lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Aigar Plaum*i temale Pärnu Maakohtu 06. oktoobri 2004.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-221/2004 mõistetud karistuse 10 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tasu õigusabi eest 600 krooni (tasu 500 krooni+ käibemaks 100 krooni). Mõista välja Aigar Plaum*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 600 (kuussada ) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
ja § 114 p.1 järgi ja karistatud
lg.1 alusel 10-aastase vangistusega.
otsusega mõistetud üheaastane vangistus ja
otsusega mõistetud ärakandmata üheaastane vangistus. Liitkaristuseks mõistetud – arvestades
Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on eelvangistuses oldud aeg üks aasta vangistust, kanda jäi karistust üheksa aastat vangistust alates 07.10.2004. Karistuse kandmise algus 07.10.2004, karistuse kandmise lõpp 06.10.2013.a. Tartu Vangla iseloomustuses toetab Aigar Plaumi ennetähtaegset vabastamist.. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi „agressiivsuse asendamise treening“, keevitaja kursuste nimekirjast ta kustutati puudumiste tõttu. Muudes sotsiaalprogrammides osalemist ei ole pidanud vajalikuks. Vangla leiab, et uue kuriteo riski maandaks sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine. Individuaalne täitmiskava näeb ette osalemist programmis Eluviisitreening. A.Plaum ei soovi keskharidust omandada. Väidab, et vabanemisel on tal kohe võimalus tööle asuda tuttava saekaatrisse. Vabanemisel asub elama vanatädi tallu. Lähivõrgustiku moodustavad ema ja õed. Arvab, et vabaduses suudab elada seaduskuulekat elu, on vanglast väsinud. Seaduskuulekaks eluks vajab seaduskuulekat tutvusringkonda ja stabiilset elukorraldust. Kriminaalhooldaja vangistusest vabastamist ei toeta. Riskihindamine näitab riske uue kuriteo toimepanemiseks. Lähivõrgustikus on ema, kaks õde (üks neist Rootsis) ja vend. Elamu, kuhu kavatseb elama asuda, kuulub vanatädi pojale, kellega tihedam suhtlemine algas koos vanglas viibides. Elukoht on selles majas tagatud ajutiselt- ainult ajani, mil A.Plaum ise endale elamise leiab. Ema sõnul ei ole tema võimeline poega vabanemisel toetama. Vanatädi poeg on nõus ka materiaalselt toetama. Kohtuistungil 11.08.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta kahetseb toimepandut. Kogu oma nooruse on ta vanglas istunud. Tal on toimepandu pärast häbi ja teeb kõik võimaliku, et elu vabaduses kulgeks normaalselt ja vanglasse enam ei satuks. Sugulane Andrus Viks on talle öelnud, et tööle saab tema juurde saekaatrisse. Prokurör ei nõustu A.Plaumi vabastamisega enne tähtaega. Prokuröri hinnangul on toimepandud kuriteod liialt rängad, et praeguse karistusaja ärakandmise järel ennetähtaegselt vabastada. Ennetähtaegsel vabastamisel tulebki esmajoones arvestada kuriteo asjaoludega. Vangistuses käitumine on olnud distsipliinirikkumistega. Kaitsja taotleb A.Plaumi vabastamist. On küll kaks ränka kuritegu, kuid need on toime pandud alaealisena, kui isik ei suutnud oma käitumist õigesti kontrollida. A.Plaum on juba nii kaua vangistuses olnud, et tal tekib trots ja võõrdumine vabadusest. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Aigar Plaum tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegu põhjendamatu. Aigar Plaum on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg.2 p.2 tingimus täidetud ja A.Plaum on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusest ehk 6 aastat 8 kuud (sellest 1 aasta eelvangistuses ja 5 aastat 8 kuud pärast kohtuotsuse kuulutamist võttes aluseks karistuse 10 aastat vangistust).
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades A.Palumi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, kuritegude raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. A.Plaum on pannud lühikese aja jooksul toime kaks kõige raskemaliigilist ja pöördumatute tagajärgedega kuritegu. Selliste kuritegude toimepanija peabki kandma väga pikka vangistust ehk taluma seda ühiskonna hinnangut, mis väga ränkade kuritegude eest antakse. A.Plaumi toimikus sisalduvatest andmetest, mis iseloomustavad tema käitumist enne karistuse kandmisele asumist ja vabaduses olles (ehk varasem elukäik), nähtub, et ta on juba kooliajal olnud kaasõpilaste suhtes väga jõhker. Karistuse kandmise ajal on tema distsiplinaarkaristuste nimekirjas 12 karistust, seejuures on eriti tihedalt olnud rikkumisi karistuse algusajal ja viimastel aastatel. Tutvudes distsiplinaarmenetluste materjalidega, nähtub, et A.Plaumi seletused juhtumite kohta vanglas on paljuski ennastõigustavad, on ka keeldunud seletuse andmisest. A.Plaum on keeldunud koolitusele minemast. Selline käitumine karistuse kandmise ajal loob mulje ennast õigustavast ja pigem ignorantsest kinnipeetavast. Samas on puudu kinnipeetavale nii vajalikust sotsiaalprogrammides osalemisest, hariduse või eriala omandamisest, ehkki nii üldhariduse kui ka täiendava eriala omandamine on kinnipidamiskohas võimalik. Neil asjaoludel leiab kohus, et miski ei anna märku A.Plaumi tahtest teha kõik, et vabaneda ja uuesti mitte enam vangistusse sattuda. Kohtu hinnangul on sellise kinnipeetava vabastamine enne tähtaega karistuse kandmiselt ennatlik ja õigustamatu. A.Plaumil tuleks vangistusaja jooksul läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja võimalusel „Õige hetk“, õppida oma käitumist jälgima ja allutama ühiskonna normidele. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kaitsjatasu määrab ja mõistab kohus välja taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.