1-09-2508/18

(3)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.07.2010.a seisuga on Roman Rudakovi kandmata karistusaeg 8 kuud 4 päeva vangistust. Roman Rudakov on varem kriminaalkorras karistatud 11 korral: 1) 15.04.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 24.08.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 ja § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 5 kuud vabadusekaotust; 3) 06.04.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 201 lg 2 p 1 ja § 202 lg 1 järgi 1 aasta vangistust; 4) 05.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 9 kuud 18 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 2 kuud 12 päeva mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 02.06.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 2 kuud 10 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Roman Rudakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on Roman Rudakovi vabastamise vastu. Süüdimõistetul puudub kindel elukoht, kuhu ta elama määrata. Rudakov on andnud ka varem lubaduse seaduskuulekalt elada, kuid ei ole seda teinud. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud, põhiliseks probleemiks narkootikumid. Kaitsja palub vabastada Roman Rudakov vangistusest. Kaitsja nõustub prokuröri poolt väljatooduga, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et Rudakovi puhul tegemist isikuga, kellel on raskusi resotsialiseerumisel. Eelnevast tulenevalt oleks ratsionaalne vabastada ta vangistusest enne tähtaega. Kui Rudakov vabaneb karistuse ärakandmisel, siis see võib tuua kaasa raskemad tagajärjed, kui praegu vabanedes. Tal ei ole siis toeks kriminaalhooldajat. Ennetähtaegsel vabanemisel on tal kohustused ja nõuded, kui ta sel ajal rikub nõuded ja kohustusi või paneb toime uue kuriteo, siis pöörab kohus karistuse täitmisele. Roman Rudakov selgitab, et ta on viimase vangistuse ajal teadvustanud endale narkoprobleemi ja soovib sellest vabaneda. Selleks on tal nõusolek rehabilitatsioonikeskuse, kus ta saaks ravile asuda. Esialu asuks ta vabanedes elama vanemate juurde ja kui keskus on teda valmis vastu võtma, asuks ta sinna ravile. Kuigi ema on kriminaalhooldajale öelnud, et vanemad ei ole nõus tema elama asumisega nende juurde enne kui ravi on läbitud, arvab kinnipeetav, et keegi ei takistaks tal seal elamist ka kuni ravile asumiseni. Ta loodab kriminaalhoolduselt endale tuge ja on valmis täitma kõiki kohustusi, mis talle pannakse. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Roman Rudakov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Rudakov on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibinud vangistuses ja olnud ka kriminaalhooldusel, mis ei olnud tulemuslik, kuna ta pani katseajal toime uued kuriteod. Viimasest vangistusest vabanes Roman Rudakov 2008.a mais ja juba sama aasta septembris vahistati ta uue narkootilise aine suures koguses käitlemise, s.o 2

(3)rahvatervisevastase esimese astme kuriteo eest, mille eest kannabki käesoleval aja karistust. Roman Rudakovi puhul ongi uue kuriteo toimepanemise kõrge risk seotud tema narkosõltuvusega. On positiivne, et kinnipeetav on analüüsinud enda käitumist ja väidetavalt ka teadvustanud probleemi. Ta on uurinud ravivõimalusi võimaliku vabanemise korral ja saanud ka SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusest teate, milles selgitatakse, et peale vabanemist on keskus valmis võtma ta pikaajalisele rehabilitatsioonile. Kuid eelnevalt tuleb tal käia keskuses vestlusel, mille põhjal hinnatakse tema motivatsiooni ja alles siis määratakse kuupäev, millal klient kutsutakse ravile. Eelnevast järeldub, et Roman Rudakovil puudub võimalus koheselt peale vabanemist elama asumiseks rehabilitatsioonikeskusesse. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka muu elukoht ennetähtaegse vabanemise korral Roman Rudakovil puudub. Kuigi kinnipeetav ise loodab ajutiselt elama asuda vanemate juurde, ei ole see reaalselt võimalik. Mõlemad vanemad on nõus poega materiaalselt toetama, kuid oma kodus teda eriti näha ei soovi. Kinnipeetava ema andis kriminaalhooldajale kirjaliku nõusoleku võtta poeg enda juurde elama alles peale ravikuuri läbimist Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Eelneva põhjal leidis kohus, et Roman Rudakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kuid eelnev ei välista võimalust, et peale karistuse ärakandmist Roman Rudakov võiks jätkata vanglas alustatud tööd endaga ning sellest tulenevaid positiivseid muutusi. Tal on ka peale vangistusest vabanemist võimalus asuda ennast ravima eelpool märgitud rehabilitatsioonikeskusesse ja saada sealt abi, milline on ta enda hinnangul vajalik vabanemaks narkosõltuvusest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3