← Eesti

4-10-162/10

Obsah (12)§ 132§ 204§ 202§ 135§ 155§ 156§ 19§ 55§ 29§ 2§ 31§ 30

Väärteoasi 4-10-162 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 06.mai 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number kohtumenetluses 4-10-162 Väärteoasja numb

) § 134 lg 3 ja

§ 132

p 1 alusel jätta Anatoli Feklistovi kaitsja kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a otsus muutmata. Kohtuotsus edastada Anatoli Feklistovile ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. 2 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 3000.- krooni tasuda Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a otsuses märgitud viisil Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank; kohustuslik on märkida viitenumber 4100064625.

§ 204

lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 21.maist 2010.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse

§ 204

lg 3 ja

§ 202

lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.mail 2010.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise

§ 156

lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.

§ 135

lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsusega karistati Anatoli Feklistovit kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.krooni (lk 18-19). Anatoli Feklistovit karistati selle eest, et ta rikkus Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 p 3 nõudeid, mille kohaselt tuleb Peipsi järvel põhjanoodapüügilt naasmisel kaluril vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse naasmist Keskkonnainspektsioonile teatada püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega; määrus kehtestatud kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel, mille kohaselt kalapüügiloa 3 alusel kala püüdev isik on kohustatud esitama püügiandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt: • 20.09.2009.a püüdis Anatoli Feklistov põhjanoodaga kala Peipsi järvest ja teatas, et on püüdnud latikat 4500.- kilogrammi, kuid rannapüügipäeviku nr 0019278 lehe 0279280 andmetel on püütud latika kogus 5892 kilogrammi, erinevus kogustes 1392 kilogrammi; • 22.10.2009.a püüdis Anatoli Feklistov põhjanoodaga kala Peipsi järvest ja teatas, et on püüdnud latikat 1200.- kilogrammi, kuid rannapüügipäeviku nr 0020285 lehe 0311489 andmetel on püütud latika kogus 1592 kilogrammi, erinevus kogustes 392 kilogrammi. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt on tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, koopiad rannapüügipäeviku lehtedest, kalateated 1313-le, sündmuskoha vaatlusprotokoll. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt on Anatoli Feklistovi karistust kergendavaks puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse sai Anatoli Feklistov isiklikult allkirja vastu kätte 28.12.2009.a (lk 19). 28.12.2009.a kiirmenetluse otsusel kajastatu kohaselt selgitati selle otsuse algusosas Anatoli Feklistovile tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna

§ 19

järgi ja kiirmenetluse korda

§ 55

lg 1 p 2,3 järgi, misjärel Anatoli Feklistov kinnitas enda allkirjaga, et on kiirmenetlusega nõus. Enne kiirmenetluse otsuse koostamist anti Anatoli Feklistovile võimalus anda menetlusaluse isikuna ütlusi – nähtub kiirmenetluse otsusest, kuna kiirmenetluse otsuses on ühe tõendina kajastatud ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. 28.12.2009.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kajastatu kohaselt selgitati Anatoli Feklistovile tema õigusi ja kohustusi

§ 19

järgi, millistest teadlikuks olemist on Anatoli Feklistov sellel protokollil kinnitanud enda allkirjaga (lk 20). Sellele järgnevalt on Anatoli Feklistov kinnitanud enda allkirjaga, et ta on teadlik

§ 55

lg 1 p 1,2,3 teksti sisust (seadusetekst on ülekuulamisprotokollis kajastatud), ta nõustub kiirmenetlusega ja talle on teatavaks tehtud ja tutvustatud kiirmenetluse erisused

§ 55lg 1 p 2,3 järgi.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kajastatud Anatoli Feklistovi lühidad ütlused (lk 20). Kuna 06.05.2010.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Anatoli Feklistov, et suhtles kohtuvälises menetluses 28.12.2009.a kohtuvälise menetleja ametnikuga, s.o J. N.-ga, ja rääkis J.N.-le muuhulgas ka seda, et kalateadetel on valed andmed, kuigi lk 20 asuvasse menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli andis selles ülekuulamisprotokollis kajastatud teistsugused ütlused, siis pole kohtul kahtlust selles osas, et Anatoli Feklistov ja kohtuvälise menetleja ametnik said omavahel suheldud keeleliste ja tõlkeprobleemideta ning kohtuvälise menetleja ametnik oli vajadusel võimeline ja piisavate vene keele oskustega menetlusaluse isikuga suhtlemisel. Keelelisi ja tõlkeprobleeme pole ka kaitsja koostatud kaebuses kordagi nimetatud ja neile pole kordagi osundatud. Ka 06.05.2010.a kohtuistungil ei esitanud Anatoli Feklistov ja tema kaitsja ühtegi etteheidet kohtuvälise menetleja aadressil seonduvalt võimalike keeleliste suhtlemisprobleemidega. 06.05.2010.a kohtuistungil jäi kohtule 4 A.Feklistovi avaldatust mulje, et nad said kohtuvälise menetleja ametnikuga omavahel suheldud ja seda ilma keeleliste ja tõlkeprobleemideta. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse peale esitas tähtaegselt, s.o 12.01.2010.a digitaalallkirjastatuna (lk 4) kaebuse (lk 1-3) Anatoli Feklistovi kokkuleppel kaitsja advokaat Tanel Pürn. Anatoli Feklistovi kaitsja advokaat Tanel Pürni esitatud kaebuses märgitu kohaselt taotletakse 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt märgitakse kaebuses, et juhul kui rikkumine ka esineb, siis ei ole tegemist sellise rikkumisega, mille eest tuleks karistada ja väärteomenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel (lk 1-3). Anatoli Feklistovi kaitsja advokaat Tanel Pürni esitatud kaebuses (lk 1-3) märgitu kohaselt ei ole kalapüügiga seonduvate andmete esitamisega seonduv piisavalt selge ning üheselt mõistetav, mistõttu tekib küsitavusi nii sätte proportsionaalsuse kui põhiseaduspärasuse osas (lk 3); antud juhul on tegu ka tõendamata; rikkumise sisuks on etteheide, et isik küll teatas koguse, kuid see ei vasta rannapüügiandmetele; sellise etteheite lubatavuse korral peab olema tõendatud nii teatatud kui tegelik kogus, kuid otsusest ei nähtu, mille alusel on tuvastatud teatatud ja tegelikud kogused; ei ole õige nõuda kaluritelt nii liikide kui koguste täpset määramist ning tund aega varasemat teatamist siseveekogul püügi korral (lk 3); tormise ilmaga on keeruline või isegi võimatu nii kala liigi kui koguse määramine – tegemist ei ole proportsionaalse nõudmisega; Peipsil toimub püük tihti sadamale küllalt lähedal ning teatamise ja ootamise asemel saab püütud kala täpse koguse paremini teada sadamas kala kaalumisel; püügipäeviku pidamine ei ole väiksemate laevade puhul kohustuslik; seda enam tekib küsimus, miks peaks Keskkonnainspektsioonile teatama koguse äärmise täpsusega ja ajaliselt määratletult; seejuures on andmete saajaks määruse kohaselt hoopis Põllumajandusministeerium; A.Feklistovi käitumises puudub nii tahtlus kui ettevaatamatus rikkumise toimepanemises, kaebuse esitaja soovib menetluses, s.h istungil osaleda kaitsja kaudu (kaebus lk 1-3). 06.05.2010.a kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde. Keskkonnainspektsiooni kirjalikus seisukohas (lk 12-15) kaebuse kohta märgitu kohaselt taotletakse A.Feklistovi kaitsja kaebuse rahuldamata jätmist ja kiirmenetluse otsuse muutmata jätmist. Keskkonnainspektsiooni kirjalikus seisukohas (lk 12-15) kaebuse kohta märgitu kohaselt on väärteoasjaga seonduv õiguslik regulatsioon üheselt mõistetav; väärteod on tõendatud Keskkonnainspektsiooni 1313 kalateadete registris ja Põllumajandusministeeriumi kalanduse infosüsteemis sisalduvate andmete võrdlemise tulemusena – analüüsist tulenevad erinevused ei ole lubatavad Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 p 3 kohaselt, kuna kalakoguseid ei teatatud vähemalt 100 kg täpsusega; kaebuses esitatud väide selle kohta, et püügipäeviku pidamine ei ole väiksemate laevade puhul kohustuslik, ei ole kooskõlas kalapüügiseaduse § 18 lõikes 1 ja Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3, § 11 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatuga; 06.05.2010.a kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja ametnik kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. 5 Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alust ei ole ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a kiirmenetluse otsus muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et Anatoli Feklistov püüdis põhjanoodaga kala Peipsi järvest 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a. A.Feklistov pole seda väärteomenetluse vältel eitanud ning kinnitas ka 06.05.2010.a kohtuistungil, et püüdis 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a kala Peipsi järvest, sealhulgas püüdis ka latikat. Asjaolud, et Anatoli Feklistov püüdis põhjanoodaga kala Peipsi järvest 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a on tõendatud kalateadetega PEIPSI:14244 (lk 22), PEIPSI:17413 (lk 23), rannapüügipäeviku nr 0019278 lehega nr 0279280 (lk 24), rannapüügipäeviku nr 0020285 lehega nr 0311489 (lk 25), üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 945 lehega nr 47244 (lk 26), üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 947 lehega nr 47312 (lk 27) ja menetlusaluse isiku Anatoli Feklistovi enda sellekohaste ütlustega. Võrreldes kalateadetel, rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu lehtedel kajastatud andmeid kalaliikide koguste kohta, ilmnevad kalaliikidest latika osas koguselised erinevused kalateadete ja rannapüügipäeviku ning üleandmisdeklaratsioonide andmete vahel. Rannapüügipäeviku nr 0019278 lehele nr 0279280 (lk 24) ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 945 lehele nr 47244 (lk 26) märgitu kohaselt oli 20.09.2009.a püütud latikakoguseks 5892 kilogrammi, kuid kalateatel PEIPSI:14244 (lk 22) kajastatu kohaselt oli püütud latikakoguseks ainult 4500 kilogrammi – vahe kalateate (lk 22) ja rannapüügipäeviku (lk 24) ja üleandmisdeklaratsiooni (lk 26) andmete vahel 1392 kilogrammi. Rannapüügipäeviku nr 0020285 lehele nr 0311489 (lk 25) ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 947 lehele nr 47312 (lk 27) märgitu kohaselt oli 22.10.2009.a püütud latikakoguseks 1592 kilogrammi, kuid kalateatel PEIPSI:17413 (lk 23) kajastatu kohaselt oli püütud latikakoguseks ainult 1200 kilogrammi – vahe kalateate (lk 23) ja rannapüügipäeviku (lk 25) ja üleandmisdeklaratsiooni (lk 27) andmete vahel 392 kilogrammi. Anatoli Feklistovi 06.05.2010.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei seadnud ta kahtluse alla ja ei vaidlustanud rannapüügipäeviku lehtedel (lk 24,25) ja üleandmisdeklaratsioonidel (lk 26,27) kajastatud püütud kalakoguste tegelikkusele vastavust, kuna sadamas tema kinnitusel kaaluti püütud kalakogused üle ja ka kajastati sellele vastavalt. Kohtul puudub alus kahelda rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püütud kalakoguste andmete tegelikkusele vastavuses, kuna rannapüügipäeviku lehtedel (lk 24,25) ja üleandmisdeklaratsioonidel (lk 26,27) kajastatud püütud kalakogused on omavahel kooskõlas ning nende andmete 6 õigsust ei ole kogu väärteomenetluse kestel kahtluse alla seadnud ka menetlusalune isik Anatoli Feklistov ise. Kalapüügiseaduse § 18 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. Kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord (edaspidi: Kord). Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel põhjanoodapüügi kohta Peipsi järvel esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 (üks) tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega. Korra § 14² lõikes 2 sätestatu kohaselt esitatakse andmed Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksi teel või elektronpostiga. Korra § 14² lõikes 3 sätestatu kohaselt – kui teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, esitatakse andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil. Keskkonnainspektsiooni elektroonilisel kodulehel (netist vabalt kättesaadav) on kajastatud valvetelefoni number - 1313 (lk 32,33,34). Menetlusalune isik Anatoli Feklistov kinnitas 06.05.2010.a kohtuistungil, et on kalur 15 aastat, kalateadetel kajastatud kalakogused teatas ise helistamise teel numbrile 1313; kalalaeval ei ole faksi ja elektronposti, seepärast peale helistamise püügiandmete edastamiseks muud võimalust ei olnud; kohtuvälises menetluses rääkis kohtuvälise menetleja ametniku J. N.-ga ja avaldas talle siis tõde selle kohta, et teatas ekslikult väiksema koguse; laeva peal ei ole võimalik kaaluda, kui palju kala on. Anatoli Feklistovi käitumises 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a, kui ta teatas Keskkonnainspektsioonile püütud latikakogused olulisel määral tegelikult püütust väiksematena, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Anatoli Feklistovi käitumise õigusvastasust välistavaks ei ole ka tema väited selle kohta, et laeval ei olevat olemas ja ei ole loodud reaalseid võimalusi püütud kalakoguste täpseks kindlakstegemiseks-kaalumiseks. Anatoli Feklistovi kinnitusel ei ole tema laeval võimalik püütud kala kaaluda ja sama probleem on ka teistel kaluritel. Kohtu hinnangul on aga Anatoli Feklistov kalurina ise kohustatud tagama, et suudab nõuetekohaselt täita kõik kalapüügiga kaasnevad nõuded ja kohustused. Anatoli Feklistov kinnitas 06.05.2010.a kohtuistungil, et ta oli 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a teadlik kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korrast, sealhulgas sellest, et tuleb teatada ka kalakogused. Anatoli Feklistovi käitumise õigusvastasust välistavaks ei ole ka tema 06.05.2010.a kohtuistungil avaldatu selle kohta, et ta võis ise ekslikult teatada kalateatel kirjas olevast erineva koguse ja teda võidi ka valesti kuulda, kuna laeval mootor käib ja ei ole hästi kuulda ning võib esineda muidki kuulmisest põhjustatud probleeme ning püügiandmete vastuvõtjaks kalapüügiga seonduva aspektist ei pruugi alati sattuda just kõige teadlikum inimene, mistõttu võisid kalateadetel saada kajastatud valed andmed. Kohus on seisukohal, et kuna kaluritele ei ole pandud kohustust, edastada püügiandmed Keskkonnainspektsioonile ainult ja üksnes telefoni teel ning Korra § 14² lõikes 2 sätestatu kohaselt esitatakse püügiandmed Keskkonnainspektsioonile 7 ennekõike just kirjalikult – kas faksi teel või elektronpostiga, ja alles siis, kui teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, võib püügiandmed Korra § 14² lõikes 3 sätestatu alusel esitada Keskkonnainspektsioonile ka valvetelefonil, siis on Anatoli Feklistov ise ja vabatahtlikult võtnud endale selle riski, et telefoni teel andmete edastamisega võivad kaasneda tema väidetud nn kuulmisprobleemid. Kuna A.Feklistov on ise valinud kalateadete edastamise viisiks just helistamise valvetelefonile 1313 ja jätnud kasutamata faksi teel ja elektronposti teel püügiandmete edastamise viisi, siis on tema kaudselt esitatud etteheited valvetelefoni vastuvõtjatele, et teda võidi näiteks valesti kuulda ja andmed kalateadetel valesti kajastada, põhjendamatud ja alusetud. Kohtu hinnangul on Anatoli Feklistovi väited püügiandmete vastuvõtja nn halva kuulmise või lihtsalt valesti kirjapanemise kohta otsitud ja mitteusutavad. Anatoli Feklistov, teades, et tal tema enda kinnitusel pardal puuduvad võimalused püütud kalakoguste kalaliikide kaupa tuvastamiseks, kuid ta läks sellele vaatamata 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a Peipsi järvele kalurina põhjanoodaga kala püüdma, olles ise samal ajal teadlik kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korrast, sealhulgas ka Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatud nõudest, esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega, pidi pidama võimalikuks ja möönma, et tal ei pruugi õnnestuda esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vähemalt 100 kilogrammi täpsusega (kaudne tahtlus – KarS § 16 lg 4). Anatoli Feklistov, pidades võimalikuks ja mööndes, et ei suuda järgiga Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatud nõuet, esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vähemalt 100 kilogrammi täpsusega, pani Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu täitmata jätmise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kaitsja ja menetlusaluse isiku 06.05.2010.a kohtuistungil kohtuliku uurimise lõpposas esitatud taotluse, teha asjas uurimiseksperiment samades tingimustes, nagu need olid tegude ajal, tuvastamaks, kas on võimalik eristada püütud kalaliike ja koguseid, jättis kohus rahuldamata, kuna uurimiseksperimendi tegemine ei oma käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust ja seetõttu on uurimiseksperimendi taotlus ka asjakohatu. Lisaks osundavad sellele, et Anatoli Feklistov jättis vähemalt kaudse tahtlusega täitmata Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatud nõude (esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vähemalt 100 kilogrammi täpsusega), ka tema poolt n.ö vähemteatatud püütud kalakoguste ulatus - mõlemal korral erinesid Anatoli Feklistovi poolt Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil 1313 teatatud püütud kalakogused olulisel määral rannapüügipäevikutes ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud andmetest: • 20.09.2009 - 1392 kg võrra vähem teatatud; • 22.10.2009 – 392 kg võrra vähem teatatud. Anatoli Feklistov, teatades 20.09.2009.a Keskkonnainspektsioonile püütud latikakoguseks 4500 kilogrammi (kalateade PEIPSI:14244 - lk 22), s.o 1392 kilogrammi vähem kui on kajastatud rannapüügipäevikus (lk 24) ja üleandmisdeklaratsioonil (lk 26), jättis nõuetekohaselt täitmata kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja pani toime kalapüügiseaduse § 23-4 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 8 Anatoli Feklistov, teatades 22.10.2009.a Keskkonnainspektsioonile püütud latikakoguseks 1200 kilogrammi (kalateade PEIPSI:17413 - lk 23), s.o 392 kilogrammi vähem kui on kajastatud rannapüügipäevikus (lk 25) ja üleandmisdeklaratsioonil (lk 27), jättis nõuetekohaselt täitmata kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja pani toime kalapüügiseaduse § 23-4 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Käesolevasse väärteoasja vahetult puutuvad õigusnormid - kalapüügiseaduse § 18 lg 1 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja kalapüügiseaduse § 23-4 lõikes 1 sätestatu on selge ja üheselt mõistetav ning mingit mitmetitõlgendatavuse küsimusi nende sätete õigusselguse pinnalt ei tõusetu. Kalapüügiseaduse §-s 1 sätestatu kohaselt on selle seaduse ülesandeks kala-ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamine lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõtetest. Kalapüügiseaduse §-s 1 sätestatust lähtudes on kohtu hinnangul, lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõtetest, proportsionaalne ja vajalik kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja selles sätestatu nõuetekohane täitmine. Kalapüük ja sellega seonduv kajastatakse Kalanduse Infosüsteemis. Kalanduse Infosüsteem on elektrooniliselt interneti kaudu vabalt juurdepääsetav – andmete osaline väljatrükk toimikus (lk 37-53). Kalanduse Infosüsteemis kajastatakse kalapüük ja sellega seonduvalt teostatav korraldus nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi järgi. Kalanduse Infosüsteemi andmetel on kalapüük ja sellega seonduv alates 2005.aastast Eestis korraldatud ja jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel (lk 37) järgmiselt: • Põllumajandusministeerium – kutselise kalapüügi korraldamine, esmakokkuostukviitungid, kalalaeva püügipäevikud, lossimisdeklaratsioonid, rannapüügipäevikud, üleandmisdeklaratsioonid, kalalaeva kalapüügilubade väljastamine, kaluri kalapüügiload, kalalaevaregister, kalalaevatunnistuste väljastamine (lk 37) • Keskkonnaministeerium – kalaressursi majandamine, teadusuuringute läbiviimine, eripüügilubade väljastamine, püügipiirangute kehtestamine, harrastuspüügi korraldamine, kalastuskaartide väljastamine, harrastuspüügi andmete kogumine ja analüüs, kalavarude taastootmine (lk 37). Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lõigetes 1,2,3 märgitud Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsusasutus (vt Keskkonnaministeeriumi kohta skeemi toimikus lk 31 – andmete väljatrükk Keskkonnaministeeriumi elektrooniliselt kodulehelt ja lk 32-36 andmete väljatrükk Keskkonnainspektsiooni kohta). Kuna kalapüük ja sellega seonduv on Eestis korraldatud dualistlikult, siis on põhjendatud andmete kajastamine ja esitamine nii Põllumajandusministeeriumile 9 (rannapüügipäevikud ja üleandmisdeklaratsioonid) kui ka Keskkonnaministeeriumile tema valitsusasutuse – Keskkonnainspektsiooni kaudu (kalateated). Seonduvalt kaitsja kaebuses märgituga selle kohta, et rannapüügipäeviku andmed võivad kõikuda kuni 20% ulatuses ja seetõttu ei pruugi nende näol olla tegemist usaldusväärsete tõenditega, peab kohus vajalikuks märkida, et rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püügiandmed kalakoguste kohta on omavahel kooskõlas ning ka menetlusalune isik Anatoli Feklistov ise kinnitas 06.05.2010.a kohtuistungil rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püütud kalakoguste tegelikkusele vastavust ning neil kajastatud andmeid kahtluse alla ei seadnud, mistõttu kohtul ei ole olemas mitte ühtegi mõistlikku põhjust rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatu tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses tõendina kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 21) kohta peab kohus vajalikuks täheldada, et sellel iseseisev tõenduslik väärtus puudub. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses tõendina kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 21) ei kajasta sündmuskoha vaatlust

§ 2

,

§ 31lg 1, Kr

MS § 84 tähenduses. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 21) on kajastatud üksnes kohtuvälise menetleja analüüs – kalanduse infosüsteemi andmetel (kalateated, rannapüügipäevikud, üleandmisdeklaratsioonid) põhinev võrdlus ja selle tulemusena tuvastatud püütud kalakoguste vahed. Nimetatud analüüs ei ole käsitletav sündmuskoha vaatlusena KrMS § 84 tähenduses. Kalapüügiseaduse § 23-4 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Anatoli Feklistovi süü ulatusest – 20.09.2009.a ja 22.10.2009.a toimepandud rikkumiste asjaoludest, sealhulgas sellest, et mõlemal korral erinesid Anatoli Feklistovi poolt Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil 1313 teatatud püütud kalakogused olulisel määral rannapüügipäevikutes ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud andmetest (20.09.2009 - 1392 kg võrra vähem teatatud ja 22.10.2009 – 392 kg võrra vähem teatatud), väärteod pani toime vähemalt kaudse tahtlusega, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks arvestab kohus 28.12.2009.a A.Feklistovi poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust (kajastatud 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses), on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud ja piisav karistada A.Feklistovit kui isikut, kes karistusregistri teatiselt nähtuvalt on karistamata isik (lk 55), rahatrahviga sanktsiooni maksimummäärast 1/6 ulatuses – 50 trahviühikut. Kuna Anatoli Feklistov pani kuuajalise vahega toime 2 samalaadset õigusrikkumist (20.09.2009 ja 22.10.2009), kuigi teda oli nende rikkumiste toimepanemisele eelnevalt suuliselt hoiatatud 13.09.2009.a (lk 64,65) selle eest, et teatas 13.09.2009.a Keskkonninspektsioonile püütud ahvenakoguse tegelikult inspektori määratud ja üleandmisdeklaratsioonil kajastatust 386 kg võrra väiksemana, siis ei ole põhjendatud 10 otstarbekuse kaalutlusel tema suhtes menetlust lõpetada. Anatoli Feklistovi süü ei ole nii väike, et oleks põhjendatud tema suhtes menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest lähtuvalt on kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamise vajaduse näol lisaks olemas ka avalik huvi, mistõttu samuti ei ole põhjendatud väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 p 1,

§ 2, Kr

MS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Heli Sillaots kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.