) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta Jevgeni Zahharovi kaitsja kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a otsus muutmata. 2 Kohtuotsus edastada Jevgeni Zahharovile ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 1200.- krooni tasuda Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a otsuses märgitud viisil Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank; kohustuslik on märkida viitenumber 4100064625.
lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 21.maist 2010.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 3 ja
lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 21.mail 2010.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsusega karistati Jevgeni Zahharovit kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200.krooni (lk 18-19). Jevgeni Zahharovit karistati selle eest, et ta rikkus Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 p 3 nõudeid, mille kohaselt tuleb Peipsi järvel põhjanoodapüügilt naasmisel kaluril vähemalt 1 tund enne püügilt sadamasse naasmist Keskkonnainspektsioonile 3 teatada püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega; määrus kehtestatud kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel, mille kohaselt kalapüügiloa alusel kala püüdev isik on kohustatud esitama püügiandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt: • 12.09.2009.a püüdis Jevgeni Zahharov põhjanoodaga kala Peipsi järvest ja teatas, et on püüdnud ahvenat 750.- kilogrammi, kuid rannapüügipäeviku nr 0019277 lehe 0279243 andmetel on püütud ahvena kogus 932 kilogrammi, erinevus kogustes 182 kilogrammi; • 13.10.2009.a püüdis Jevgeni Zahharov põhjanoodaga kala Peipsi järvest ja teatas, et on püüdnud latikat 200.- kilogrammi, kuid rannapüügipäeviku nr 0019277 lehe 0279260 andmetel on püütud latika kogus 388 kilogrammi, erinevus kogustes 188 kilogrammi; • 27.10.2009.a püüdis Jevgeni Zahharov põhjanoodaga kala Peipsi järvest ja teatas, et on püüdnud latikat 1000.- kilogrammi, kuid rannapüügipäeviku nr 0019283 lehe 0311429 andmetel on püütud latika kogus 1245 kilogrammi, erinevus kogustes 245 kilogrammi. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt on tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, koopiad rannapüügipäeviku lehtedest, kalateated 1313-le, sündmuskoha vaatlusprotokoll. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses märgitu kohaselt on Jevgeni Zahharovi karistust kergendavaks puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud puuduvad. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse sai Jevgeni Zahharov isiklikult allkirja vastu kätte 28.12.2009.a (lk 19). 28.12.2009.a kiirmenetluse otsusel kajastatu kohaselt selgitati selle otsuse algusosas Jevgeni Zahharovile tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna
järgi ja kiirmenetluse korda
lg 1 p 2,3 järgi, misjärel Jevgeni Zahharov kinnitas enda allkirjaga, et on kiirmenetlusega nõus. Enne kiirmenetluse otsuse koostamist anti Jevgeni Zahharovile võimalus, anda menetlusaluse isikuna ütlusi – nähtub kiirmenetluse otsusest, kuna kiirmenetluse otsuses on ühe tõendina kajastatud ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. 28.12.2009.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kajastatu kohaselt selgitati Jevgeni Zahharovile tema õigusi ja kohustusi
järgi, millistest teadlikuks olemist on Jevgeni Zahharov sellel protokollil kinnitanud enda allkirjaga (lk 21). Sellele järgnevalt on Jevgeni Zahharov kinnitanud enda allkirjaga, et ta on teadlik
lg 1 p 1,2,3 teksti sisust (seadusetekst on ülekuulamisprotokollis kajastatud), ta nõustub kiirmenetlusega ja talle on teatavaks tehtud ja tutvustatud kiirmenetluse erisused
Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kajastatud Jevgeni Zahharovi ütlused (lk 21). Väärteoasja toimikus leheküljelt 20 on näha, et 28.12.2009.a kinnitas Jevgeni Zahharov pärast venekeelset
teksti enda allkirjaga, et on tutvunud ka venekeelsete menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega
06.05.2010.a kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik Jevgeni Zahharov, et ta kuulati kohtuvälises menetluses üle ja ta andis ütlusi. 06.05.2010.a kohtuistungil möönis 4 menetlusalune isik Jevgeni Zahharov, et võib-olla kirjutas alla sellele, et on kiirmenetlusega nõus. Jevgeni Zahharovi 06.05.2010.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta kohtuvälise menetlejaga kohtuvälises menetluses normaalselt ja nad said üksteisest aru; kohtuvälise menetleja ametnik rääkis kord eesti kord vene keeles ja see osa mis jäi eesti keeles arusaamatuks, selle rääkis kohtuvälise menetleja ametnik vene keeles. Jevgeni Zahharovi 06.05.2010.a kohtuistungil antud ütlustest lähtudes ei ole kohtul kahtlust selles osas, et Jevgeni Zahharov ja kohtuvälise menetleja ametnik said omavahel suheldud keeleliste ja tõlkeprobleemideta ning kohtuvälise menetleja ametnik oli vajadusel võimeline ja piisavate vene keele oskustega menetlusaluse isikuga suhtlemisel. Keelelisi ja tõlkeprobleeme pole ka kaitsja koostatud kaebuses kordagi nimetatud ja neile pole kordagi osundatud. Ka 06.05.2010.a kohtuistungil ei esitanud Jevgeni Zahharov ja tema kaitsja ühtegi etteheidet kohtuvälise menetleja aadressil seonduvalt võimalike keeleliste suhtlemisprobleemidega. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse peale esitas tähtaegselt, s.o 12.01.2010.a digitaalallkirjastatuna (lk 4) kaebuse (lk 1-3) Jevgeni Zahharovi kokkuleppel kaitsja advokaat Tanel Pürn. Jevgeni Zahharovi kaitsja advokaat Tanel Pürni esitatud kaebuses märgitu kohaselt taotletakse 28.12.2009.a Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist
Alternatiivselt märgitakse kaebuses, et juhul kui rikkumine ka esineb, siis ei ole tegemist sellise rikkumisega, mille eest tuleks karistada ja väärteomenetlus on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel (lk 1-3). Jevgeni Zahharovi kaitsja advokaat Tanel Pürni esitatud kaebuses (lk 1-3) märgitu kohaselt ei ole kalapüügiga seonduvate andmete esitamisega seonduv piisavalt selge ning üheselt mõistetav, mistõttu tekib küsitavusi nii sätte proportsionaalsuse kui põhiseaduspärasuse osas (lk 3); antud juhul on tegu ka tõendamata; rikkumise sisuks on etteheide, et isik küll teatas koguse, kuid see ei vasta rannapüügiandmetele; sellise etteheite lubatavuse korral peab olema tõendatud nii teatatud kui tegelik kogus, kuid otsusest ei nähtu, mille alusel on tuvastatud teatatud ja tegelikud kogused; ei ole õige nõuda kaluritelt nii liikide kui koguste täpset määramist ning tund aega varasemat teatamist siseveekogul püügi korral (lk 3); tormise ilmaga on keeruline või isegi võimatu nii kala liigi kui koguse määramine – tegemist ei ole proportsionaalse nõudmisega; Peipsil toimub püük tihti sadamale küllalt lähedal ning teatamise ja ootamise asemel saab püütud kala täpse koguse paremini teada sadamas kala kaalumisel; püügipäeviku pidamine ei ole väiksemate laevade puhul kohustuslik; seda enam tekib küsimus, miks peaks Keskkonnainspektsioonile teatama koguse äärmise täpsusega ja ajaliselt määratletult; seejuures on andmete saajaks määruse kohaselt hoopis Põllumajandusministeerium; J.Zahharovi käitumises puudub nii tahtlus kui ettevaatamatus rikkumise toimepanemises, kaebuse esitaja soovib menetluses, s.h istungil osaleda kaitsja kaudu (kaebus lk 1-3). 06.05.2010.a kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kaebuse juurde. Keskkonnainspektsiooni kirjalikus seisukohas (lk 12-15) kaebuse kohta märgitu kohaselt taotletakse J.Zahharovi kaitsja kaebuse rahuldamata jätmist ja kiirmenetluse 5 otsuse muutmata jätmist. Keskkonnainspektsiooni kirjalikus seisukohas (lk 12-15) kaebuse kohta märgitu kohaselt on väärteoasjaga seonduv õiguslik regulatsioon üheselt mõistetav; väärteod on tõendatud Keskkonnainspektsiooni 1313 kalateadete registris ja Põllumajandusministeeriumi kalanduse infosüsteemis sisalduvate andmete võrdlemise tulemusena – analüüsist tulenevad erinevused ei ole lubatavad Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 p 3 kohaselt, kuna kalakoguseid ei teatatud vähemalt 100 kg täpsusega; kaebuses esitatud väide selle kohta, et püügipäeviku pidamine ei ole väiksemate laevade puhul kohustuslik, ei ole kooskõlas kalapüügiseaduse § 18 lõikes 1 ja Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3, § 11 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatuga; 06.05.2010.a kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja ametnik kirjalikus seisukohas väljendatu juurde ja avaldas lisaks, et kalateade on tähtis, et ei tekiks olukorda, et on kala, aga ei suudeta tõestada, kuskohast see on pärit; kalur J.Zahharaov on püüdnud kala 15 aastat ja on senini kalateadete saatmisega probleemideta hakkama saanud; ta peab suutma ka edaspidi õiged püütud kalakogused öelda. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks alust ei ole ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 28.12.2009.a kiirmenetluse otsus muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et Jevgeni Zahharov püüdis põhjanoodaga kala Peipsi järvest 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a. J.Zahharov pole seda väärteomenetluse vältel eitanud ning kinnitas ka 06.05.2010.a kohtuistungil, et püüdis 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a kala Peipsi järvest, sealhulgas püüdis 12.09.2009.a ahvenat ning 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a latikat. Asjaolud, et Jevgeni Zahharov püüdis põhjanoodaga kala Peipsi järvest 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a on tõendatud kalateadetega PEIPSI: 13201 (lk 23), PEIPSI: 16418 (lk 24), PEIPSI: 18080 (lk 25), rannapüügipäeviku nr 0019277 lehega nr 0279260 (lk 26), rannapüügipäeviku nr 0019277 lehega nr 0279243 (lk 27), rannapüügipäeviku nr 0019283 lehega nr 0311429 (lk 28), üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 945 lehega nr 47218 (lk 29), üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 946 lehega nr 47290 (lk 30), üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 947 lehega nr 47332 (lk 31) ja menetlusaluse isiku Jevgeni Zahharovi enda sellekohaste ütlustega. Võrreldes kalateadetel, rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu lehtedel kajastatud andmeid kalaliikide koguste kohta, ilmnevad kalaliikidest ahvena ja latika osas koguselised erinevused kalateadete ja rannapüügipäeviku ning üleandmisdeklaratsioonide andmete vahel. Rannapüügipäeviku nr 0019277 lehele nr 0279243 (lk 27) ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 945 lehele nr 47218 (lk 29) märgitu kohaselt oli 12.09.2009.a püütud ahvenakoguseks 932 kilogrammi, kuid kalateatel PEIPSI: 13201 (lk 23) kajastatu kohaselt oli püütud ahvenakoguseks ainult 750 kilogrammi – vahe kalateate (lk 23) ja rannapüügipäeviku (lk 27) ja üleandmisdeklaratsiooni (lk 29) andmete vahel 182 kilogrammi. 6 Rannapüügipäeviku nr 0019277 lehele nr 0279260 (lk 26) ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 946 lehele nr 47290 (lk 30) märgitu kohaselt oli 13.10.2009.a püütud latikakoguseks 388 kilogrammi, kuid kalateatel PEIPSI: 16418 (lk 24) kajastatu kohaselt oli püütud latikakoguseks ainult 200 kilogrammi – vahe kalateate (lk 24) ja rannapüügipäeviku (lk 26) ja üleandmisdeklaratsiooni (lk 30) andmete vahel 188 kilogrammi. Rannapüügipäeviku nr 0019283 lehele nr 0311429 (lk 28) ja üleandmisdeklaratsiooni raamatu nr 947 lehele nr 47332 (lk 31) märgitu kohaselt oli 27.10.2009.a püütud latikakoguseks 1245 kilogrammi, kuid kalateatel PEIPSI: 18080 (lk 25) kajastatu kohaselt oli püütud latikakoguseks ainult 1000 kilogrammi – vahe kalateate (lk 25) ja rannapüügipäeviku (lk 28) ja üleandmisdeklaratsiooni (lk 31) andmete vahel 245 kilogrammi. Jevgeni Zahharovi 06.05.2010.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei seadnud ta kahtluse alla ja ei vaidlustanud rannapüügipäeviku lehtedel (lk 26,27,28) ja üleandmisdeklaratsioonidel (lk 29,30,31) kajastatud püütud kalakoguste tegelikkusele vastavust, kuna neis on kajastatud püütud kalakoguste kaal pärast püütu tegelikku ülekaalumist. Kohtul puudub alus kahelda rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püütud kalakoguste andmete tegelikkusele vastavuses, kuna rannapüügipäeviku lehtedel (lk 26,27,28) ja üleandmisdeklaratsioonidel (lk 29,30,31) kajastatud püütud kalakogused on omavahel kooskõlas ning nende andmete õigsust ei ole kogu väärteomenetluse kestel kahtluse alla seadnud ka menetlusalune isik Jevgeni Zahharov ise. Kalapüügiseaduse § 18 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt. Kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord (edaspidi: Kord). Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu kohaselt tuleb kaluri kalapüügiloa alusel põhjanoodapüügi kohta Peipsi järvel esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt 1 (üks) tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kg täpsusega. Korra § 14² lõikes 2 sätestatu kohaselt esitatakse andmed Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksi teel või elektronpostiga. Korra § 14² lõikes 3 sätestatu kohaselt – kui teadet ei ole võimalik kirjalikult esitada, esitatakse andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil. Keskkonnainspektsiooni elektroonilisel kodulehel (netist vabalt kättesaadav) on kajastatud valvetelefoni number - 1313 (lk 35-39). Menetlusalune isik Jevgeni Zahharov kinnitas 06.05.2010.a kohtuistungil, et on kalur 15 aastat, püütu kohta teatas kalakogused Keskkonnainspektsioonile helistamise teel, 7 püütud kalakoguseid hindas visuaalselt silmaga; järve peal kaasas kaalu ei ole; eksimus kalateadetes ei olnud tahtlik. Jevgeni Zahharovi käitumises 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a, kui ta teatas Keskkonnainspektsioonile püütud ahvena- ja latikakogused olulisel määral tegelikult püütust väiksematena (teatas vähem: 182 kg ahvenat, 188 kg latikat, 245 kg latikat – kokku teatas vähem 615 kilogrammi), puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Jevgeni Zahharovi käitumise õigusvastasust välistavaks ei ole ka tema väited selle kohta, et tal laeval puudub kaal ja püütu kaalumise võimalus ning ta teatas püütud kalakogused Keskkonnainspektsioonile visuaalse hindamise teel. Kohtu hinnangul on Jevgeni Zahharov kalurina ise kohustatud tagama, et suudab nõuetekohaselt täita kõik kalapüügiga kaasnevad nõuded ja kohustused. Sellest, et püütud kalakogused tuleb liikide kaupa kilogrammides Keskkonnainspektsioonile teatada, oli Jevgeni Zahharov 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a teadlik, kuna kalateated ta Keskkonnainspektsioonile ka esitas. Jevgeni Zahharov, teades, et tal tema enda kinnitusel pardal puuduvad võimalused püütud kalakoguste kalaliikide kaupa tuvastamiseks, kuid ta läks sellele vaatamata 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a Peipsi järvele kalurina põhjanoodaga kala püüdma, olles ise samal ajal teadlik kalapüügiga kaasnevast püügiandmete edastamise kohustusest, pidi pidama võimalikuks ja möönma, et tal ei pruugi õnnestuda esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vajaliku täpsusega, s.o vähemalt 100 kilogrammi täpsusega (kaudne tahtlus – KarS § 16 lg 4). Jevgeni Zahharov, pidades võimalikuks ja mööndes, et ei suuda järgiga Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatud nõuet, esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vähemalt 100 kilogrammi täpsusega, pani Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu täitmata jätmise toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Kaitsja ja menetlusaluse isiku 06.05.2010.a kohtuistungil kohtuliku uurimise lõpposas esitatud taotluse, teha asjas uurimiseksperiment, tuvastamaks, kas on võimalik kalaliikide kaupa tuvastada püütud kalakogused järvel, jättis kohus rahuldamata, kuna uurimiseksperimendi tegemine ei oma käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust ja seetõttu on uurimiseksperimendi taotlus ka asjakohatu. Lisaks osundavad sellele, et Jevgeni Zahharov jättis vähemalt kaudse tahtlusega täitmata Korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatud nõude (esitada püütud kalakoguste kohta liikide kaupa andmeid vähemalt 100 kilogrammi täpsusega), ka tema poolt n.ö vähemteatatud püütud kalakoguste ulatus – kõigil kolmel korral erinesid Jevgeni Zahharovi poolt Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil 1313 teatatud püütud kalakogused olulisel määral rannapüügipäevikutes ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud andmetest: • 12.09.2009 - 182 kg võrra vähem ahvenat teatatud; • 13.10.2009 – 188 kg võrra vähem latikat teatatud; • 27.10.2009 – 245 kg võrra vähem latikat teatatud. Jevgeni Zahharov, teatades 12.09.2009.a Keskkonnainspektsioonile püütud ahvenakoguseks 750 kilogrammi (kalateade PEIPSI: 13201 - lk 23), s.o 182 kilogrammi vähem kui on kajastatud rannapüügipäevikus (lk 27) ja üleandmisdeklaratsioonil (lk 29), jättis nõuetekohaselt täitmata kalapüügiseaduse § 18 8 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja pani toime kalapüügiseaduse § 23-4 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Jevgeni Zahharov, teatades 13.10.2009.a Keskkonnainspektsioonile püütud latikakoguseks 200 kilogrammi (kalateade PEIPSI: 16418 - lk 24), s.o 188 kilogrammi vähem kui on kajastatud rannapüügipäevikus (lk 26) ja üleandmisdeklaratsioonil (lk 30), jättis nõuetekohaselt täitmata kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja pani toime kalapüügiseaduse § 23-4 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Jevgeni Zahharov, teatades 27.10.2009.a Keskkonnainspektsioonile püütud latikakoguseks 1000 kilogrammi (kalateade PEIPSI: 18080 - lk 25), s.o 245 kilogrammi vähem kui on kajastatud rannapüügipäevikus (lk 28) ja üleandmisdeklaratsioonil (lk 31), jättis nõuetekohaselt täitmata kalapüügiseaduse § 18 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja pani toime kalapüügiseaduse § 23-4 lõike 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Käesolevasse väärteoasja vahetult puutuvad õigusnormid - kalapüügiseaduse § 18 lg 1 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31.märtsi 2003.a määrusega nr 104 vastu võetud Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja kalapüügiseaduse § 23-4 lõikes 1 sätestatu on selge ja üheselt mõistetav ning mingit mitmetitõlgendatavuse küsimusi nende sätete õigusselguse pinnalt ei tõusetu. Kalapüügiseaduse §-s 1 sätestatu kohaselt on selle seaduse ülesandeks kala-ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamine lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõtetest. Kalapüügiseaduse §-s 1 sätestatust lähtudes on kohtu hinnangul, lähtuvalt kohusetundliku kalanduse põhimõtetest, proportsionaalne ja vajalik kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamiseks Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lg 1 punktis 3 sätestatu ja selles sätestatu nõuetekohane täitmine. Kalapüük ja sellega seonduv kajastatakse Kalanduse Infosüsteemis. Kalanduse Infosüsteem on elektrooniliselt interneti kaudu vabalt juurdepääsetav – andmete osaline väljatrükk toimikus (lk 40-56). Kalanduse Infosüsteemis kajastatakse kalapüük ja sellega seonduvalt teostatav korraldus nii Põllumajandus- kui ka Keskkonnaministeeriumi järgi. Kalanduse Infosüsteemi andmetel on kalapüük ja sellega seonduv alates 2005.aastast Eestis korraldatud ja jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel (lk 40) järgmiselt: • Põllumajandusministeerium – kutselise kalapüügi korraldamine, esmakokkuostukviitungid, kalalaeva püügipäevikud, lossimisdeklaratsioonid, rannapüügipäevikud, üleandmisdeklaratsioonid, kalalaeva kalapüügilubade väljastamine, kaluri kalapüügiload, kalalaevaregister, kalalaevatunnistuste väljastamine (lk 37) • Keskkonnaministeerium – kalaressursi majandamine, teadusuuringute läbiviimine, eripüügilubade väljastamine, püügipiirangute kehtestamine, 9 harrastuspüügi korraldamine, kalastuskaartide väljastamine, harrastuspüügi andmete kogumine ja analüüs, kalavarude taastootmine (lk 37). Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 14² lõigetes 1,2,3 märgitud Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsusasutus (vt Keskkonnaministeeriumi kohta skeemi toimikus lk 34 – andmete väljatrükk Keskkonnaministeeriumi elektrooniliselt kodulehelt ja lk 35-39 andmete väljatrükk Keskkonnainspektsiooni kohta). Kuna kalapüük ja sellega seonduv on Eestis korraldatud dualistlikult, siis on põhjendatud andmete kajastamine ja esitamine nii Põllumajandusministeeriumile (rannapüügipäevikud ja üleandmisdeklaratsioonid) kui ka Keskkonnaministeeriumile tema valitsusasutuse – Keskkonnainspektsiooni kaudu (kalateated). Seonduvalt kaitsja kaebuses märgituga selle kohta, et rannapüügipäeviku andmed võivad kõikuda kuni 20% ulatuses ja seetõttu ei pruugi nende näol olla tegemist usaldusväärsete tõenditega, peab kohus vajalikuks märkida, et rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püügiandmed kalakoguste kohta on omavahel kooskõlas ning ka menetlusalune isik Jevgeni Zahharov ise kinnitas 06.05.2010.a kohtuistungil rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud püütud kalakoguste tegelikkusele vastavust ning neil kajastatud andmeid kahtluse alla ei seadnud, mistõttu kohtul ei ole olemas mitte ühtegi mõistlikku põhjust rannapüügipäeviku lehtedel ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatu tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses tõendina kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (lk 22) kohta peab kohus vajalikuks täheldada, et sellel iseseisev tõenduslik väärtus puudub. 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses tõendina kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (lk 22) ei kajasta sündmuskoha vaatlust
,
MS § 84 tähenduses. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 22) on kajastatud üksnes kohtuvälise menetleja analüüs – kalanduse infosüsteemi andmetel (kalateated, rannapüügipäevikud, üleandmisdeklaratsioonid) põhinev võrdlus ja selle tulemusena tuvastatud püütud kalakoguste vahed. Nimetatud analüüs ei ole käsitletav sündmuskoha vaatlusena KrMS § 84 tähenduses. Kalapüügiseaduse § 23-4 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Jevgeni Zahharovi süü ulatusest – 12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a toimepandud rikkumiste asjaoludest, sealhulgas sellest, et kõigil kolmel korral erinesid Jevgeni Zahharovi poolt Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil 1313 teatatud püütud kalakogused olulisel määral rannapüügipäevikutes ja üleandmisdeklaratsioonidel kajastatud andmetest (12.09.2009 - 182 kg võrra vähem teatatud, 13.10.2009 – 188 kg võrra vähem teatatud ja 27.10.2009 – 245 kg võrra vähem teatatud), kokku teatas püütud kala vähem 615 kilogrammi, väärteod pani toime vähemalt kaudse tahtlusega, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks arvestab 10 kohus 28.12.2009.a J.Zahharovi poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust (kajastatud 28.12.2009.a kiirmenetluse otsuses ja 28.12.2009.a menetlusaluse isiku ülekuulmise protokollis – lk 21), on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud ja piisav karistada J.Zahharovit kui isikut, kes karistusregistri teatiselt nähtuvalt on karistamata isik (lk 58), rahatrahviga sanktsiooni miinimummäära lähedal – 20 trahviühikut. Jevgeni Zahharovi suhtes ei ole põhjendatud menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuna ta pani 2 kuu vältel toime 3 samalaadset õigusrikkumist (12.09.2009.a, 13.10.2009.a ja 27.10.2009.a). Enne käesolevas asjas menetletud väärtegude toimepanemist oli Jevgeni Zahharovit suuliselt hoiatatud püügiandmete ebaõige kajastamise eest 01.09.2009.a (lk 67,68,69) - kajastas rannapüügipäevikus 01.09.2009.a püütud: • ahvenakoguse inspektori määratud ja üleandmisdeklaratsioonil kajastatust 587 kg võrra väiksemana, • latikakoguse inspektori määratud ja üleandmisdeklaratsioonil kajastatust 146 kg võrra väiksemana. Jevgeni Zahharovi süü ei ole nii väike, et oleks põhjendatud tema suhtes menetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest lähtuvalt on kalavarude jätkusuutliku kasutamise tagamise vajaduse näol lisaks olemas ka avalik huvi, mistõttu samuti ei ole põhjendatud väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel
lg 1 p 1,
MS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.