandaja P AS-ga. Kohus arvestab, et sündmusest on möödunud 3 aastat ja süüdistatav on olnud enne seda juhtumit õiguskuulekas isik ja käesoleva ajani on jätkanud õiguskuulekat suhtumist ühiskonnaelureeglitesse, peres kasvab kaks alaealist last ja tal koos tööandjaga vajalik kannatanutele hüvitada tekitatud kahju ja mitte väike summa. Seetõttu kohus
iab mittevajaliku temalt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Vastasel juhul tööandja võib lõpetada temaga töölepingu, sest Karachintsev ei saa töötada palgalise autojuhina, seetõttu jääb tema pere koos alaealiste lastega majanduslikult raskesse olukorda ja samuti käesolevas kriminaalasjas olevatel kannatanutel tekib tunduvalt rohkem raskusi tsiviilhagi nõudes. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Victor Karachintsev KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) aastat 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Victor Karachintsev kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Victor Karachintsevilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Victor Karachintsevilt kaitsjatasu 3735.60 krooni 4 Välja mõista Victor Karachintsevilt kohtukuludena ekspertiisitasu 12250 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista Victor Karachintsevilt kohtukuludena kannatanu kaitsjatasu Meelis Järvela kasuks summas 58080 krooni. Selle summa on Meelis Järvela hüvitanud kannatanute esindajale, Advokaadibüroole Sirk ja Saareväli. 6 Välja mõista Victor Karachintsevilt ja P AS-lt solidaarselt tsiviilhagi MJ kasuks mittevaralise kahju nõudes 500000 krooni, GR kasuks mittevaralise kahju nõudes 300000 krooni, PL kasuks mittevaralise kahju nõudes 100000 krooni ja AF kasuks 300 krooni. Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.