Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.08.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-12860 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMM

§76lg.4 määrata Eduard GROMOZDOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Eduard GROMOZDOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Eduard GROMOZDOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Määrata Eduard GROMOZDOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Eduard GROMOZDOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Allan VALGU taotlus ja määrata tema poolt Eduard GROMOZDOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 300 (kolmsada) krooni (s.h. osalemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Allan VALK) makstud tasu summas 300 (kolmsada) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Gromozdovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Gromozdov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.11.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 4; §199 lg.2 p.4 ja §266 lg.2 p.2, 3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 11 kuud 24 päeva alates 01.11.2007. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 14 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav osales riigikeele algtaseme eelkursusel, sotsiaalpedagoogilisel vestlusel seoses koolist puudumisega, individuaalsel nõustamisel psühholoogiga enesekontrolli arendamiseks ja toimetulekuoskuste täiendamiseks ning õpib keevitaja erialal. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, suheldakse telefoni ja kirja teel. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat lähedased. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad nii kriminaalse kui mittekriminaalse minevikuga tuttavaid. Kinnipeetava enesehinnang on adekvaatne, ta väärtustab lähedaste toetust. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt, kasutas probleemide lahendamiseks vägivalda. Osalemised intsidentsides vanglas ja korduvad distsiplinaarkaristused näitavad allumatust vanglaametnikele ja vanglas kehtestatud korrale. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning mõlemad korrad reaalse vangistusega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Arvestades kinnipeetava karistusaja lõppu leiab kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhoolduse rakendamine on otstarbekas, kuna selle toetuse ja järelevalve funktsioonid võivad alandada uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab üksinda kinnipeetava ema, kes on pensionär pensioniga xxx kuus. Ema on mõne aja jooksul nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Garanteeritud töökoht vabanemise korral kinnipeetaval puudub. Samas on ta vanglas läbinud riigikeele algtaseme eelkursuse ja omandab keevitaja eriala. Maakohtu istung Kinnipeetav Eduard Gromozdov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on teadlik sellega kaasnevatest piirangutest ning 1-aastasest katseajast. Samuti seletas kinnipeetav, et on juunis vanglas lõpetanud kursused keevitaja erialal. Prokuröri abi Pavel Grjazev toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 3 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vangistuses olles on kinnipeetavale määratud 14 distsiplinaarkaristust, millest 5 on veel kehtivad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 25.10.

1. Korduvkaristatus kriminaalkorras ja distsiplinaarkaristuste omamine vangistus on ilmselgelt sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb kahe kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb kahe kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma ema juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus hetkel elab kinnipeetava ema üksinda. Korteri eest kommunaalvõlgnevusi ei ole. 4 Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval olemas garanteeritud töökohta. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema on mõne aja jooksul valmis ja võimeline oma poega materiaalselt toetama. Samuti nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, et vangistuses on kinnipeetava läbinud ja lõpetanud kursused keevitaja erialal. Maakohus leiab, et eriala omamine annab kinnipeetavale vabaduses suurema võimaluse legaalse ja püsiva töö leidmiseks. Lisakohustuse – töötuna Töötukassas arvele võtmine – panemine kinnipeetavale annab samuti esialgse võimaluse toetuse saamiseks. Kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, kelle arvates on kinnipeetava vabastamine enne tähtaega põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamise ja kriminaalse suhtlusringkonnaga lävimisega. Maakohus leiab, et nimetatud riski saab alandada kriminaalhoolduse käigus vastavate lisakohustuste panemisega. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning ka viimane karistus on määratud alkoholijoobes toimepandud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata 5 suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses sõltuvusainete, eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Maakohtu istungil osales vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk, kelle taotluse kohaselt on osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 krooni. Kuna taotlus kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud, jätab maakohus kaitsjale makstud tasu summas 300 krooni riigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 06.09.2010 Nooremreferent Liivi Õun 6