← Eesti

1-10-8223/4

Kriminaalasi nr 1-10-8223 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8223 Kohtunik Ülle Raag Kriminaalasi Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus alaealise Elari Neerot paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Menetlusosalised Elari Neerot, isikukood 39606033527, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond Alaealise seaduslik esindaja: Margit Neerot elukoht RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 404, § 406 lg 1, lg 2, lg 3 p 4, lg 4, lg 5 maakohus m ä ä r a s: Rahuldada Jõgeva Maavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus Elari Neerot*i suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Paigutada Elari Neerot alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli - Tapa Erikooli - üheks aastaks, s.o. kuni 31.augustini
  2. Määrus tuleb saata taotluse esitajale, alaealisele ja tema seaduslikule esindajale ja Tapa Erikoolile. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 1

(3)Kohus arutas alaealiste komisjoni taotlust Elari Neeroti suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele mõeldud Tapa Erikooli. Taotlus on esitatud „Alaealise mõjutusvahendite seaduse“ § 6 lg 2 ja lg 3 ja alaealiste komisjoni 11.05.2010.a otsuse alusel. Alaealiste komisjon taotleb Elari Neeroti Tapa Erikooli suunamist 2011/2012 õppeaasta lõpuni, s.o
  1. augustini 2012.a. Alaealine Elari Neerot on alaealiste komisjonis viibinud enne seda mitmel korral – 1) 09.10.2008.a Lõuna Politseiprefektuuri taotluse alusel grupiviisilise varguse tõttu Vaimastvere külas. Alaealiste komisjonis määrati alaealisele mõjutusvahendiks psühholoogi vestlus ja essee kirjutamine teemal „Kuidas igavusest jagu saada?“; 2) 02.06.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri taotluse alusel, põhjuseks väärteo toimepanemine Tubakaseaduse § 47 alusel. Lõuna Politseiprefektuur lõpetas 20.01.2009.a määrusega Elari Neeroti suhtes KarS § 33 ja VTMS §-i 29 lg 2 alusel väärteomenetluse ning edastas materjalid alaealiste komisjonile, kus määrati alaealisele mõjutusvahendiks suitsetamisvastasel nõustamisel osalemise ning kirjandite kirjutamise teemal „Kuidas igavusest lahti saada?“ ja „Miks suitsetamine on kahjulik?“; 3) 28.01.2010.a Vaimastvere Kooli taotluse alusel, põhjuseks koolikohustuse mittetäitmine. Alaealiste komisjonis määrati mõjutusvahendiks suunamine pikapäevarühma ja psühholoogi vestlusele; 4) 11.05.2010.a Vaimastvere Kooli taotluse alusel, põhjuseks koolikohustuse mittetäitmine. Istungil
  2. mail tegi komisjon otsuse alaealise suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, sest teised mõjutusvahendid ei andnud alaealise suhtes tulemusi ja erikooli suunamine on alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. Elari Neerot ei ole täitnud alaealiste komisjoni poolt pandud kohustusi ning ei ole oma käitumist ja õppimist parandanud. Alaealiste komisjoni poolt kohtule esitatud taotluse kohaselt on 2009/2010 õppeaastal Elari Neerotil palju põhjuseta puudumisi, tunnistusel hinnati kolmandal õppeveerandil 9 ainet puuduliku hindega. Elari Neerot lahkub omavoliliselt tundidest, solvab kooli personali ning ei allu korraldustele. Tunnis ei tegele õppetööga ning ka kodused tööd on tegemata. Oma käitumisega häirib Elari Neerot kogu kooli tööd. Elari Neeroti ema on tunnistanud, et ta ei saa poja kasvatamisega hakkama ja ei suuda tagada tema koolikohustuse täitmist. Alaealisel puudub tahe oma käitumist parandada ja suitsetamisest vabaneda. Taotlusele on lisatud komisjoni otsus
  3. maist 2010.a (tl 11), iseloomustused Jõgeva Vallavalitsuselt ja Vaimastvere Koolilt (tl 6-7, 9-10), komisjoni varasemad otsused ja kinnitus selle kohta, et õpilasele on broneeritud koht koolis (tl 5, 18). Kohus taotluse lahendamiseks kuulas ära ja küsitles alaealist Elari Neerotit ja tema ema Margit Neerotit. Elari Neeroti sõnul on klass, kus ta Vaimastvere koolis õpib, paha, ta ei taha seal käia. Noritakse, öeldakse roppusi. Ta tahaks teise kooli, kus kõik oleksid korralikud- ei ropendaks. Elari võtab õigeks, et ta suitsetab päevas umbes pool pakki sigarette. Pikapäevarühmas ta ei käinud. Emalt on kodus pahandada saanud, teda on ka koduaresti pandud selle eest, et koolis ei käi ja suitsu teeb. Margit Neerot kinnitab oma muret poja pärast, kes ei kuula sõna ka kodus ega allu korraldustele. On plaan saada koht Adavere õpilaskodusse- prooviks, kuidas teises koolis hakkama saab. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Elari Neerot on alaealine, kellele osutab Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 1 lg 2 p 1 ja 2 ta on nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo ning ta on nooremana kui neljateistaastasena 2
(3)toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo, lisaks sellele vastab ta sama seaduse § 1 lg 3 p 1 tingimustele - ei täida koolikohustust. Seega on tema suhtes seadus kohaldatav. Nooremana kui neljateistaastasena (14.05.2008) on E.Neerot toime pannud KarS § 266 lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava teo (omavoliline sissetung), jaanuaris ja mais 2009 Tubakaseaduse § 47 järgi kvalifitseeritava väärteo. Seni on mõjutusvahenditena kasutatud koolikorralduslikke vahendeid ( pikapäevarühmas käimise kohustus, individuaalne õppekava, järelevastamised), psühholoogi vestlust, ravikuuris osalemist (suitsetamise vastu), kirjandi kirjutamist, kodus ka koduaresti. Need ei ole mõju omanud. Kohus leiab, et lahendus- elada Adavere õpilaskodus – on poolik, kuna Elari Neerot on varem elanud (Vaimastvere) kooli õpilaskodus, kuid peale seda on käitumine läinud veel halvemaks. Lisaks sellele tähendab Adavere õpilaskodus elamine õppimaasumist Adavere kooli ehk olukorra loomist, kus ühiskonna normidele ja reeglitele mittealluv alaealine on määratud seiklema kodu ja kooli vahel (SiimustiAdavere), mis loob veelgi soodsama fooni koolikohustuste mittetäitmisele ja järelevalve puudumisele. Elari Neerot ei ole endale seni selgeks saanud kohustust täita ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kohustust alluda vanemate poolt või koolis saadud korraldustele. Seetõttu on õigustatud Elari Neeroti suhtes riikliku sunni rakendamine ja tema paigutamine tingimustesse, mis mõjutaks tema suhtumist, sotsiaalseid hoiakuid ja teadvustaks alaealisele riikliku sunni olemasolu Neil asjaoludel on Elari Neeroti suhtes vajalik rakendada kasvatuse eritingimusi, mida loetleb „Alaealise mõjutusvahendite seaduse“ § 61 ja § 62 ja riiklikku sundi. Sama seaduse § 6 lg 4 sätestab: Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga. On taotletud Elari Neeroti paigutamist 2011/2012 õppeaasta lõpuni. Kohus teeb määruse Elari Neeroti paigutamise kohta erikooli ühes aastaks, s.o. kuni järgmise õppeaasta lõpuni 31. augustil 2011.a. Põhjenduste olemasolul on võimalik seda perioodi lühendada või pikendada. Kohtunik Ü.Raag 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.