2 ja § 24 lg. 2 p. 7 sätestatud teod, mis seisnesid selles, et Olles Otepää Vallavolikogu esimees, osales ja hääletas ta 09.11.2009.a. Otepää Vallavolikogu istungil Otepää linn Lipuväljak 13, kus otsustati Otepää Vallavolikogu esimehele, st iseendale hüvitise määramist ja millise otsuse alusel maksti temale XX.XX.XXXX palgalehe nr. X alusel X krooni. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 17 lg. 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt. Ametiisikuna jättis ta sellest viivitamatult Otepää Vallavolikogule teatamata ning ei loobunud otsuse tegemisest. Sellega pani Jaanus Raidal toime Korruptsioonivastase seaduse (
) § 265 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. korruptiivse teo, millega kaasnes kasu saamine Jaanus Raidal ennast eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ei tunnista ja selgitab, et osales tõepoolest Otepää Vallavolikogu esimehena 09.11.2009.a. volikogu istungil ja hääletas otsuse 1-4-72 vastuvõtmisel. Nimetatud otsuse hääletamisel osales J.Raidal seetõttu, et tegemist oli õiguse üldaktiga ehk siis hääletatakse printsiibi üle ja mitte isikuliselt ning selle hääletamisel võib volikogu esimees osaleda. Seda on ennemgi tehtud. KOHTU SEISUKOHT Esmalt vaeb kohus kohtuvaidluses kohtuvälise menetleja poolt esitatud taotlust, et kohus kvalifitseeriks Jaanus Raidali poolt toimepandud teo
järgi
Seejärel võtab kohus seisukoha Jaanus Raidalile esitatud süüdistuse kohta. I. Asja materjalidest nähtub, et 05. aprillil 2010.a. koostati väärteoprotokoll väärteoasjas nr. 2601,09,000061 Jaanus Raidali suhtes ning talle esitati süüdistus
06. aprillil 2010.a. koostati aga väärteoprotokolli täiendus väärteoasjas 2601,09,000061 Jaanus Raidali suhtes ning selle kohaselt süüdistatakse Jaanus Raidalit
1 järgi ehk siis süüdistatakse Jaanus Raidalit korruptiivse teo toimepanemises, millega kaasnes kasu saamine. Kohtuistungil 25. mail 2010.a. palus aga kohtuväline menetleja kohtuvaidlustes, et kohus kvalifitseeriks Jaanus Raidali poolt toime pandud teo ümber
järgi ehk siis kohus mõistaks Jaanus Raidali süüdi hoopiski seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumises ning karistaks teda vastavalt kohtu äranägemisele. Seega leidis kohtuväline menetleja, et Jaanus Raidal, olles korruptsioonivastase seaduse § 4 lg. 2 p. 14 märgitud ametiisik, pani toime
seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise. Eesti Vabariigi Riigikohus on oma lahendites (RKKKo nr 3-1-1-9-08, p 14) leidnud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu (vt RKKKo nr 3-1-1-84-07, p 11). Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see menetleja seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (vt RKKKo 3-1-1-75-03, p 7). Seega võib kohus vajadusel ja ilma teokirjeldust muutmata muuta õigusrikkumise kvalifikatsiooni ning sellisel juhul ei ole tegu menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisega. II. Jaanus Raidalile on väärteomenetluses esitatud süüdistus
1 järgi ning kohtumenetluses palus kohtuväline menetleja, et kohus kvalifitseeriks õigusrikkumise
Korruptsioonivastase seaduse § 265 lg. 1 näeb ette vastutuse korruptiivse teo eest, millega kaasnes korruptiivse või muu ebaseadusliku tulu või kasu saamine. Korruptsioonivastase seaduse § 263 näeb ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest.
1 ja 3 sätestavad korruptiivse teo ja korruptiivse tulu mõisteid. Korruptiivseks teoks on ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes 3
kohaselt on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: 1) rahalise maksena; 2) kingitusena; 3) loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena; 4) aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite samuti osaühingu osade talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel; 5) kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel; 6) punktides 1-5 märkimata majandusliku või muu kasuna. Et kindlaks teha, kas Jaanus Raidal pani toime
1 sätestatud teo, tuleb kindlaks teha, kas Jaanus Raidal ametiisikuna ametiseisundit kasutades omakasu saamise eesmärgil tegi põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättis tegemata õiguspärased otsused või toimingud ning kas sellise tegevusega kaasnes majanduslik või muu kasu, mida ametiisik sai teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel rahalise maksena või kingitusena või loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena või aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite samuti osaühingu osade talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel või kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel või punktides 1-5 märkimata majandusliku või muu kasuna. Samuti tuleb vaadelda, kas Jaanus Raidal pole oma käitumisega täitnud
sätestatud objektiivse koosseisu tunnuseid ehk siis rikkunud seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiiranguid ehk siis
1 kohaselt eiranud keeldu teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid toiminguid. Kõrvuti toimingupiirangute ülddefinitsiooniga on
sätestanud 4. peatükis formaalsete tunnuste alusel rea toiminguid, mis on lähtudes abstraktsest korruptsiooniohtlikkusest keelatud sõltumata sellest, kas selline toiming konkreetsel juhul võimaldab ametiisikul korruptiivset tulu saada või mitte. Sellisele
2 p.-s 7 nimetatud piirangu rikkumisele ongi J.Raidalile süüks arvatavas teokirjelduses kohtuväline menetleja viidanud. Kohtuväline menetleja on pannud Jaanus Raidalile süüks, et ta Otepää Vallavolikogu esimehena ehk siis ametiisikuna osales ja hääletas 09.11.2009.a. Otepää Vallavolikogu istungil, kus otsustati Otepää Vallavolikogu esimehele, st iseendale hüvitise määramist ja millise otsuse alusel maksti temale XX.XX.XXXX.a. palgalehe X alusel X.- krooni. Seega pani J.Raidal toime
2 ja § 24 lg. 2 p. 7 sätestatud teod ning ühtlasi eksis ka KOKS § 17 lg. 5 vastu. KOKS § 17 lg. 5 volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.
2 sätestab, et ametiisik, kelle ülesanne on osaleda
lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Isik või organ, kes on määranud ametiisiku ühisotsuseid tegeva organi liikmeks, võib määrata teise isiku ametiisiku ühekordseks asendamiseks.
4 sätestab, et
ei käsita õigustloovat üldakti otsusena.
2 p. 7 kohaselt tehinguteks iseendaga, mis on keelatud, on riigi või kohaliku omavalitsuse esindajana varaliste tehingute tegemist oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. Asjas ei ole vaidlust selles ning ühtlasi on ka nii menetlusaluse isiku ütlustega kui ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustega ning asjas leiduvate kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et kohalike omavalitsuse valimistel 2009.a. oktoobris osutus Jaanus Raidal valituks Otepää Vallavolikokku ning 04. novembril 2009.a. ta valiti Otepää Vallavolikogu poolt Otepää Vallavolikogu esimeheks ( Otepää valla valimiskomisjoni otsus kätte saadav: https://avalik.amphora.ee/otepaa/document.aspx?id=27683 ), seega on tegu ametiisikuga
2 p. 14 kohaselt. Samuti ei ole vaidlust selles ja on eelnimetatud tõenditega leidnud ka tõendamist, et Jaanus Raidal osales vallavolikogu esimehena 09.11.2009.a. Otepää Vallavolikogu istungil ning selle raames osales arutamisel ja hääletas ühtlasi ka Otepää Vallavolikogu otsuse 1-4-72 vastuvõtmise hääletamisel. Otepää Vallavolikogu 09.11.2009.a. otsusest nr. 1-4-72 nähtub, et Otepää Vallavolikogu otsustas määrata Otepää Vallavolikogu esimehe hüvitiseks 50% vallavanema palgast ning volikogu esimehe ametist vabastamisel makstakse talle lahkumishüvitiseks kuuekordne Otepää Vallavolikogu esimehe hüvitis. Erialakirjanduse kohaselt on õiguse üldaktiga tegemist sel juhul, kui õigusakt sätestab ühiskondlike suhete subjektide käitumist üldiselt, määramata nende suhete osalisi nimeliselt ja piiramata akti toimet üksikjuhuga. Õigustloovad üldaktid sisaldavad kõigile antud liiki suhete võimalikele osalistele üldkohustuslikke normatiivsätteid ja on üldkehtivad; õigustloovad üksikaktid, mis loovad vaid konkreetseid norme, reguleerides teatud kindlate (või nimeliselt määratud) subjektide vahelisi konkreetseid suhteid ja sätestades käitumisvariandi üksikjuhuks või ajaliselt piiratud tähtajaks. Need aktid on küll üldkehtivad, aga ei oma üldist tähtsust. Kohtu hinnangul on Otepää Vallavolikogu 09.11.2009.a. otsuse nr. 1-4-72 puhul tegemist õiguse üldaktiga, kuna see akt on suunatud piiramatule arvule juhtudele ning määramata isikute ringile - Otepää Vallavolikogu esimees võib mis tahes põhjusel vahetuda, mis tähendab, et nimetatud otsus kehtib ka iga järgmise volikogu esimehe suhtes ja seda vähemalt seni, kui pole Otepää Vallavolikogu poolt vastu võetud uut otsust volikogu esimehele makstava hüvitise osas. Seega kehtib Otepää Vallavolikogu 09.11.2009.a. otsus nr. 1-4-72 piiramatu arvu juhtude korral ning tähtajatult ehk siis annab üldnormi abstraktsete õigussuhete loomiseks. 5
lõikele 1 ja
4 kohaselt korruptsioonivastane seadus ei käsita õigustloovat üldakti otsusena, siis nimetatud õigusnormide koostoimest lähtuvalt võis Jaanus Raidal osaleda Otepää Vallavolikogu 09.11.2009.a. otsuse nr. 1-4-72 arutelul ja hääletada selle vastuvõtmise poolt või vastu. Teisisõnu - osaledes ja hääletades eelnimetatud volikogu otsuse vastuvõtmisel, ei rikkunud ta KOKS § 17 lg. 5 sätteid ega sattunud seeläbi ka huvide konflikti
Samuti ei saa õigustloova üldakti arutelul ja hääletamisel vallavolikogu esimehena osalemist pidada seadusega keelatud varalise tehingu tegemiseks kohaliku omavalitsuse esindajana iseendaga
2 p. 7 kohaselt. Tehingu mõiste annab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 - tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus, näiteks testament. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Seega õigustloova üldakti hääletamisel osalemist ei saa seega pidada mingil viisil tehinguks iseendaga. Kõige eeltoodu alusel jõuab kohus üheselt järeldusele, et Jaanus Raidal ei pannud toime
1 järgi kvalifitseeritavat tegu ehk siis korruptiivset tegu, millega kaasnes korruptiivne tulu saamine. Samuti nähtub ülaltoodud motiveeringust, et Jaanus Raidal ei pannud toime ka
järgi kvalifitseeritud tegu ehk siis toimingupiirangu rikkumist ning seega puudub vajadus talle kohtuvälise menetleja poolt süüks arvatud tegu
1 järgi ümber kvalifitseerida
Kohus peab vajalikus veel menetlusalusele isikule ja tema esindajale selgitada, et asjaolu, et 18.02.2010.a. Otepää Vallavolikogu otsusega nr. 1-4-16 tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks Otepää Vallavolikogu 09.11.2009.a. otsus nr. 1-4-72, ei välista automaatselt Jaanus Raidali vastutuse
1 või
Karistusõiguse kohaselt kuulub hindamisele Jaanus Raidali tegevus/tegevusetus talle süüks arvatava teo toimepanemise hetkel ning seejuures ei oma tähtsust, kas mõni hilisem kohaliku omavalitsuse õigusakt muudab tagasiulatuvalt Jaanus Raidali tasustamise aluseid või metoodikat jne. Oluline on vaid, kas Jaanus Raidali käitumine 09.11.2009.a. täitis talle ette heidetava süütoekoosseisu või mitte. Küll kehtib karistusõiguses printsiip, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud, kuid korruptsioonivastast seadust sellisel viisil pärast 09.11.2009.a. muudetud ei ole. Samuti ei nõustu kohus väitega, et Jaanus Raidalile väärteoprotokolli koostamine ja menetluse algatamine
1 järgi oleks võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine, kuna ühegi teise volikogu esimehe suhtes seda senini tehtud ei ole. Kohus on seisukohal, et karistusõiguses on kindlasti piisavalt süüteokoosseise, mille toimepanemises ei ole senini kedagi süüdi mõistetud. Ja kui kunagi keegi mingi sellise süüteo toimepanemise eest süüdi mõistetakse, siis ei saa kindlasti väita, et tegemist oleks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.