S § 63 lg 1 sätestatut, Liiklusseaduse § 7433 alusel rahatrahviga 6 trahviühikut summas 360 krooni. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokari 01.10.2009 otsusega väärteoasjas nr 2402,09,001480 karistati 1 Ruudi Birki Liiklusseaduse §
S § 63 lg 1 sätestatut, Liiklusseaduse § 7433 alusel rahatrahviga 6 trahviühikut summas 360 krooni. Otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud liikluseeskirja (edaspidi LE) § 190 ja § 70 p 3 nõuete rikkumine. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on menetlusaluse isiku ütlused ja videosalvestis. Ruudi Birki karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kehtivate karistuste puudumist. Menetlusalune isik esitas 16.10.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus, kuna tema ei ole temale inkrimineeritud väärtegu toime pannud.. Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ning määratud karistus on proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas tema ka kaebuse kohtulikul läbivaatusel. II TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistaja ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Ruudi Birki kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Juhtivkonstaabel Rainer Väli poolt 05.09.2009 koostatud väärteoprotokolli AB 1133325 kohaselt rikkus Ruudi Birk LE § 190 ja § 70 p 3 nõudeid, pannes seega toime väärteo milline on kvalifitseeritav LS §
Järgnevalt hindab kohus, kas Ruudi Birk on rikkunud LE § 190 ja § 70 p 3 nõudeid ning kas sellest tulenevalt on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud LS §
LS § 7433 alusel on võimalik karistada mootorsõiduki juhti sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse normiga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist mootorsõiduki juhile ette heidetakse, on sätestatud LE § 190, mille kohaselt veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. LS § 7435 sätestab mootorsõiduki juhi vastutuse liiklusnõuete muu rikkumise eest. Kas sel puhul on tegemist on blanketse koosseisuga, kus liiklusnõuded, mille rikkumist mootorsõiduki juhile ette heidetakse, on sätestatud liikluseeskirjade § 70 p 3, mille kohaselt mootorsõiduki juhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt sõiduki registreerimistunnistuse. 2 Käesolevas väärteoasjas eiras Ruudi Birk ülalviidatud liikluseeskirjade nõudeid. Kaebuse kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et tema 05.09..2009 kell 17.48 ajal juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, haagisega xxxx reg nr xxxx, millel vedas veost (puitlauad), mis ei olnud nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud ega kaetud. Veos oli kukkumisohus. Juht ei esitanud kontrollimise momendiks haagise registreerimistunnistust. Ruudi Birk, oma kaebuses ja ütlustes kohtuistungil selgitas, et vedas 05.09.2009 kella 17.48 ajal oma sõiduautol xxxx, xxxx haagisega, millel koormaks kasti põhjas 3 meetrised lauad, laiusega 10 cm ja paksusega 22 mm. Ei näinud mingisugust põhjust neid kinni katta ja ei teadnud, kuidas neid nõuetekohaselt peaks kinnitama. Politsei pidas ta kinni selgitades, et oli rikkunud liikluseeskirju, kuna koorem oli kinnitamata ja katmata. Avaldas seisukoha, et vaid puisteveos peab olema kinni kaetud, veos ei olnud ohtlik, ei oleks põhjustanud kahju ega takistanud liiklust. Politseinik ütles, et miks ta vaidleb, et teeb selle eest hoiatuse. Võttis tagumise istme pealt rihmköie, läks haagise taha, nihutas neid laudu natuke tagasi ja hakkas rihma ümber panema. Siis tuli inspektor juurde ja ütles, et mina keelab kinnisidumise ja sõitku edasi. Tundus arusaamatu, et miks ta neid enam kinni siduda ei tohi, kui enne pidi ohtlik olema. Politseinik ütles, et siin ei tohi peatuda. Vaidlema ei hakanud, vaid istus rooli ja sõitis edasi umbes 60-70 m, kui taas anti vilkuritega peatumise märguanne. Siis kutsuti politseiautosse, et koostada väärteoprotokoll. Võttis dokumendid ja läks autosse. Väärteoprotokolli koostamisel ei olnud temal esitada haagise registreerimistunnistust, kuna oli kogemata vale haagise registreerimistunnistuse kaasa võtnud. Tal on kaks järelhaagist. Väärteoprotokolli koostamisel ei tutvustatud temale õigusi, kuna ta ei näinud neid lugeda, sest tal ei olnud prille kaasas. Ka väärteoprotokolli ei näinud lugeda. Selle luges politseinik talle ette, et juhtis mootorsõidukit, millel koorem ei olnud nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud, kaetud, ja ei esitanud dokumente. Kirjutagu ta alla. Ei hakanud vaidlema, ei öelnud ühtegi sõna ja politseinik sõnas siis, et hea küll, kui ei kirjuta, siis ei kirjuta ja andis protokolli kätte. Siis enam ei kästud koormat kinni siduda, katta ega midagi. Läks koorma juurde, viskas rihmad üle kasti, kasti peale. Linna koju oli sõita veel 2-2,5 kilomeetrit. Tunnistaja Jekaterina Link andis kohtuistungil ütlusi, et oli 05.09.2009 teostas koos konstaabel Rainer Väliga liiklusjärelvalvet Tapa-Loobu teel, sõites Tapa poole. Jõudes ees sõitva haagisega sõiduki järgi. Panid tähele, et haagises, mille üks tagumine tuli ei põlenud, koormaks olevad lauad põrkasid, hüppasid. Otsustasid auto peatada. Selgitasid juhile peatamise põhjuse, kuid kuna auto peatus piiratud nähtavusega kohas, palusid juhil edasi sõita ja mida juht ka tegi. Isik ise ka ütles, et jah, koorem peab kinnitatud olema ning ütles, et kui politsei arvates on nii ohtlik, võib ta selle kinnitada ja kinnitaski, aga kuna juba rikkumine oli toimunud, palusid tulla politseiautosse. Tema enese arvates veos ohtlik ei olnud. Palusid juhil esitada dokumendid. Andmete kontrollimisel selgus, et juhil on esitatud vale haagise tunnistus. Juht selgitas, et tal on kaks haagist ja õige tunnistus on koju jäänud. Koostati protokoll, aga kuna juht ei näinud lugeda, siis paarimees luges talle selle ette. Väärteoprotokolli tutvustati, rikkumise kirjeldusega kodanik nõus ei olnud ja andis küll menetlusaluse isiku seletuse, kuid protokolli tutvustamise kohta ei kirjutanud midagi. Samuti selgitati temale kõik õigused. Rikkumisega ta nõus ei olnud. Tunnistaja seletas, et patrullautos on videosalvesti, mis hakkab automaatselt tööle, kui pannakse tööle sinised-punased vilkurid ja see hakkas tööle, kui vilkurid tööle panid. Teine kord, kui palusid isikul edasi sõita, siis juht peatas auto ise ja enam nad vilkureid tööle ei pannud, sest muidu oleks automaatselt kaks videot selle asja kohta. Iga koormat ei tule kinni katta ega kinnitada, kui see pole ohuks, kuid antud juhul lauad olid ohuks, tagumine äär haagisel oli lahti, kiirus oli piisavalt suur. Birgi auto kiirust nad ei fikseerinud, kuid politseiauto sõitis kiirusega ca 80 km/h talle päris 3 lähedale ja lauad põrkasid haagises päris tugevalt. Kuna on videosalvestis ja see fikseeris terve toimingu, ei teostatud haagise ja koorma vaatlust. Hinnates kaebuse esitaja antud ütlusti nii väärteoasja kohtueelses menetluses, kui ka kohtuistungil, on kohus seisukohal, et sisuliselt Ruudi Birk tunnistab rikkumist, sest kinnitab, et tema haagises olnud veos oli tõepoolest kinnitamata, ta oli sellest teadlik, tema lihtsalt ei käsitlenud seda enda hinnangul sel määral ohtlikuna, et oleks pidanud vajalikuks veos nõuetekohaselt kinnitada. Tema enese ütlustest kohtuistungil nähtub, et järelhaagises koormaks olnud lauad olid paigalt nihkunud, kuna vajasid peale politsei poolt peatamist kohendamist, et neid kinnitada saaks. Tema ütlused langevad kokku muude väärteoasjas kogutud tõenditega, so tema enda ütlustega kohtuistungil, tunnistaja Jekaterina Lingi ütlustega ning operatiivsõiduki videosalvestisega. Ruudi Birgi poolt juhitud mootorsõiduki kiirust ei fikseeritud, kuid tema poolt toimepandud väärteo puhul ei oma sõidukiirus tähtsust, kuna veoseveo nõudete täitmine ei ole liikluseeskirjades seotud sõidukiirusega. Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust, st et oleks tagatud üldine liiklusohutus. Ootamatus situatsioonis, mistahes sõidukiirusel, ei ole võimalik ette näha kõiki liikluses tekkida võivaid ohuolukordi. On ilmselge, et ootamatus ohuolukorras, sh äkilise pidurduse korral, mis tahes sõidukiirusel on nõuetekohaselt kinnitamata veos ohtlik. Samuti ei olnud Ruudi Birgil kaasas politseiametniku nõudel esitamiseks sõiduki registreerimistunnistust. Kaebuses ja kohtuistungil kinnitas, et teise haagise registreerimistunnistus oli tal auto kindalaekas, mida politseinikud ei lubanud tal ära tuua. Esmastes, so menetlusaluse isiku ülekuulamise omakäeliselt kirjutatud protokollis, andis tema ütlusi, et kuna tal on kaks järelhaagist, siis oli kogemata kaasa võtnud teise haagise passi. Nimetatud ülekuulamise protokollist ei nähtu, et mööndes vale haagise registreerimistunnistuse esitamist oleks ta soovinud kasutada võimalust kindalaekast õige registreerimistunnistus tuua või viidanud nimetatu asukohale. Seega on kohus seisukohal, et Ruudi Birgi poolt kohtus antud ütlused, et tal ei lubatud õiget registreerimistunnistust tuua, kantud pigem soovist end süüst vabastada. LE § 2 lg 44 kohaselt mõistetakse sõiduki all vastavalt LS § 12 lg 1 teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit, mis liigub mootori või muul jõul. Seega on järelhaagis käsitletav sõidukina ning Ruudi Birk oli kohustatud esitama selle registreerimistunnistuse. Nimetatud rikkumise pani Ruudi Birk toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, st mitte teades süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanelikuma ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks seda pidanud ette nägema. Riigikohtu kriminaalkolleegium, oma 30.09. 2009. otsuses nr 3-1-1-74-09 on avaldanud seisukoha, et VTMS § 31 lg 1 tulenevalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega videosalvestiski. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Tõendi nõuetekohasest vormistatusest ei saa rääkida siis, kui seda tõendit väärteoasja materjalide juures ei ole. Väärteomaterjalidest peab olema näha, kuidas ning kuna on kõnealune salvestis saadud. Vajadusel tuleb astuda erinevaid täiendavaid menetluslikke samme selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Nii näiteks võidakse videosalvestuse üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja 4 vajadusel toimetada ka nende väljatrükkide vaatlust. Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida. Käesolevas väärteoasjas on politsei operatiivsõiduki videosalvestis lisatud väärteoasja materjalide juurde ning selle olemasolu on fikseeritud väärteoprotokollis. Salvestise üksikutest kaadritest on tehtud väljatrükid. Kohus on tõendit kohtuistungil uurinud ning on seisukohal, et tegemist on lubatava tõendiga, millega muude tõendite hulgas on tõendatud väärteo toimepanemise Ruudi Birgi poolt. Kaebuse esitaja rõhutas vastuolu on teo kirjelduse ja kvalifikatsiooni vahel, mis tema hinnangul on oluline menetlusnormi rikkumine, kuna väärteokirjeldus väärteoprotokollis ja koostatud otsuses ei lange kokku. Väärteoprotokollis on väärteo kirjeldus: juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx reg nr xxxx, millel vedas veost (puitlauad), mis ei olnud nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud ega kaetud. Veos oli kukkumisohus; juht ei esitanud kontrollimise momendiks haagise registreerimistunnistust. Väärteo kirjeldus otsuses: juhtis veost vedavat mootorsõidukit, millel veos ei olnud nõuetekohaselt paigutatud; juhtis veost vedavat mootorsõidukit, millel veos ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud; juhtis veost vedavat mootorsõidukit, millel veos ei olnud nõuetekohaselt kaetud; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, oma 13.03.2008 otsuses nr 3-1-1-3-08 selgitab, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile ning väärteo kvalifikatsioon. Seega, alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Käesolevas asjas väärteoprotokolli ja otsuse sõnastuse erinevused ei ole sisulised õigusrikkumise sisu on jäänud samaks. Menetlusaluse isiku olukorda ei ole mingil viisil muudetud ega raskendatud. Seega ei käsitle kohus viidatud erinevusi menetlusnormise rikkumisena kohtuvälise menetleja poolt. Kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et temal ei võimaldatud tutvuda oma õigustega väärteomenetluses, ei pea kohus asjakohasteks, kuna Ruudi Birk on andnud oma allkirja selle kohta, et tema on oma õigustega tutvunud. Menetlusalusele isikule õiguste selgitamise fakti kinnitas ka tunnistaja Jekaterina Link. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02. mai 2007. a otsuses nr 3-1-1-6-07 ona avaldanud seisukoha, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Eeltoodu alusel, hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendamist leidnud, et Ruudi Birk 05.09..2009 kell 17.48 ajal juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, haagisega xxxx reg nr xxxx, millel vedas veost (puitlauad), mis ei olnud nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud ega kaetud. Veos oli kukkumisohus. Juht ei esitanud kontrollimise momendiks haagise registreerimistunnistust. Seega rikkus tema 5 süüliselt LE § 190 ja § 70 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on õigesti kvalifitseeritud LS §
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Ruudi Birk on LE § 190 nõudeid rikkunud tahtlikult, jättes järelhaagises olnud veose nõuetekohaselt kinnitamata,olles siiski teadlik, et seeon kohustuslik. LE § 70 p 3 nõete rikkumist hindab kohus ettevaatamatusena hooletuse vormis. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonija patrullitalituse poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ruudi Birki ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda on.kohtuväline menetleja karistuse mõistmiselkergendava asjaoluna arvestanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. LS § 7433 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. LS § 7435 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Nimetatud väärtegude eest mõistis kohtuväline menetleja, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, Ruudi Birkile karistuseks rahatrahvi 6 trahviühiku ulatuses, so summas 360 krooni. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistnud praktiliselt miinimummääras. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks. Kohus peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust põhjendatuks ja proportsionaalseks Ruudi Birki poolt toime pandud väärtegudega, pidades seda piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 20.04.2010. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 12.05.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Lea Herne Kohtuotsus jõustus 30. augustil 2010. a. Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. kriminaalkolleegiumi Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.