Kriminaalasi nr 1-09-12874 (27.11.2009.a määrustega ühendati kriminaalasjad 1-09-19376 ja 1-09-12874 ühiseks menetluseks ja ühendatud asjade numbriks jäi 1-09-12874) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel K

§ 306

,

§ 309

,

§ 310

lg 1,

§ 311- § 313 alusel: Süüdi tunnistada PRIIT PESUR Kar

S § 114 p 4 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 aastat vangistust Priit Pesurile 12.04.2001.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu 21 (kahekümne ühe) päeva vangistuse (II,158 – karistusregistri teatis) võrra ja liitkaristuseks Priit Pesurile mõista 9 (üheksa) aastat 4 (neli) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Priit Pesuri eelvangistuses alates 04.03.2009.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 9 aasta 4 kuu 21 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.03.2009.a. Priit Pesuri suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada VLADIMIR HERNE KarS § 118 p 1 järgi (kannatanu J.H. ) ja karistuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Herne KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi (kannatanu J.T. ) ja karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Herne KarS § 263 p 1,2 järgi (kannatanud E.M. , A.H. , R.P. ) ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Vladimir Herne KarS § 114 p 4 järgi (kannatanu E.M. ) ja karistuseks mõista eluaegne vangistus. Süüdi tunnistada Vladimir Herne KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi (kannatanu I.H. ) ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 4 alusel mõista Vladimir Hernele liitkaristuseks eluaegne vangistus. 2 3 KarS § 68 lg 1 alusel arvata Vladimir Herne eelvangistuses alates 04.03.2009.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja eluaegse vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.03.2009.a. Vladimir Herne suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. LISAPIIRANGUD Priit Pesuri suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 06.03.2009.a määrusega (II,103-104) vangistusseaduse § 102 alusel ja

§ 143-1 alusel kohaldatud lisapiirangud kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

Vladimir Herne suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009.a määrusega (II,95-96) vangistusseaduse § 102 alusel ja

§ 143-1 alusel kohaldatud lisapiirangud kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD Välja mõista Priit Pesurilt riigituludesse menetluskuludena: - 39 krooni 62 senti tunnistaja N.K. makstud tasu (79 krooni 25 senti : 2 = 39.625;

§ 175lg 1 p 2), - 224 krooni 55 senti kannatanu V.M.

ile makstud tasu (I,66-67; 449 krooni 11 senti : 2 = 224.555;

§ 175

lg 1 p 2), - 3400.- krooni ekspertiisikulu (I,111; 6800 krooni : 2 = 3400;

§ 175

lg 1 p 3), - 1437 krooni 50 senti ekspertiisikulu (I,117; 2875 krooni : 2 = 1437.5;

§ 175

lg 1 p 3), - 6935.- krooni ekspertiisikulu (I,136; 13870 krooni : 2 = 6935;

§ 175

lg 1 p 3), - 1840.- krooni ekspertiisikulu (I,127;

§ 175

lg 1 p 3), - 5947 krooni 20 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,201-202; II,5-6;

§ 175

lg 1 p 4); - 19 200.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); - 322 krooni 20 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (II,167;

§ 175

lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Välja mõista Vladimir Hernelt riigituludesse menetluskuludena: - 39 krooni 62 senti tunnistaja N.K. makstud tasu (79 krooni 25 senti : 2 = 39.625;

§ 175lg 1 p 2), - 224 krooni 55 senti kannatanu V.M.

ile makstud tasu (I,66-67; 449 krooni 11 senti : 2 = 224.555;

§ 175

lg 1 p 2), - 3400.- krooni ekspertiisikulu (I,111; 6800 krooni : 2 = 3400;

§ 175

lg 1 p 3), - 1437 krooni 50 senti ekspertiisikulu (I,117; 2875 krooni : 2 = 1437.5;

§ 175

lg 1 p 3), - 6935.- krooni ekspertiisikulu (I,136; 13870 krooni : 2 = 6935;

§ 175

lg 1 p 3), - 4400.- krooni ekspertiisikulu (I,122;

§ 175

lg 1 p 3), 3 4 - - 2875.- krooni ekspertiisikulu (II,53;

§ 175

lg 1 p 3), 9189 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,186-187,192-193; II,86-87,93-94,165-166;III,23-24;

§ 175

lg 1 p 4); 19 200.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); 353 krooni 60 senti kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (II,168; III,33;

§ 175

lg 1 p 5); 10 875.- krooni sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-12874, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-12874, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

,

§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Süüdistatavate kaitsjate advokaatide Karl Saavo ja Aivar Kello kaitsjatasutaotlused, välja mõista 72 pooltunni ulatuses tasu 19 200.- krooni, rahuldada (koefitsient 2,0; 800.- krooni ettevalmistamistasu + 7200.- krooni 72 pooltunni eest kohtuistungil 01.,02.,04.,07.,08.,10.detsembril 2009.a: 2x(800+7200)=16000.-, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 3200; 16000 + 3200 = 19200). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 19200.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav Priit Pesuri kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 19200.- krooni advokaat Karl Saavo süüdistatav Vladimir Herne kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

§ 178

lg 1 p 1,

§ 178

lg 4,

§ 178

lg 5 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määrusega nr 322 vastu võetud Kriminaaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord alusel ja tunnistaja N.K. töökohast Lõuna Politseiprefektuuri väljastatud 03.12.2009.a palgatõendi alusel rahuldada tunnistaja N.K. 04.12.2009.a kirjalik taotlus talle kohtus viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja tasuda tunnistajale N.K. (XXXX) tema kohtuistungil 04.12.2009.a viibitud aja eest 1 (ühe) tunni ulatuses keskmine palk 79 krooni 25 senti tema arvelduskontole nr XXXX Swedbank AS-s kandmise teel. Kohtuotsus edastada: • Kohtute Raamatupidamiskeskusele koos 03.12.2009.a palgatõendi originaaliga ja N.K. 04.12.2009.a taotluse originaaliga (koopiad ühes eksemplaris 04.12.2009.a N.K. taotlusest ja 03.12.2009.a palgatõendist liita kriminaalasja nr 1-09-12874 toimikusse); 4 5 • tunnistaja N.K. le. ASITÕENDID ja

§ 126

lõikes 5 märgitud esemed, mis ei ole asitõendid 2 2 nuga (I,16,18,35,41,46 – XXX , Tartu sündmuskoha vaatlus käigus 03.03.2009.a ära võetud nuga – kollast värvi käepidemega ja puidust käepidemega), mis ei ole asitõendid, ja asuvad Lõuna Politseiprefektuuris (I,19), kohtuotsuse jõustumisest

§ 126

lg 5 ja

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada M.V.

(02.12.2009.a kohtuistungil avaldas enda elukohaks XXX , Valga). Jõustunud kohtuotsus edastada Lõuna Politseiprefektuurile. Sündmuskohalt kaasa võetud veinipudel (I,18,4,34,36,44; II,150), millist kohtule asitõendina edastatud ei ole ja millist kriminaalasja toimiku andmetel ei ole A.H. le ja M.G. tagastatud, ning mis asub Lõuna Politseiprefektuuris (II,150), kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada A.H.

le ja/või M.G. (kes olid 03.03.2009.a elukaaslased). Sündmuskohalt kaasa võetud puidust vars-tokk (I,18,10,34,38; II,150), millist kohtule asitõendina edastatud ei ole ja mis asub Lõuna Politseiprefektuuris (II,150), kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Asitõendid – salvestised (I,20-32: asuvad ümbrikus I,32; II,76-81: asub ümbrikus II,81; III,12-16: asub ümbrikus III,16), jätta kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

J.T. i kokkupandav ja nupule vajutades lahtikäiv nuga (I,48), mis asub kohtus, kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada J.T.

ile (eluk XXX, Tartu). Vladimir Herne kokkupandav ja nupule vajutades lahtikäiv nuga (I,46-47,141144), mis asub kohtus, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Vladimir Herne musta värvi nahktagi koos selle juurde kuuluva nahast kaelaräti-salliga (I,171-173), mis asub kohtus,

§ 126

lg 3 p 2 alusel V.Herne soovil tagastada kohtuotsuse jõustumisest vangistuses viibivale Vladimir Hernele tema isiklike asjade hulka vanglas arvamise teel. Eelpool nimetamata ja ülejäänud kohtus asuvad asitõendid (nokamüts, pandlakujuline ilma rihmata käekell, mobiiltelefoni korpus, kaelakett koos ripatsiga, DNA-proovid, J.T. seljas olnud T-särk ja kapuutsiga Nike dressipluus ning riidest musta värvi kapuutsiga jope, R.R. seljas olnud valge Nike dressipluus, V.Hernel seljas olnud helesinine T-särk, E.M. il jalas olnud aluspüksid, sokid ja jalanõud, E.M. il seljas olnud pikad teksapüksid, T-särk, jope)

§ 126

lg 3 p 4 alusel väärtuse kaotanud esemetena hävitada kohtuotsuse jõustumisest, kuna: • V.M. avaldas kohtule, et ühtegi E.M. ile kuulunud eset ta tagasi saada ei soovi; • Priit Pesur avaldas kohtule, et ta kaelaketti koos ripatsiga tagasi saada ei soovi; 5 6 • enamus riideesemetest on oma kaubandusliku välimuse kaotanud – on rohkelt veretaolise ainega läbi imbunud ja/või katkised neis olevatest aukudest; • DNA-proovid pole enam kriminaalasjas vajalikud. TSIVIILHAGI V.M. ’i tsiviilhagi 19356.- krooni oma venna E.M. i matusekulude nõudes (I,6265: 620+10491+1725+6300+220 = 19356) võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 1,2,4,8 alusel rahuldada ja VÕS § 65 alusel välja mõista Vladimir Hernelt ja Priit Pesurilt solidaarselt 19356.- krooni V.M. i (kontaktaadress töökoha aadress: XXXX) kasuks.

§ 317

lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanutele – V.M. ’le (kontaktaadress töökoha aadress: XXX), J.H. ’le (eluk XXX ), A.H. ’le (eluk XXX , Tartu), R.P. ’le (eluk XXX XXX , Tartu), J.T. ’le (eluk XXX Tartu), I.H. ’le (eluk XXX, Tartu). Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutustele (teadmiseks P.Pesuri ja V.Herne suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), prokurörile ja kaitsjatele ning allkirja vastu süüdistatavatele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 28.detsembril 2009.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD 19.08.2009.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi - süüdistusakt koos lisadega Vladimir Herne süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113, KarS § 263 p 1,2, KarS § 114 p 4 6 7 järgi ja Priit Pesuri süüdistuses KarS § 114 p 4 järgi. Kriminaalasja numbriks sai 1-

1. Eelistung toimus 01.09.2009.a ja 01.09.2009.a määrusega anti kohtu alla Vladimir Herne süüdistuses KarS § 118 p 1, KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113, KarS § 263 p 1,2, KarS § 114 p 4 järgi ja Priit Pesuri süüdistuses KarS § 114 p 4 järgi. 24.11.2009.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi – süüdistusakt koos lisadega Vladimir Herne süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi. 24.11.2009.a kaaskirjas kriminaalasja kohtusse saatmise kohta taotles prokuratuur selle kriminaalasja ühendamist juba kohtu menetluses oleva kriminaalasjaga nr 1-09-
2. 24.11.2009.a kohtusse saabunud kriminaalasi sai numbriks 1-09-
3. Eelistung toimus 27.11.2009.a ja 27.11.2009.a määrusega anti Vladimir Herne kohtu alla süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi ning kriminaalasjad nr 1-0912874 ja 1-09-19376 ühendati ühiseks menetluseks ning ühendatud kriminaalasja numbriks jäi 1-09-
4. Kohus menetles kriminaalasja kohtuistungil 01.,02.,04.,07.,
5. ja 10.detsembril 2009.a. Kohtulikul uurimisel täpsustas prokurör kahel korral süüdistusakte ja esitas kohtuistungil 04.12.2009.a ja 07.12.2009.a uued süüdistusaktid. Vladimir Herne ja Priit Pesuri lõplikud süüdistused viimati esitatud süüdistusaktis märgitu kohaselt on järgmised: Vladimir Herne’t süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 31.12.2008.a. kella 00:00-02:50 paiku Tallinnas XXX asuvas korteris lõi tahtlikult J.H. ’ile noaga selja piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse: lülisambakanalisse ulatuva lõikehaava selja paremal poolel koos seljaaju osalise läbilõikega ja XII rinnalüli murruga, mille tagajärjel kujunes välja vasaku alajäseme halvatus. Sellega pani Vladimir Herne toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud oht elule. Vladimir Herne’t süüdistatakse selles, et tema, 03.03.2009.a. kella 22:45 paiku Tartus Anne 65 asuva Tartu Descartes’i Lütseumi juures tänaval lõi teise inimese tapmise eesmärgil J.T. ’ile kahel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse: rinnaõõnde tungiva torkelõikehaava vasakul ja paremal pool rindkere eesseinal, mille tüsistusena tekkis kahepoolne traumaatiline veri-õhkrind. J.T. ’i surm jäi saabumata õigeaegse meditsiinilise abi tõttu. Sellega pani Vladimir Herne toime KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tapmise katse. Vladimir Herne’t süüdistatakse selles, et tema, 03.03.2009.a. umbes kella 23:00 paiku Tartus XXX asuva maja ees, olles eelnevalt pannud toime teise inimese tapmise katse, lõi tapmise eesmärgil E.M. ’ile, kes püüdis teda kinni pidada J.T. ’i tapmiskatse eest, üheteistkümnel korral noaga näo ja rindkere piirkonda, tekitades kannatanule järgmised elupuhused vigastused: ulatuslikud lihaseid vigastavad torke-lõikehaavad paremal pool näol, küünarvarre sirutuspinnal, rindkerel, vasakul pool niudeluu kohal, õlaliigese eespinnal, kaenlaaugus ja lõikehaava vasaku silma alalaul ning verevalumid vasakul pool näol ja ülahuulel ning eluohtliku tervisekahjustuse: mõlemasse rinnaõõnde tungivad südant ja parema kopsu ülasagarat vigastavad torke-lõikehaavad

§ 289

alusel, kuid pärast ütluste avaldamisi kannatanule toimunu meenus täpsemalt ja vastuolusid enam tema ütlustes ei esinenud. 12 13 Priit Pesur kinnitas kohtulikul uurimisel, et andis ütlusi eeluurimisel 2-l korral – 1 kord Tallinnas ja 1 kord Tartus. Priit Pesuri kohtueelses menetluses antud ütlusi avaldas kohus kohtulikul uurimisel

§ 289

alusel Vladimir Herne ja tema kaitsja advokaat Karl Saavo taotlusel järgmiselt: • 19.01.2009.a Tallinnas antud ütlustest (II,28-29) ühe lause: „… Ma ei oska öelda, kes võis noaga kannatanut XXX lüüa, õhtu jooksul mina kellegi käes nuga ei näinud. …“ - II,29; • 04.06.2009.a Tartu antud ütlustest (II,30-32) järgmised laused: „… Nüüd kui ma kuulsin, et keegi minu selja tagant tuleb keerasin ma ennast näoga sinna ukse poole ja nägingi sellel hetkel Vladimir Herne’t, kellel oli nuga käes. Peale seda astus Vladimir Herne koheselt Jaanuse juurde ja lõi teda üle vasaku õla noaga ühe korra selga. Peale seda lööki vajus Jaanus kohe sinna maha kägarasse ja ütles meile, et ta ei tunne oma jalgu. …“ – II,31. Kohtulikul uurimisel Priit Pesuri antud ütluste kohaselt: • V.Herne võttis kannatanul kaela juurest kinni ja järgmisel hetkel ei suutnud kannatanu enam jalgadel seista; • V.Herne võttis kannatanul kallistavas asendis üle õla kinni; pani käed üle õlgade. Kuna Priit Pesur on kriminaalmenetluse vältel olulistes asjaoludes (noa nägemine ja mittenägemine, kannatanu noaga löömise nägemine ja mittenägemine, noaga löömise viis) oma ütlusi muutnud, siis hindab kohus selles osas, millises tema ütlused on vastuolus kannatanu J.H. i ütlustega, ebausaldusväärseteks ja neist otsuse tegemisel ei lähtu ja ei ole lähtunud. Vladimir Herne enda süüd täielikult kannatanu J.H. i noaga löömises eitavad ütlused ei ole kohtu jaoks usutavad ja on usaldusväärselt ümber lükatud teiste ja käesolevas kohtuotsuses eelpool nimetatud tõenditega kogumis, millistega hinnati V.Herne süü J.H. ile noaga selga löömises tõendatuks. Vladimir Hernele esitatud süüdistused 03.03.2009.a J.T. i tahtliku tapmise katses, avaliku korra raskes rikkumises ja E.M. i mõrvas ning Priit Pesurile esitatud süüdistus 03.03.2009.a E.M. i mõrvas J.T. i, R.P. , K.K. ning A.I. ja Priit Pesuri ütlustega kogumis on tõendatud, et 03.03.2009.a hilisõhtul kohtusid Tartus linnas, Annelinnas, Anne 65 juures asuva Tartu Descartesi Lütseumi juures 2 seltskonda – ühelt poolt A.I. ja Priit Pesur ning teiselt poolt J.T. , R.P. ja K.K. ; nendest isikutest läks J.T. A.I. ja Priit Pesuri juurde ja küsis suitsu tegevalt Priit Pesurilt suitsu, kuid küsimise peale suitsu ei saanud, kuna öeldi, et ei ole, viimane suits oli, mispeale kolmeliikmeline seltskond lahkus kaheliikmelise juurest, kuid jõudmata kõnetamiskaugusest kaugemale, läks seltskondade vahel vastastikuseks hõikumiseks-ütlemiseks ja solvamiseks ning Priit Pesuri ja J.T. i vahel tõuklemiseks-rüseluseks-kähmluseks-kakluseks, mille tulemusena olid mõlemad lõpuks pikali maas ning R.P. tiris Priit Pesuri maas oleva J.T. i pealt ära, ning K.K. ja R.P. tirisid J.T. i sealt ära, millega see intsident ka lõppes ja seltskonniti mindi ära laiali. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid Priit Pesuril 06.03.2009.a kohtuarstlikul läbivaatusel nahaalune verevalum ja nahamarrastus parema silma alalaul; vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et vähem kui 2-3 ööpäeva enne 13 14 kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et löögist kõva tömbi esemega, näiteks rusikaga; need vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat (I,125-126). 20.07.2009.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus seda sündmust käsitlevas osas, s.o Priit Pesuri kahtlustuses KarS § 263 p 1 järgi (II,159-160). Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kes selles madistamises peale jäi. Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ei oska ta öelda, kes seda madistamist alustas, kes esimesena lõi jmt tegi. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt nägi ta siis, kui kaklus juba käis, et J.T. jäi pikali maha. Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ütles Priit Pesur talle enne madistamist, et helista Vovale, mispeale helistaski Vladimir Hernele. Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt peeti Vova all silmas Vladimirit (Hernet). Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ei oska ta selgitada, miks ta helistas Vovale (s.t Vladimir Hernele), aga mitte politseisse. Tunnistaja A.I. ütlustega on täielikult kooskõlas süüdistatav Priit Pesuri ütlused selle kohta, et palus A.I. helistada siis, kui käis omavaheline sõnasõda ja 3 noormeest liikusid nende suunas. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt 03.03.2009.a õhtul kella 11 paiku helistas talle erutatud häälega A.I. ja seletas, et tulgu Priidule appi, 3 noormeest hakkasid kooli taga kallale tulema. A.I., R.P. , K.K. , M.V. , K.H. , M.P. , Priit Pesuri ja Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et A.I. helistas Vladimir Hernele ja kutsus appi, mispeale kooli läheduses asuvast XXX , Tartus asuvast korterist läksid Vladimir Herne ja M.P. A.I. ja Priit Pesuri asukoha suunas. J.T. i, R.P. , K.K. , M.P. , A.I., Priit Pesuri, Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et ajaks kui Vladimir Herne ja M.P. jõudsid kooli juurde, oli Priit Pesuri ja J.T. i vaheline füüsilise kokkupuutega lõppenud intsident lõppenud ja mõlemate seltskondade vaheline kaugus suurenes, s.t seltskonnad olid juba lahknenud ja paiknesid eraldi. • • • • Kannatanu J.T. i ütluste kohaselt jäi ta kakluses alla, jope oli üle pea tõmmatud ja Priit Pesur oli pealpool; R.R. tõmbas Priit Pesuri pealt ära ja Priit Pesur ütles, et kohe saate nuga. Kannatanu J.T. i ütluste kohaselt lõi Priit Pesur teda nii, et nina pealt oli katki ja huule pealt ka. Kannatanu J.T. i ütluste kohaselt seisis ta V.Herne ja M.Pesuri kohale saabudes juba püsti ja hakkasid lahkuma, rüselust enam ei olnud. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt nägi ta, kuidas Priit Pesur ja J.T. kaklesid, naine rääkis eemal telefoniga, mispeale mõtles, et see naine kutsub politsei; Janar oli pikali maas, tõmbas Priit Pesuri J.T. i pealt maha ja ütles, et mida te teete, me tulime rahus, mispeale Priit Pesur ütles, et saate kohe kõik nuga. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt hakkasid nad selle peale tavalisel kõnnil ära minema; ei läinud poolt minutitki, kui tulid joostes mehed, kelledest üks lõi Janarit rindu. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt hakkasid nad peale J.T. i ja Priit Pesuri kakluse lõppemist kolmekesi ära minema, siis tulid kaks meest, kelledest üks lõi Janarile. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt olid seltskonnad selleks ajaks, kui tema koos Vladimir Hernega kohale jõudis, juba lahknenud; koos ja kohapeal olid Priit Pesur ja A.I., teisi hakkasid otsima, teised noorukid olid kaugemal. 14 15 • • • Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt tõusti püsti ja hakati ära minema – poisid eemaldusid, nemad Priiduga kahekesi jäid paigale seisma, Priidul oli nägu verine, silma juurest oli nägu katki; pärast laialiminemist enam midagi ei hõigutud, siis M.P. ja Vova (Vladimir Herne) jõudsid koolimaja juurde. Süüdistatav Priit Pesuri ütluste kohaselt oli füüsilise kokkupuutega intsident lõppenud, ta puhastas enda silma ja teine seltskond hakkas ära minema, kui nägi, et vend M.P. ja Vladimir Herne olid koolimaja juurde kohale jõudnud. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt oli M.P. juhendamisel kohale jõudes aru saada, et kallaletung on juba läbi, tundis Aiki kaugelt ära, Priit oli veel maas; teistel poistel oli kiire kõnd ja võttis neist ühel kapuutsist kinni ja küsis, kas on mingi probleem, teised poisid jooksid minema. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt oli 3-st poisist 2 jõudnud mööduda tema selja tagant ja üks kapuutsiga oli möödumas temast vasakult poolt ja siis haaras tal kapuutsist kinni, kapuutsiga isik astus veel sammu edasi. V.Herne ütluste kohaselt proovis ta kapuutsiga isikut tasakaalust välja viia. Vladimir Herne ja M.P. saabumisel ei olnud kellegi vahel enam konflikti, konflikti osapooled olid lahknenud. Sealhulgas ei olnud ohtu Priit Pesuri ja A.I. elule ja tervisele ning mingisugust ohtu ei olnud ka Vladimir Herne ja M.P. elule ja tervisele – hädakaitseseisund puudus. J.T. i, R.R, K.K. , M.P. , A.I., Priit Pesuri ja Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et Vladimir Herne läks J.T. i juurde ja lõi talle rindkere piirkonda 2-l korral noaga. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt on tal nuga tavaliselt kaasas. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt oli tal ka 03.03.2009.a kaasas vedrunuga; ostis selle noa endale sünnipäevaks; sünnipäev on 26.veebruaril; ostis selle noa endale, kuna see nuga oli ilus. Vladimir Hernel 03.03.2009.a kaasas olnud nuga, millega ta lõi kahel korral J.T. ile rindkere piirkonda, leiti ja võeti ära 04.03.2009.a korteri, asukohaga XXX , Tartu läbiotsimise käigus; nuga asus toas riidekapi ja seina vahel põrandal (I,138-142). Asitõendi – noa – vaatlusprotokollis märgitu kohaselt on nuga kokkupandav, puidust käepidemega, käepide pruuni värvi; kokkupandav nuga on avatav ringikujulisele nupule vajutades (I,143-144). Kohus vaatles asitõendeid, sealhulgas ka nuga, kohtuliku uurimise käigus ja nuga töötas laitmatult – nupule vajutades tuli käepidemest külje pealt kiiresti välja teravaotsaline noatera (kui lukustus oli eelnevalt eemaldatud); lukustuse peal olles nupule vajutades noa tera käepidemest välja ei tulnud. Eksperdiarvamuse kohaselt Tartus, XXX korteri läbiotsimisel leitud lahtikäiva noa käepidemelt ja teralt saadud proovides ei saa välistada Valdimir Hernelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (I,130-135). Ka J.T. il seljas olnud T-särgil ja Nike dressipluusil on esiosal ülalpool, rinkere piirkonnas 2 torkevigastust (I,145-148: asitõendite – T-särgi ja dressipluusi vaatlusprotokoll). J.T. il seljas olnud hele T-särk on rohkelt veretaolise ainega määrdunud; tumedal dressipluusil on veretaolist määrdumust vähem. J.T. il seljas olnud jopel on selle esiosal torkevigastused ning jopel on hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid rebenemisjälgi (I,164-169: asitõendi vaatlusprotokoll). 15 16 J.T. i jope leiti ja võeti sündmuskohalt kaasa 03.03.2009.a Tartus, Anne 65 asuva Tartu Descartesi Lütseumi juurest sündmuskoha vaatluse käigus (I,164; I,2-1218,39,44). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et J.T. il esines rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vaasakul ja paremal pool rindkere eesseinal (kokku 2), mille tulemusena tekkis kahepoolne traumaatiline veri-õhkrind; vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et 03.03.2009.a löökidest noaga; J.T. il esinenud vigastused, ulatudes rinnaõõntesse, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (I,112-116). Ekspertiisiaktis märgitu kohaselt sai kiirabi korralduse 03.03.2009.a kell 23:22 ja alustas väljasõitu kell 23:23, kohal oli kell 23:26, lahkus kell 23:43 – patsienti pussitati tänaval rindkeresse; objektiivselt rindkere eespinnal paremal III roidevahemikus 3 cm haav, vasakul III roidevahemikus 3 cm haav, millest hingamisel väljub õhku. Kuna Vladimir Herne saabudes enam konflikti ei olnud ning kellegi elule ja tervisele ohtu ei olnud ja just Vladimir Herne oli see isik, kes ise läks J.T. i juurde ja koheselt lõi teda noaga, siis ei ole usutavad ja veenvad Vladimir Herne ütlused selle kohta, et ta kasutas J.T. i suhtes nuga enesekaitseks ja lõi J.T. ile enda noaga rindkere piirkonda 2-l korral, kuna J.T. oli teda eelnevalt noaga ühel korral löönud. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt hakkas koos temaga kohale saabunud Valdimir Herne koheselt jooksma ja otsima lööjat ning küsima, kas sina lõid, sina?, ja siis läks rüselemiseks. Kannatanu J.T. i ütluste kohaselt sai ta kohale ilmunud Vladimir Hernelt koheselt nuga, mingit jutuajamist ei olnud. J.T. i ütluste kohaelt oli tal ka endal nuga taskus kaasas, hakkas seda välja otsima, kuid ei saanud kätte, peale noaga saamist hakkasid jooksma, põgenema, kutsusid kiirabi, neid hakati taga ajama. Ka tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ei läinud M.P. ja Vladimir Herne A.I. ja Priit Pesuri juurde välja selgitama, mis juhtus, vaid koheselt hakkas jooksmine, tagaajamine pihta; vahepeal tulid M.P. ja Vova (Vladimir Herne) tagasi ja siis arutati, et kuhu nad jäid ja jätkati poiste tagaajamist. Ka kannatanu R.P. ütluste kohaselt kohale jooksnud meestest üks lõi koheselt J.T. it rindu ja sellele ei eelnenud mingit juttu. R.P. ütluste kohaselt jooksid nad sealt ära ja Janar ütles, et sai nuga ja siis nägi tal ka verd. R.P. ütluste kohaselt kutsus ta kiirabi. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt löödi Janarile, tal võeti jopest kinni ja võeti jope ära; hiljem sai aru, et Janarile löödi noaga; Janar ise ütles, et sai pussitada; Janar ei jõudnud enam joosta, aeglustus üha kiiremini, hakkas teadvust kaotama. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt tegi Janar luku lahti, sest jopest hoiti kinni ja Janar üritas nii kinnihoidjast vabaneda. Asitõendi vaatlusprotokollist ja sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuva kohaselt on J.T. il seljas olnud jopel kapuuts (I,11-12,39,44,164-169). Vladimir Herne ütlused selle kohta, et ta lõi J.T. ile rindkeresse kahel korral noaga ainult enesekaitseks ja alles pärast seda kui J.T. oli enne talle ühel korral noaga löönud, ei ole usutavad ja on ümber lükatavad eeltoodud M.P. , J.T. i, A I, R.P. ja K.K. ütlustega kogumis. Ka süüdistatav Valdimir Herne ütluste kohaselt oli tema ise see, kes esimesena läks ja otsis kontakti J.T. iga – võttis J.T. il kapuutsis kinni ja ei lasknud T enam lahti. 16 17 Vladimir Herne ütluste kohaselt ei küsinud ta enne intsidenti ja enne kapuutsist kinnivõtmist J.T. ilt midagi. Eeltoodu kohaselt lähtus initsiatiiv alustada suhtlust ja astuda kontakti J.T. iga Vladimir Hernest. J.T. , K.K. ja R.P. eemaldusid Priit Pesurist ja A.I., s.o kaks seltskonda lahknesid teineteisest ning Vladimir Herne kohalesaabumise ajaks oli täielikult lõppenud ka Priit Pesuri ja J.T. i füüsiline kokkupõrge-konflikt. Kohale saabunud Vladimir Herne läks lahkuva ja eemalduva J.T. i juurde ja lõi talle 2-l korral noaga rindkere piirkonda ning ei lasknud J.T. lahkuda, hoidis J.T jope kapuutsist kinni. V.Herne haardest vabanes J.T üksnes enda jope sündmuskohale mahajätmise tulemusena. Vaadeldes J.T jopet, on sellel näha lisaks jope esiosas rindkere piirkonnas olevatele lõikehaavadele ka hulgaliselt suuremaid ja väiksemaid rebenemisjälgi, mis osutavad võitlusele ja J.T soovile V.Herne käest vabaneda. Kohtu jaoks ei ole usutavad Vladimir Herne ütlused selle kohta, et ta ei teinud noalööke J.T. i tapmise eesmärgil. Lüües J.T. ile 2-l korral teravaotsalise noaga rindkere piirkonda, kuhu jäävad ka kopsud ning süda, möönis Vladimir Herne mistahes tagajärje, sealhulgas ka surma saabumist (KarS § 16 lg 4 - kaudne tahtlus). J.T. i surm jäi saabumata Vladimir Herne käitumisest sõltumatutel asjaoludel – J.T. il õnnestus Valdimir Herne käest lahti rabeleda ja ära joosta ning R.P. kutsel kohalesaabunud kiirabi viis J.T. i raviasutusse, kus talle osutati arstiabi. Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid Vladimir Hernel 06.03.2009.a kohtuarstlikul läbivaatusel nahamarrstused –kriimustused vasakul kõrvalestal, vasakul küünarvarrel ja paremal reiel, nahaalune verevalum paremal reiel ning koorik vasakul õlavarrel; vigastused on saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et 03.03.2009.a löömisest kõvade tömpide esemetega ja/või kukkumisest vastu sarnaseid esemeid, pindu; vasakul õlavarrel paikneva koorikuga kaetud vigastuse täpne tekkemehhnism pole vigastuse paranemisprotsessi tõttu kohtuarstlike meetoditega määratav; V.Hernel esinevad kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega alla 4 nädala (I,120-121). Vladimir Hernel seljas olnud helesinisel T-särgil (I,170) ja nahktagil (I,171-173) on augud vasaku õlavarre piirkonnas. Kohus vaatles T-särki ja nahktagi ka kohtulikul uurimisel. Kuigi Vladimir Hernet ei tabatud koheselt ja ta peeti kinni hiljem, kui ta oli jõudnud oma riided XXX , Tartus asuvas korteris juba ära vahetada ning helesinine T-särk ja nahktagi asusid siis juba XXX , Tartus asuvas korteris, kust need sündmuskoha vaatluse (I,14) käigus leiti ja ära võeti, võib pidada võimalikuks, et Vladimir Herne võis saada 03.03.2009.a sündmuste käigus enda vasakusse õlavarde enda noaga vigastuse hilisemate sündmuste käigus, mitte suhtlemisel J.T. iga. Seonduvalt Vladimir Herne paljasõnaliste ja ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega kooskõlas mitteolevate väidetega selle kohta, et J.T. lõi talle ise esimesena noaga vasaku õlavarre piirkonda, peabki kohus siinkohal vajalikuks märkida, et õlavarrel oleva vigastuse võis Vladimir Herne saada järgnevate sündmuste käigus – kui V.Herne hakkas endal käes olnud noaga vastu teda J.T. i tapmise katse eest kinni pidada püüdnud E.M. ile, A.H. le ja R.P. le, mil ta ise võis end maas pikali olles vastuhakkamise-rüseluse ja noaga vehkimise käigus noaga vigastada. Nagu eelnevalt juba märgitud, Vladimir Herne ütlused selle kohta, et ta lõi J.T. ile rindkeresse kahel korral noaga ainult enesekaitseks ja alles pärast seda kui J.T. oli enne talle ühel korral 17 18 noaga löönud, ei ole veenvad ja on ümber lükatavad M.P. , J.T. i, A.I. R.P. ja K.K. ütlustega kogumis. J.T. il oli küll kaasas kokkupandav ja nupule vajutades lahtikäiv nuga (I,48), millist kohus vaatles kohtulikul uurimisel, kuid kui J.T. tõepoolest oleks soovinud seda endal olevat nuga kasutada ja olekski seda kasutanud ja teinud seda ootamatult ja esimesena, nii nagu väidab V.Herne, siis oleksid rünnatavale põhjustatud vigastused olnud kindlasti palju suuremad, kui juba 06.03.2009.a kohtuarstliku vaatluse ajaks koorikuga paranenud vigastus õlavarrel. Võrreldes J.T. il kaasas olnud nuga ja Vladimir Hernel olnud nuga, selgub, et J.T. i nuga on V.Herne noast olulisel määral suurem ja seda nii käepideme pikkuselt kui ka noa tera pikkuselt. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et V.Herne kasutuses olnud noa vaatlusprotokollis (I,143) märgitud andmed noa tera pikkuse kohta (5

1. cm)ja noa käepideme pikkuse (8,5
2. cm)kohta ei vasta tegelikkusele. Mõõtes J.T noa ja V.Herne noa üle, selgub, et J.T. noa tera pikkus on ca 11,5 cm, V.Herne noal ca 8,5 cm; J.T. noa tera laius kõige laiemast kohast on ca 2,7 cm ja V.Herne noal ca 2,1 cm; J.T. noa käepideme kogupikkus on ca 14 cm, V.Herne noal ca 11,5 cm; J.T. noa kogumipikkus on ca 25,5 cm ja V.Herne noal ca 20 cm. Kohus vaatles nii J.T. nuga kui ka V.Herne nuga kohtulikul uurimisel ja veendus, et mõlemad noad on kokkupandavad ja nupuga noad, nupule vajutades ilmub kiiresti noa käepideme külje pealt välja noa tera; mõlemal noal on olemas ka lukustussüsteem, st et siis nupule vajutades noa tera noa käepidemest välja ei tule; võttes lukustuse maha, ilmub nupule vajutades kiiresti noa käepideme külje pealt välja noa tera; mõlema noa lukustussüsteemid on korras. Vladimir Herne käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. J.T. i tahtliku tapmise katse pani Vladimir Herne toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vladimir Herne süü KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi on tõendatud selles, et tema 03.03.2009.a hilisõhtul, kella 23 paiku, Tartus, Anne 65 asuva Tartu Descartes’i Lütseumi juures tänaval lõi teise inimese tapmise eesmärgil J.T. ile kahel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse: rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul ja paremal pool rindkere eesseinal (kokku 2), mille tüsistusena tekkis kahepoolne traumaatiline veri-õhkrind. J.T. i surm jäi saabumata õigeaegse meditsiinilise abi tõttu. J.T. i, R.P. , K.K. , A.I., M.P. , Priit Pesuri, Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et J.T. , R.P. ja K.K. põgenesid neid taga ajavate Vladimir Herne ja M.P. eest, kuid Vladimir Herne ja M.P. püsisid neil kannul ja said kätte XXX 6 maja juures. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt oli tal soov neid eest ära jooksjaid karistada. Kannatanu A.H. ja tunnistaja M.G. ütluste kohaselt olid nad 03.03.2009.a elukaaslased ja elasid siis koos XXX , Tartus asuvas korteris. Kannatanu J.T. i, kannatanu R.P. , kannatanu A.H. , tunnistaja M.G. ütlustega kogumis on tõendatud, et R.P. 03.03.2009.a hilisõhtul kella 23 paiku karjus ja palus 18 19 Tartu linnas, XXX 6 maja juures õues, et Aimar tuleks appi, kuna said nuga, mispeale A.H. ja E.M. väljusid XXX korterist ja läksid välja õue. R.P. ütluste kohaselt teadis ta A.H. t kui enda isa sõpra, keda ta ka ise isiklikult tundis. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt pani ta J.T. i XXX 6 maja juures oleva puu juurde ja helistas uuesti kiirabisse ja kuna nägi, et mehed jooksevad järele, siis hakkas Aimarit appi paluma; kui järele jooksvad mehed jõudsid kohale, siis just A.H. jõudis koos teise mehega, kes hiljem surma sai, majast välja. Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt ütlesid korterist väljuvad E.M. ja A.H. , et kutsugu politsei ja kiirabi, mida ta ka tegi. Kannatanute A.H. ja R.P. ning tunnistaja M.G. ütluste kohaselt jälgis maja XXX 6 II korruse rõdult sündmusi M.G.. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt helistas II korruse rõdu pealt üks naisterahavas kiirabisse või politseisse. Kannatanu A.H. , tunnistaja M.G., tunnistaja M.P. , süüdistatav Valdimir Herne ütluste kohaselt hakkas A.H. õues välja selgitama, mis on juhtunud, et miks appi kutsuti, kes nuga andis ja kellel nuga on. Kannatanu A.H. ütluste kohaselt jõudis esmalt R.P. Valdimir Herne ja temaga kaasas olnud isiku kohta hõigata, et needsamad ongi need, kes nuga andsid. Tunnistaja A.I., tunnistaja M.P. , süüdistatav Priit Pesuri ja süüdistatav Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et esmalt pidasid A.H. ja E.M. XXX 6 maja juures kinni M.P. , kellel A.H. väänas käed selja taha, kuid lasi siis M.P. temaga vestluse tulemusena lahti ja M.P. jooksis XXX 6 maja juurest ära A.I. juurde ning seejärel saabus sündmuskohale A.I. juurest XXX 6 maja juurde Priit Pesur, kes oli eelnevalt just XXX 6 maja juurest saabunud M.P. lt kuulnud, et XXX 6 maja juures on palju inimesi. Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt ütles tema ja Priit Pesuri juurde tagasi saabunud M.P. , et Vova (Vladimir Herne) väänati maha. Tunnistaja A.I. ütluste kohaselt otsustas seepeale Priit Pesur minna Vovale (Vladimir Hernele) appi ja Priit Pesur jooksis sinna, kust M.P. oli just tulnud. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt väänas A.H. temal käed selja taha, kuid lasi siis lahti ja A.H. võttis Vovast (Vladimir Hernest) kinni ja väänas Vova (Vladimir Herne) kõhuli maha; Voval oli nuga käes, lüüa ei saanud, oli kõhuli maas ja rabeles; teine mees hoidis kinni. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt jooksis ta siis XXX 6 maja juurest minema. Järgnevalt püüdsid A.H. , R.P. ja E.M. jätkuvalt Vladimir Hernet kui J.T. it noaga löönud isikut kinni pidada. M.P. , J.T. i, M.G., A.H. , R.P. , Vladimir Herne ütlustega kogumis on tõendatud, et E.M. , A.H. ja R.P. proovisid Vladmir Hernet, kui J.T. ile noaga löönud isikut kinni pidada, kuid see ei õnnestunud, kuna Vladimir Herne osutas aktiivselt füüsilist vastupanu ja kasutas selleks ka endal kaasas olnud ja sama nuga, millega oli eelnevalt kahel korral rindkere piirkonda löönud ka J.T. ile. A.H. ütluste kohaselt selgitasid nad õues välja, et pussitaja on Vladimir Herne, keerasid Vladimir Herne maha. A.H. ütluste kohaselt panid nad Vladimir Herne maha 19 20 siis, kui selgus, et tema on pussitaja ja kui ta muutus agressiivseks; agressiivseks muutus V.Herne enne mahapanemist. A.H. ütluste kohaselt ei meeldinud Vladimir Hernele see, et vahepeal sai rõdul viibivale M.G. hõigatud, et politsei kutsuks. A.H. ütluste kohaselt muutus politsei kutsumise jutu peale Vladimir Herne agressiivseks. A.H ütluste kohaselt hoidis ta Vladinir Hernet kinni – ühe käega hoidis V.Herne vasakut kätt kinni ja teise käega hoidis V.Hernet kaelast vastu maad, kuid ei lämmatanud teda ja ei istunud V.Hernel peal; E.M. oli V.Herne jalgade juures; R.P. oli sel hetkel läinud J.T. i juurde, kuid tuli siis sealt tagasi ja aitas ka V.Hernet kinni hoida. A.H. ütluste kohaselt tahtis Vladimir Herne seletusi anda, ütles, et andke õhku juurde. A.H ütluste kohaselt lasigi ta siis V.Herne parema käe lahti ja siis haaras V.Herne endale kätte kusagilt noa, enne V.Hernel nuga käes ei olnud. Kannatanu A.H. ütluste kohaselt ei ulatunud V.Herne käsi taskuni, nuga pidi V.Hernel kusagil käises olema. A.H ütluste kohaselt ei näinud ta noa kättesaamise hetke. A.H ütluste kohaselt üritas siis V.Herne seletada, kuidas ja miks ta tegi ning kuidas ta kõigi näod meelde jätab; V.Herne üritas hirmutada, et politseid ei kutsutaks. A.H. ütluste kohaselt ta ei näinud, kuskohast nuga V.Herne kätte tuli ja ei tundnud, kui noaga torkas. A.H ütluste kohaselt lasid nad V.Herne lahti ja V.Herne hakkas vehklema, mispeale R.P. hõikas, et tal on nuga. A.H ütluste kohaselt üritasid nad V.Herne kinni haarata, R.P. sai ka löögi; korraks said V.Herne noakäe kinni; siis E.M. tuli tagant, võttis V.Herne kinni, mingi hetk rabelemine lõppes. A.H ütluste kohaselt jooksid nad R.P. ga eemale, et noaga mitte pihta saada ja E.M. proovis Priit Pesurist lahti saada. A.H. ütliste kohaselt hakkas Vladimir Herne teda noaga taga ajama, tiirutasid joostes ümber auto, kuid Vladimir Herne teda kätte ei saanud. A.H ütluste kohaselt läks V.Herne Priit Pesuri ja E.M. i juurde, kui avastas, et ei saa teda (s.o A.H) kätte. A.H ütluste kohaselt läks tema ise siis rõdu alla ja hõikas, et viskaks midagi, millega lüüa, mispeale M.G. viskas pudeli alla; jõudis pudeliga E.M. i juurde, kui noaga torkimine just lõpetati ja pussitaja Vladimir Herne hakkas tema poole tulema, sel ajal Priit Pesur hoidis veel E.M. il käsi tema selja tagant kinni. A.H ütluste kohaselt olid E.M. i sõnad, et vaadake, mis te nüüd tegite; Priit Pesur ja Vladimir Herne jooksid sealt minema. Kannatanu A.H. ütluste kohaselt nägi ta pudeliga rõdu juurest kõndima hakates, et E.M. oli keskel, temast ühel pool oli Priit Pesur ja teisel pool Vladimir Herne; P.Pesur hoidis E.M käsi selja tagant kinni, nägi sahmerdamist, pussitaja, s.t V.Herne käe liikumist, kuid E.M. i keha ja noa ristumiskohta ei näinud, sest Vladimir Herne oli seljaga ees. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt oli Vladimir Herne suhteliselt agressiivne, kui nad üritasid teda kolmekesi – ta ise, E.M. ja A.H. - maha saada. Kannatanu R.P. ütluste kohaselt tundis ta äkki, et miski käis vastu kätt ja siis nägi pikali oleva V.Herne käes nuga. R.R ütluste kohaselt karjus ta, et tal on nuga, tal nuga ja jooksis eemale. R.R ütluste kohaselt hoidis ta V.Hernet kinni, V.Herne soovis lahti rabeleda ja selle rabelemise käigus lõigi kätte. R.R ütluste kohaselt lõi V.Herne noaga siis A.H. le selga. R.R ütluste kohaselt hakkas ta J.T. i suunas minema ja siis nägi, et E.M. , Vladimir Herne ja Priit Pesur on kobaras koos. R.P. ütluste kohaselt helistas ta üldisel hädaabinumbril. 20 21 R.P. ütluste kohaselt sai ta Vladimir Hernelt ühe noahaava enda vasakusse kätte. R.R näitas kohtulikul uurimisel, et tema vasakul käel küünarnukist üleval pool on märk haavast - haavaarm. Süüdistatav Vladimir Herne ütluste kohaselt vehkis ta endal kaasas olnud noaga, kui oli XXX 6 maja juures maas pikali ja teda kinni hoiti. V.Herne ütluste kohaselt oli ta eelnevalt enne XXX 6 maja juurde jõudmist pannud noa nahktagi varrukasse ja võttis XXX 6 maja juures selle varrukast välja. V.Herne ütluste kohaselt said tõenäoliselt selle noaga ka löögid A.H ja R.R. Süüdistatav V.Herne ütluste kohaselt lõi ta umbropsu veel 2 korda noaga A.H. V.Herne ütluste kohaselt ei tea ta tegelikult, kas ta lõi 2 korda, aga lõi A.H noaga kuidas juhtus, mispeale A.H lasi ta lahti ja hüppas eemale. V.Herne ütluste kohaselt ajas ta siis A.H ümber auto taga. A.H. tervise-ja patsiendikaardi kohaselt esinesid tal selja alaosa ja vaagna lahtine haav (põhidiagnoosina) ja õla lahtine haav (kaasuva haigusena) ning rinna lahtine haav (kaasuva haigusena) ja rindkere pidmised hulgivigastused; õmblused eemaldati 17.03.2009.a; 04.03.2009.a A.H ei hospitaliseeritud, lubati pärast õmblemist ja haavade ülevaatamist koju (I,94-96). R.P. tervise-ja traumakaardi kohaselt oli tal vasakul käel õlavarrel lahtine haav, millelt õmblused eemaldati 17.03.2009.a ja määrati füüsilise koormuse piirang kuni nädala lõpuni; 04.03.2009.a R.R. ei hospitaliseeritud, lubati pärast haava õmblemist koju (I,94,97-98). R.P. l seljas olnud valge Nike dressipluusi vasakpoolse käe käis on torkevigastusega (torkevigastus orienteeruvalt käise keskel) ja käis on selle vigastuse piirkonnast suunaga allapoole veretaoliselt määrdunud (I,161-163: asitõendi vaatlusprotokoll). Kohus vaatles R.R. seljas olnud dressipluusi ka kohtulikul uurimisel. V.Hernel 03.03.2009.a hilisõhtul seljas olnud nahktagi on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I,164-174; nahktagi: I,171-173). Kohus vaatles kohtulikul uurimisel V.Hernel seljas olnud nahktagi. Nahktagil on mõlemal käisel käiste otsas tõmblukud ja nimetatud tõmblukkude vahele on võimalik kokkupanduna sättida ka V.Hernel kaasas olnud nuga ja seejärel tõmblukud kinni tõmmata – kokkupandud noa ots jääb kinnitõmmatud luku tagant vähesel määral välja. Tagi seisundist nähtub, et valdavalt on esemete peidukohana kasutatud just tagi paremat varrukat, kuna just parem varrukas on käise otsast tõmbluku juurest vasaku käe käisest tunduvalt rohkem kulud ning just paremal käisel oleval tõmblukul puudub ka ripats, millest lukku kinni ja lahti tõmmata ja parema varruka käise tõmbluku ripatsi koha peal on väike kirjaklamber, millest on samuti võimalik tõmblukku kinni ja lahti tõmmata. Mõlemad tagi varrukatel olevad tõmblukud on töökorras – käivad tõmmates probleemideta kinnilahti. Parema käe varrukasse tõmbluku taha mahub kokkupandud nuga ära paremini kui vasaku käe varruka tõmbluku taha – on aru saada, et parema käe varruka tõmbluku taha jääv nahk on rohkem välja veninud kui vasaku käe varruka oma. Võrreldes V.Herne nahktagi varrukaid, ilmneb, et parema käe varrukal on lisaks varruka otsas olevale tõmblukule veel kaks tõmblukuga lisataskut; kahe lisatasku tõmblukud on risti varruka otsas oleva tõmblukuga. V.Herne nuga mahub kokkupanduna täiesti vabalt ära mõlemasse lisataskusse ja lisataskute lukud on töökorras. 21 22 Süüdistatav V.Herne ise avaldas kohtulikul uurimisel, et on vasakukäeline. Sellega on ka seletatav, et miks V.Herne nahktagi parem varrukas on käise otsast tõmbluku juurest kulunud rohkem kui vasak ja miks just parema varruka käise osas oleval tõmblukul on ripatsi asemel kirjaklamber - valdavalt on kokkupandava noa peitmiskohana kasutatud tagi paremat varrukat, et vasaku käega oleks sealt vasakukäelisel mugavam nuga võtta. V.Hernele oli XXX 6 maja juures teada, et 3 isikut, kelledeks olid A.H. , E.M. ja R.P. , tahavad teda kinni pidada J.T. ile noaga löömise eest, et ta politseile üle anda ja et V.Herne ei saaks rohkem kedagi noaga lüüa. Need 3 isikut – A.H. , E.M. ja R.P. kaitsesid avalikku korda. V.Hernel oli võimalus J.T. ile ja R.P. le üldse mitte XXX 6 maja juurde järgneda ja põgenevaid J.T ja R.R. mitte taga ajada. V.Herne otsustas enda sõnul isikuid karistada ja järgnes selleks endal tagi varrukas tõmbluku taga peidus olnud noaga J.T ja R.R XXX 6 maja juurde, kuid samal hetkel jõudsid R.R. abipalvete peale XXX 6 majast väljuda ka E.M. ja A.H. . V.Herne, hakates füüsilise jõuga ja noaga lüües vastupanu osutades vastu avalikku korda katsvatele E.M. , A.H. le ja R.P. le, pani süüdistuses kajastatud avaliku korra raske rikkumise KarS § 263 p 1,2 järgi toime vähemalt kaudse kahtlusega – V.Herne pidi vähemalt möönma, et tema käitumine ei ole kooskõlas avaliku korraga ja V.Herne pidi pidama võimalikuks, et paneb toime avaliku korra raske rikkumise. Asjaolud, et V.Herne pidi vähemalt möönma, et tema käitumine ei ole kooskõlas avaliku korraga ja V.Herne pidi pidama võimalikuks, et paneb toime avaliku korra raske rikkumise, ilmneb V.Herne faktilisest käitumisest selle kohta, et lähenevate politseivilkurite kuma nähes otsustas ta XXX 6 maja juurest lahkuda ja põgenda. V.Herne käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatav V.Herne ütlustes väidetu selle kohta, nagu oleksid teda kinni pidada püüdnud isikud kasutanud tema suhtes liigset ja põhjendamatut vägivalda ning nuga kasutas ta A.H ja R.R. suhtes vaid enesekaitseks, on paljasõnalised ja mitteusutavad, kuna V.Herne suhtes tehtud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist kajastatud eksperdiarvamusest nähtuva kohaselt esinesid V.Hernel vaid tühised tervisekahjustused – nahamarrastused-kriimustused vasakul kõrvalestal, vasakul küünarvarrel ja paremal reiel, nahaalune verevalum paremal reiel ning koorik vasakul õlavarrel (I,120-121). Vladimir Herne süü KarS § 263 p 1,2 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud selles, et Vladimir Herne 03.03.2009.a. umbes kella 23 paiku Tartus, XXX 6 asuva maja ees hakkas vägivalda tarvitades ja kehavigastuste tekitamiseks nuga kasutades vastu teda J.T. i tapmise katse eest kinni pidada püüdnud E.M. ile, A.H. le ja R.P. le; noahoopidega tekitas Vladimir Herne A.H. le ja R.P. le lühiajalised tervisekahjustused - A.H. le ühe torke-lõikehaava parema külje piirkonnas ja kaks torke-lõikehaava selja piirkonnas ja R.P. le torke-lõikehaava vasakul käel. Kannatanute R.P. ja A.H. ning tunnistaja M.G. ütlustega kogumis on tõendatud, et järgnevalt hoidis Priit Pesur E.M. il käest kinni ja samal ajal lõi Vladimir Herne tal käes olnud noaga E.M. it noaga. • Kannatanu R.P. ütluste kohaselt hakkas ta J.T. i suunas minema ja siis nägi, et E.M. , Vladimir Herne ja Priit Pesur on kobaras koos. R.P. ütluste kohaselt helistas ta üldisel hädaabinumbril. 22 23 • • Kannatanu A.H. ütluste kohaselt jooksid nad R.P. ga eemale, et noaga mitte pihta saada ja E.M. proovis Priit Pesurist lahti saada. A.H. ütliste kohaselt hakkas Vladimir Herne teda noaga taga ajama, tiirutasid joostes ümber auto, kuid Vladimir Herne teda kätte ei saanud. A.H ütluste kohaselt läks V.Herne Priit Pesuri ja E.M. i juurde, kui avastas, et ei saa teda (s.o A.H) kätte. A.H ütluste kohaselt läks tema ise siis rõdu alla ja hõikas, et viskaks midagi, millega lüüa, mispeale M.G. viskas pudeli alla; jõudis pudeliga E.M. i juurde, kui noaga torkimine just lõpetati ja pussitaja Vladimir Herne hakkas tema poole tulema, sel ajal Priit Pesur hoidis veel E.M. il käsi tema selja tagant kinni. A.H ütluste kohaselt olid E.M. i sõnad, et vaadake, mis te nüüd tegite; Priit Pesur ja Vladimir Herne jooksid sealt minema. Kannatanu A.H. ütluste kohaselt nägi ta pudeliga rõdu juurest kõndima hakates, et E.M. oli keskel, temast ühel pool oli Priit Pesur ja teisel pool Vladimir Herne; P.Pesur hoidis E.M käsi selja tagant kinni, nägi sahmerdamist, pussitaja, s.t V.Herne käe liikumist, kuid E.M. i keha ja noa ristumiskohta ei näinud, sest Vladimir Herne oli seljaga ees. Tunnistaja M.G. ütluste kohaselt nägi ta kuidas 1 noormees haaras E.M. il paremast käest ja siis tuli V.Herne ja lõi käes olnud noaga E.M rindkeresse kas üks või kaks korda; rohkem ei näinud, sest läks siis korraks tuppa oma lapsega tegelema ja kui tagasi tuli, siis nägi, kuidas mehed E.M. i juurest ära jooksid. M.G. ütluste kohaselt olid algul E.M. il käed üleval ja ta ütles, et kuulge mehed, rahunege maha, ei ole mõtet niimoodi; siis löödi teda noaga. M.G. ütluste kohaselt liikus A.H. endal käes oleva veinipudeliga E.M. i suunas, kui E.M. it noaga torgiti. M.G. ütluste kohaselt enne noaga löökide saamist tõstis E.M. käed üles, 1 noormees üritas tal käest kinni haarata, E.M. ütles, et rahunege maha, räägime, selle aja jooksul see 1 noormees haaras tal käest kinni, sai käest kinni ja hoidis käest kinni. M.G ütluste kohaselt oli E.M vasak käsi ees ja parem käsi oli selle noormehe käes ja siis ta läks rõdult tuppa oma lapse juurde natukeseks. M.G ütluste kohaselt oli noaga lööja tema poole seljaga, E.M. oli noaga lööja ees ja E.M. i parema külje peal, tema paremal käel oli see mees, keda ära ei tunne ja kes võttis E.M paremast käest kinni. Ka Vladimir Herne ja Priit Pesuri ütluste kohaselt lõi Vladimir Herne tal käes olnud noaga E.M. it, kuid kätest ja käest kinni Priit Pesur E.M. il ei hoidnud. Priit Pesuri ütluste kohaselt oli ta E.M. il kõrval, kuid kinni E.M. ist ei hoidnud. Kohtu jaoks ei ole Vladimir Herne ja Priit Pesuri ütlused selle kohta, et P.Pesur ei hoidnud E.M. il käest kinni, usutavad ja need ütlused on ümber lükatavad R.P. , A.H. ja M.G. ütlustega kogumis, millistest nähtuvalt Priit Pesur hoidis vähamalt ühest E.M. i käest, s.o paremast käest kinni ajal, kui Vladimir Herne lõi E.M. it noaga. Kohtul puudub alus kahelda R.P. , A.H. ja M.G. ütlustest kogumis nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et Priit Pesur hoidis kinni vähemalt ühest E.M. i käest, s.o paremast käest, ajal, kui Vladimir Herne lõi E.M. it noaga, kuna nende ütlustega on kooskõlas ka eksperdiarvamusest (I,101-110) nähtuv – E.M. i surnukehal olevatest vigastustest vaid ühe kohta avaldas ekspert, et ei saa välistada, et see saadi enesekaitse käigus rindkerre ja näkku suunatud löökide tõrjumisel. Rohkem eksperdiarvamuses ühegi E.M surnukehal oleva vigastuse kohta ei ole märgitud, et vigastusi võidi saada ka enesekaitse käigus. On usutav, et Priit Pesur, hoides E.M vähemalt ühest käest kinni, suutis takistada E.M teda noaga ründavale Vladimir Hernele vastupanu osutamast ja seetõttu suutis Vladimir Herne noaga tekitada E.M. ile väga kiiresti ja lühikese aja jooksul ning napilt enne politsei ja kiirabi sündmuskohale saabumist 11 vigastust, sealhulgas neist 3 surma põhjustanud vigastust, ning seetõttu saabus ka E.M. i surm kiiresti ja sündmuskohal XXX 6 maja juures. 23 24 Tunnistaja N.K. ütluste kohaselt said nad väljakutse XXX 6 maja ette, kohale jõudsid kiirabiga samal ajal; kiirabi kohalesaabumise ajaks oli E.M. juba surnud; kiirabi keeras mehe ringi ja siis oli mees juba surnud, veri oli juba välja tulnud. Tunnistaja N.K. ütluste kohaselt oli maja teise korruse rõdul naine, kes vaatas sealt ja andis infot. Eksperdiarvamuses (I,101-110) märgitu kohaselt: • E.M. i surma põhjuseks on mõlemasse rinnaõõnde tungivad südant ja parema kopsu ülasagarat vigastavad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkere eespinnal (fototabelil haavad nr 3,4,5), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kõik loetletud torke-lõikehaavad, ulatudes rinnaõõnde, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. • Surm saabus lühikest aega, mis pole täpselt määratav, kuid võib-olla mõõdetav minutitega, peale rinnaõõntesse tungivate torke-lõikehaavade tekitamist, võimalik, et määruses märgitud ajal 03.03.2009.a. • Kohtuarstlikul lahangul sedastati surnukehal veel järgmised elupuhused vigastused: ulatuslikud lihaseid vigastavad torke-lõikehaavad paremal pool näol (haav nr 9), küünarvarre painutuspinnal (haav nr 11), rindkerel (haavad nr 1 ja 2) ja vasakul pool niudeluu kohal (haav nr 8), õlaliigese eespinnal (haav nr 6), kaenlaaugus (haav nr 7) (kokku 7), lõikehaav vasaku silma alalaul (haav nr 10) ning verevalumid vasakul pool näol ja ülahuulel. • Kõik torke-ja lõikehaavad on tekitatud terava vägivalla toimel tugevajõulistest löökidest teravaotsalise ühe lõikeservaga vahendiga, milleks võib olla nuga. Ei saa välistada, et torke-lõikehaav paremal küünarvarrel on saadud enesekaitse käigus rindkerre või näkku suunatud löökide tõrjumisel. • Verevalumid näol ja ülahuulel on saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks rusikatega) või kukkumisest vastu ümbritsevaid samalaadseid esemeid. • Toksikoloogiauuringul E.M surnukeha verest, uriinist ja silmaklaaskehavedelikust etanooli ei leitud; testiga uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud. 03.03.2009.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I,2-18) ja 04.03.2009.a täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist (I,20-48) nähtuvalt oli Tartus, XXX 6 maja ees lumel meesterahva surnukeha, surnukeha ise ja tal seljas olnud riided ning surnukeha ümbrus ulatuslikult ja rohkelt veretaolise ainega määrdunud. E.M. il tema surma ajal seljas olnud riided on torkevigastustega ja rebenemisjälgedega ning rohkelt verega läbi imbunud; ka sokid on verega läbi imbunud ja jalanõud verega määrdunud – verepritsmetega (I,149-160). Vladimir Herne ja Priit Pesuri ütluste kohaselt jooksid nad XXX 6 maja juurest XXX , Tartus asuvasse korterisse, kui nägid politseivilkureid. V.Herne ütluste kohaselt pani ta enda kokkupandava noa korterisse tuppa kapi ja seina vahele. 04.03.2009.a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti XXX , Tartus asuva korteri läbiotsimisel riidekapi ja seina vahelt põrandalt kokkupandav ja nupuga nuga (I,138142). 24 25 DNA ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuses (I,130-135) märgitu kohaselt leiti XXX , Tartus asuva korteri läbiotsimisel riidekapi ja seina vahelt põrandalt ära võetud lahtikäiva noa teralt ja käepidemelt ning noa tera pesast segaproovid, milliste kohaselt ei saa välistada Vladimir Hernelt ja E.M. ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (I,130-135). Tunnistaja N.K. ütluste kohaselt said nad M.P. lt teada XXX , Tartu aadressi, kus võisid Priit Pesur ja tema sõber viibida. Tunnistaja E.U. ütluste kohaselt oli ta politseiametnikuna oma töökohustusi täitmas ja XXX , Tartus asuvas korteris pidasid kinni Priit Pesuri ja Vladimir Herne – V.Herne oli voodis teki all ja magas või teeskles magamist ning P.Pesur oli radika ja voodi vahel pikali maas; kumbki neist politsei saabumise peale üllatunud ei olnud ja allusid politseiametnike korraldustele. M.P. , Vladimir Herne ja Priit Pesur peeti kahtlustatavatena kinni 04.03.2009.a. (I,175-176, 179-180,194-195). K.K. toimetati 04.03.2009.a kell 00:05 kainenema ja temalt võeti kainenema paigutades ära ka liigendnuga. K.K. ja J.T. i ütluste kohaselt andis selle noa talle J.T. pärast seda kui J.T oli saanud V.Hernelt noalöögid rindkeresse. K.K ütluste kohaselt jäigi siis see J.T saadud nuga politsei kätte ja talle seda kainenemiselt vabanedes tagasi ei antud. J.T. ütluste kohaselt oli tal nuga (I,48) kaasas, et seda nuga (vedru) ära parandada – käis nuga enda ema elukohas parandamas, kuna seal on vastavad tööriistad olemas. Kannatanu V.M. i ütluste kohaselt sai ta enda venna – E.M. i surmast teada 03.03.2009.a öösel kella poole 12 -12 ajal kui A.H. helistas ja teatas, et vend sai täiesti lambist nuga. Priit Pesur ja Vladimir Herne tegutsesid vaikival kokkuleppel – P.Pesur üritas hoida E.M. it kinni ja tal läks korda hoida E.M. il kinni vähemalt ühest käest ja samal ajal lõi Vladimir Herne endal käes oleva teravaotsalise noaga E.M. it. Priit Pesuri ja Vladimir Herne käitumisest nähtuvalt tegutsesid nad mõlemad omavahel kooskõlastatult ja eesmärgipäraselt, tehes endast oleneva selleks, et saabuks E.M. i surm. Kuna Priit Pesur on tunduvalt kõhnema ja õblukesema kehaehitusega kui seda oli E.M. , siis on usutav, et Priit Pesur ei suutnud E.M. it rohkem kinni hoida kui vähemalt ühest käest, kuid sellest piisas, et Vladimir Herne saaks kannatanut sellel ajal võimalikult takistamatult noaga lüüa ja saabuks kannatanu surm. Kannatanu E.M. i surm saabus põhjuslikus seoses Priit Pesuri ja Vladimir Herne käitumisega. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt põhjustasid E.M. i surma kolm torke-lõikehaava (fototabelil haavad nr 3,4,5) - mõlemasse rinnaõõnde tungivad südant ja parema kopsu ülasagarat vigastavad torke-lõikehaavad vasakul pool rindkere eespinnal, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Nimetatud 3 torkelõikehaava on kõik tehtud südame piirkonda. Priit Pesuri ütluste kohaselt teadis ta, et V.Herne kannab endaga nuga kaasas. Priit Pesur teadis, et V.Hernel oli ka 03.03.2009.a endaga nuga kaasas, kuna lubas eelnevalt nn suitsuküsimise intsidendi juures J.T, R.R ja K.K. , et kohe saate nuga 25 26 ning kohale saabuski V.Herne, kes lõi J.T endal kaasas olnud noaga 2-l korral rindkere piirkonda. Vladimir Herne kinnitusel lõi ta E.M. it noaga ja mitte keegi teine E.M. it noaga ei löönud. Vladimir Herne kinnitusel Priit Pesur E.M. it noaga ei löönud. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et E.M. ile põhjustati vähemalt 11 torkelõikehaava. Arvestades löökide rohkust – vähemalt 11 kannatanut tabanud noalööki ja seda, et kogu see aeg proovis Priit Pesur temast kogukamat E.M. it kinni hoida ja tal läks korda vähemalt ühest käest E.M. il kinni hoida ja võimaldada sellega V.Hernel samal ajal E.M. ile noaga lüüa ja nii takistada E.M vastupanu osutamast, siis panid Vladimir Herne ja Priit Pesur E.M. i tapmise toime kavatsetult – nii Priit Pesur kui ka Vladimir Herne tegutsesid vaikival kokkuleppel sihipäraselt ja tegid mõlemad endast oleneva selleks, et saabuks E.M. i surm (KarS § 16 lg 2). E.M. i surma saabumiseks oli vajalik mõlema teopanus. Kuna kannatanu E.M. i surm saabus põhjuslikus seoses Priit Pesuri ja Vladimir Herne teineteise käitumist vaikivalt toetava käitumisega, siis panid Priit Pesur ja Vladimir Herne kuriteo toime kaastäideviijatena. Poleks Priit Pesur püüdnud E.M. it kinni hoida ja poleks Priit Pesur E.M. il vähemalt ühest käest kinni hoidnud, oleks olnud kannatanul paremad võimalused enda kaitsmiseks, sealhulgas ka surma põhjustanud noalöökide eest, ning tal oleks olnud ka võimalus soovi korral eest ära joosta ning on täiesti võimalik, et sellisel juhul oleks E.M. jäänud ellu ja peatselt kohale jõudnud politsei oleks jõudnud sekkuda ja E.M. i surma ka sellisel juhul ära hoida. Priit Pesuri ja Vladimir Herne käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Priit Pesuril ja Vladimir Hernel ei olnud hädakaitseseisundit. Vladimir Herne soovis enda sõnul karistada ja seda ta ka enda valitud viisil koos Priit Pesuriga tegi. Kohtul ei tekkinud kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus vähimatki kahtlust Priit Pesuri ja Vladimir Herne vaimse tervise suhtes, mistõttu kohus ei rahuldanud Vladimir Herne kaitsja alles kohtuliku uurimise käigus esitatud taotlust, määrata Vladimir Herne vaimse tervisliku seisundi tuvastamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiis. Vladimir Herne on andud väga detailirikkaid ja üksikasjalikke ning seostatud ütlusi ja ka selgitanud enda käitumise motiive – tal oli soov karistada. Ainuüksi süüdistatavate käitumisest kannatanu suhtes nähtuv äärmine julmus ja jõhkrus ei ole piisav, et määrata kohtuliku uurimise staadiumisse jõudnud kriminaalasjas kohtupsühiaatriaekspertiis, kui süüdistatav ise annab detailirikkaid ja üksikasjalikke ning seostatud ütlusi ja kohtul pole tekkinud kahtlust tema vaimse tervisliku seisundi suhtes ja võimes kanda karistust. Kuna Priit Pesurit on varasemalt inimese tapmise eest karistatud (Harju Maakohtu 12.04.2001.a kohtuotsusega – II,131-135,157-158) ja see karistus ei ole kustunud, siis on Priit Pesuri käitumine kvalifitseeritav KarS § 114 p 4 järgi – tapmisena vähemalt teist korda. Priit Pesurile KarS § 114 p 4 järgi esitatud süüdistus on täielikult tõendatud. Kuna Vladimir Herne pani toime J.T. i tahtliku tapmise katse, siis on ka tema käitumine kavalifitseeritav KarS § 114 p 4 järgi – tapmisena vähemalt teist korda. Vladimir Hernele KarS § 114 p 4 järgi esitatud süüdistus on täielikult tõendatud. 26 27 Vladimir Hernele esitatud süüdistus 13.10.2009.a kella 16:10 paiku Tartu Vanglas võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katses Vladimir Herne süü selles, et tema, 13.10.2009.a. kella 16.10 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 1. sektsiooni kambris nr 1004 üritas kasutada füüsilist vägivalda oma ametikohustusi täitva julgeolekuosakonna spetsialisti I.H. ´i suhtes, lüües teda vasaku käe rusikaga läbi kambri sisetrellide näo piirkonda, kuid tegu jäi lõpule viimata Vladimir Herne tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna I.H. ´il õnnestus oma pea talle suunatud löögi eest ära tõmmata, on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: • kannatanu I.H. i kohtulikul uurimisel antud ütlustega; • Tartu Vangla 13.10.2009.a käskkirjaga vahistatu Vladimir Herne suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta (III,17-18); • sündmuskoha vaatlusprotokolliga (III,3-6); • asitõendi – salvestise vaatlusprotokolliga (III,12-16, salvestis ümbrikus lk 16; kohus vaatas salvestist kohtulikul uurimisel); • 04.03.2009.a kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I,179-180); • 05.03.2009.a vahistamismäärusega (II,90-91); • süüdistatav Vladimir Herne ütlustega. Vladimir Herne peeti KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni 04.03.2009.a (I,179-180: kahtlustatavana kinnipidamise protokoll). Vladimir Herne vahistati 05.03.2009.a (II,90-91: vahistamismäärus) ja ta viibib sellest ajast alates kuni käesoleva ajani vahi all. Kannatanu I.H. i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt täitis ta 13.10.2009.a Tartus Vanglas julgeolekuosakonna spetsialistina enda töökohustusi, kui läks kella 16 paiku V.Herne kambrisse tutvustama V.Hernele Tartu Vangla direktori käskkirja; V.Herne asus eeluuritavate sektsioonis, kambris 1004; andis V.Hernele käskkirja koopia, mille V.Herne kägardas kokku ja viskas kambris olevasse WC-sse. Kannatanu I.H. i ütluste kohaselt pööras V.Herne järsku ümber ja lõi vasaku käe rusikaga läbi kambriukse trellitatud võre talle pea piirkonda, kuid V.Herne löök ei tabanud, kuna jõudis enda pea tagasi tõmmata. Kannatanu I.H. i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt on selline vahistatu käitumine haruldane. Kannatanu I.H. i ütluste kohaselt tingis 13.10.2009.a käskkirja koostamise V.H suhtes asjaolu, et sama päeva lõuna ajal V.Herne avaldas valvuritele, et paneb kambris asjad põlema; käskkiri koostati julgeolekukaalutlustel. Tartu Vangla 13.10.2009.a käskkirjaga otsustati vahistatu Vladimir Herne suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid (III,17-18). Sündmuskoha – Tartu Vangla eelvangistushoone 1.sektsioonis asuva kambri nr 1004 vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt on kambri 1004 uksest vahemaa kuni sisetrellideni 114 cm, ühe trellivõre laius (s.o horisontaalselt põranda ja laega) on 15 cm ja pikkus (kõrgus) 41 cm, kambris on seinal valvekaamera (III,3-6) 27 28 Asitõendi – salvestise vaatlusprotokollis (III,12-16, salvestis ümbrikus lk 16; kohus vaatas salvestist kohtulikul uurimisel) kajastatu kohaselt on vaadeldavaks asitõendiks Tartu Vangla videovalvesüsteemi eelvangistushoone 1.sektsiooni kambri nr 1004 valvekaamera 13.10.2009.a salvestus ajavahemikul 16:09 kuni 16:24; vaatluses nimetatud isikud – Vladimir Herne ja I.H. on tuvastatud vaatluse läbiviija poolt. Asitõendi – salvestise vaatlusprotokollis (III,12-16) kajastatu kohaselt: • kell 16:10:24 siseneb I.H. kambrisse ning jääb kambri sisetrellide ette seisma, Vladimir Herne tõuseb üles ning jääb I.H. i ette seisma; • kell 16:11:17 ulatab I.H. Vladimir Hernele paberilehe, mille Vladimir Herne vastu võtab, ära kortsutab ning koheselt kambri WC-potti viskab; • kell 16:11:34 lööb Vladimir Herne vasaku käe rusikaga läbi kambri sisetrellide võre I.H. i suunas; • kell 16:11:40 väljub I.H. kambrist; • kell 16:11:52 siseneb I.H. uuesti kambrisse; • kell 16:12:10 viskab Vladimir Herne oma voodivarustuse kambri sisetrellide juurde maha. Asitõendi vaatlusprotokolli märgitu kohaselt kopeeriti vajalik osa salvestusest CD-R plaadile (III,12-16). Kohus vaatas salvestist kohtulikul uurimisel ja veendus, et salvestist läbivateks isikuteks on I.H. ja Vladimir Herne. Kõrvutades sündmuskoha vaatlusprotokollist (III,3-6) ja salvestiselt (III,16) ning asitõendi – salvestise vaatlusorotokollist (III,12-15) nähtuvat, selgub, et Vladimir Herne lõi vasaku käe rusikaga I.H. i näo suunas läbi kambri sisetrellides oleva avause, mille mõõtmeteks on 15x41 cm. Salvestiselt nähtuva kohaselt jõudis I.H. vasaku käe rusikas I.H jõudis. end enne tagasi tõmmata, kui V.Herne Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu ja salvestiselt nähtuva ja kannatanu I.H. i ütluste kohaselt ei ilmne kuskilt I.H. i provotseerivat käitumist Vladimir Herne suhtes. Vladimir Herne avaldatu selle kohta, et ta lõi I.H. i vanglapoolse provokatsiooni tulemusena, ei ole usutavad ja on veenvalt ümber lükatavad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga, salvestiselt nähtuvaga ja kannatanu I.H. i ütlustest nähtuvaga kogumis. Kriminaalasjas puuduvad Vladimir Herne käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Võimuesindaja – ametikohustusi täitva Tartu Vangla julgeolekuosakonna spetsialist I.H. i suunas vasaku käe rusikaga läbi sisetrellide löömine toimus ajal, kui I.H. seisis sisetrellide vahetus läheduses ja Vladimir Herne vasaku käe löök ei tabanud I.H. i näo piirkonda ainult seetõttu, et I.H. suutis äärmiselt kiirelt reageerida ja pea löögi eest tahapoole ära tõmmata. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katse pani Vladimir Herne toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). V.Herne käitumisest nähtub eesmärgipärasus – tegi vasaku käe rusikaga löögi teisel 28 29 pool sisetrelle sisetrellide vahetus läheduses seisva I.H. i näo suunas äärmiselt kiirelt ja ootamatult ning tema käitumine enne löögi tegemist ei osundanud millegagi sellele, et järgnevalt teostab ta rusikalöögi vanglaametniku näo suunas. Taolisest käitumisest nähtub V.Herne soov tabada töökohustusi täitvat vanglaametnikku enda vasaku käe rusikaga otse näkku ja kuna vanglaametnik I.H. seisis sisetrellide vahetus läheduses, siis teadis V.Herne või vähemalt pidas ta võimalikuks, et tal õnnestub enda vasaku käe rusikaga läbi sisetrellide avause lüüa vanglaametnikule enda vasaku käe rusikaga näkku. Kuna V.Herne vasaku käe rusikalöök vanglaametnikku näkku ei tabanud ainult seetõttu, et I.H. suutis äärmiselt kiirelt reageerida ja pea löögi eest tahapoole ära tõmmata, siis jäi kuritegu katse staadiumi ja Vladimir Herne kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi kuriteokatsena. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud Vladimir Herne süü KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 13.10.2009.a kella 16.10 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 1. sektsiooni kambris nr 1004 üritas kasutada füüsilist vägivalda oma ametikohustusi täitva julgeolekuosakonna spetsialisti I.H. i suhtes sellega, lõi I.H. i vasaku käe rusikaga läbi kambri sisetrellide näo piirkonda, kuid tegu jäi lõpule viimata Vladimir Herne tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna I.H. il õnnestus oma pea talle suunatud löögi eest ära tõmmata. Sellega pani Vladimir Herne toime KarS § 25 lg 1,2 ja KarS 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katse seoses tema ametikohustuste täitmisega. KarS §-s 263 sätestatu kohaselt on avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 274 lõikes 1 sätestatu kohaselt on võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS §-s 118 sätestatu kohaselt on raske tervisekahjustuse tekitamise karistuseks nelja- kuni kaheteistaastane vangistus. KarS §-s 113 sätestatu kohaselt on teise inimese tapmise eest karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus. KarS §-s 114 sätestatu kohaselt on mõrva eest kahekümneaastane vangistus või eluaegne vangistus. karistuseks kaheksa- kuni KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Toimepandud kuritegudest mitte ühegi puhul Vladimir Herne endal süüd ei näinud. J.H noaga löömist eitas V.Herne täielikult, kuigi käis tema juures haiglas vabandust palumise sildi all kannatanut vaikima sundimas, mille tulemusena sõlmitigi kokkulepe, et juhtunust enam ei räägita. 03.03.2009.a toimepandud kuritegude kohta 29 30 V.Herne avaldatu kohaselt käitusid kannatanud ise vääralt ja seetõttu oli vaja neid karistada. 03.03.2009.a toimepandu kohta jäi V.Herne seisukohale, et tal oli enesekaitsevajadus ja selleks ta endal kaasas olnud nuga kasutaski. Ka vanglaametniku löömises V.Herne endal süüd ei näinud, avaldades, et vangla on teda ise selliseks käitumiseks – vanglaametnikule rusikaga näkku löömiseks – provotseerinud. Lähtudes Vladimir Herne süü ulatusest – pani toime viis kuritegu – kaks teise astme kuritegu (KarS § 263 p 1,2; KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1) ja kolm esimese astme kuritegu (KarS § 118 p 1; KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113; KarS § 114 p 4), kannatanu J.H. sai kiirelt arstiabi ja ta jäi ellu, ka kannatanu J.T. i surm jäi saabumata tänu õigeaegsele arstiabile, E.M. i tappis V.Herne ära lihtsalt niisama selleks, et karistada ja kuna väidetavalt oli enesekaitsevajadus, ülejäänud kannatanud – A.H. ja R.P. pääsesid kergemalt, kuna neil oli rohkem õnne ja neil õnnestus Vladimir Hernest pärast tal noa nägemist eemale hoida, kannatanu I.H. il jäi V.Hernelt rusikahoop näkku saamata üksnes seetõttu, et jõudis enda pea kiirelt eest ära tõmmata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on Vladimir Hernet kriminaalkorras karistatud 6-l korral, sealhulgas ka vägivalla kasutamisega seonduvate kuritegude toimepanemise eest, viimase karistuse kandmiselt vabanes vanglast pärast karistuse täies ulatuses ärakandmist 04.09.2008.a, peab kohus Vladimir Hernet kui endaga peaaegu alati nuga kaasas kandvat isikut ja nuga teiste inimeste suhtes valimatult ja põhjendamatult kasutavat isikut, põhjendatuks õiguskorra kaitsmise huvides, sealhulgas teiste inimeste tervise ja elude kaitseks ja selleks, et välistada Vladimir Hernest lähtuvat reaalset uute kuritegude toimepanemise ohtu, ja selleks, et mõjutada Vladimir Hernet edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, karistada: • J.H. ile raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega põhjustati oht J.H. i elule – vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 9 aasta vangistusega; • J.T. i tahtliku tapmise katse eest – vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 10 aasta vangistusega; • avaliku korra raske rikkumise eest – vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 3 aasta vangistusega; • E.M. i mõrva eest – eluaegse vangistusega; • vanglaametnik I.H. i suhtes vägivalla toimepanemise katse eest – 1 aasta vangistusega, kuna kuritegu jäi katse staadiumi ja I.H. ile vigastusi tekitada ei õnnestunud I.H. i poolt pea kiirelt eest äratõmbamise tõttu. KarS § 64 lg 4 alusel on Vladimir Hernele liitkaristuseks eluaegne vangistus. KarS § 64 lõikes 4 on sätestatud, et kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Kohtuvaidluses taotles prokurör Priit Pesurile KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 aastat vangistust. Lähtudes Priit Pesuri oluliselt väiksemast süü ulatusest kui seda on Vladimir Hernel E.M. i surma põhjustamisel – Priit Pesur hoidis E.M. it kinni ajal kui Vladimir Herne lõi noaga E.M. it, Priit Pesur E.M. it noaga ei löönud, puuduvad Priit Pesuri karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on Priit Pesurit kriminaalkorras karistatud 3-l korral, peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna 30 31 Priit Pesurit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks Priit Pesurit karistada vangistusega prokuröri taotletud määras - 8 aasta vangistusega. Ants Prüüs rahvakohtunik Marek Ranne rahvakohtunik Heli Sillaots kohtunik 31