← Eesti

1-09-16999/23

Obsah (9)§ 184§ 169§ 64§ 68§ 83§ 831§ 183§ 56§ 832

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 22. veebruaril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-16999 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm rahvakohtunik

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja Toivo Bergi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, § 169 järgi Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav TOIVO BERG elukoht: XXXX XX XX-XXX Tartu; isikukood: 35703032728; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 25.02.1999 Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; § 2101 lg 1 järgi 1aasta 6 kuu vabadusekaotusega; 29.04.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 188 järgi 2 aasta vangistusega; 29.09.2004 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 142 lg 2 p 3, 4 järgi 1aasta 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend: vahistamine kohaldatud 15.05.2009, kahtlustatavana kinni peetud 13.05.

  1. Kaitsja advokaat Andres Veski Süüdistatav MARKO MUIDRE elukoht: eluk XXXXXXX X-XX, Tallinn; isikukood: 37311040281; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine kohaldatud 15.05.
  2. a, kahtlustatavana kinni peetud 13.05.
  3. a 1 Kaitsja Advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Toivo Berg

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Toivo Berg

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Toivo Bergile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kuritegude kogumi eest 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Toivo Bergi karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 13. mai 2009. a. Süüdi tunnistada Marko Muidre

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg karistusaja hulka ja lugeda Marko Muidre karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev

  1. mai
  2. a. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Toivo Bergile ja Marko Muidrele kohaldatud tõkend – vahistamine ning vahistatu lisapiirangud. Asitõendite osas kohaldada järgmisi meetmeid:
  3. 10 krooniline rahakupüür (pakend nr 4AG) ja mobiiltelefon NOKIA IMEI koodiga 356975012762210, milles Elisa Sim-kaart (pakend nr 1U) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Toivo Bergile.
  4. mobiiltelefon NOKIA IMEI koodiga 356381029127978, milles Elisa Sim-kaart (pakend nr 1MA) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Marko Muidrele.
  5. Digitaalkaal (pakend nr 3MJ) konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada. 4. Ekspertiisiaktiga tagastatud kilekotid (pakend nr 1AG) hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontole kantud Tartu Maakohtu 03.08.

  1. a määrusega arestitud Marko Muidrelt ära võetud sularahast 6000 (kuus tuhat) krooni. 22 985 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis) krooni ja 100 (ükssada) USA dollarit tagastada kohtuotsuse jõustumisel Marko Muidrele. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Toivo Bergilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasud 5286 (viis tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) krooni ja kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu 209 (kakssada üheksa) krooni 10 senti. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Marko Muidrelt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasud 5286 (viis tuhat 2 kakssada kaheksakümmend kuus) krooni ja kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulu 209 (kakssada üheksa) krooni 10 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  2. märtsil
  3. a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Toivo Bergi süüdistatakse

§ 169

järgi selles, et tema ajavahemikul 09.07.2008 kuni 12.01.2009 on lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 28.02.

  1. a kohtumäärusega (kohtumäärus jõustus 09.07.2008) nr 2-06-37003 H.S. kasuks ja lapse R.S. ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha maksmisest: alates 01.12.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus kokku 21 600 krooni, alates 01.01.2008 kuni 04.02.2008 kokku 2475 krooni ja alates 05.02.2008 igakuiselt 2000 krooni. Elatise võlgnevus seisuga
  2. jaanuar 2009 moodustab 47 575 krooni. Toivo Bergi süüdistatakse veel

§ 184

lg 2 p 2 järgi korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et ta omandas ebaseaduslikult 06.05.

  1. a kella 12.30 ajal Järvamaal Paide vallas Mäo ristis Marko Muidre käest vähemalt 15 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas 13.05.
  2. a kella 17.00 ajal Marko Muidrelt Sikupilli Statoilis aadressil Tartu mnt 86, Tallinn 18,98 grammi kokaiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida vedas enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel, kuni politsei nimetatud koguse narkootilist ainet sõiduauto Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX läbiotsimise käigus leidis ning ära võttis. Marko Muidret süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 2 korduvas suures koguses narkootilise aine käitlemises, mis seisnes selles, et tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ning viisil 165,58 grammi narkootilist ainet marihuaanat s.o narkootilist ainet suures koguses, mida 3 hoidis enda elukohas aadressil XXX X, Tallinn, kuni see 13.05.

  1. a läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 33,98 grammi kokaiini so, narkootilist ainet suures koguses, millest andis Toivo Bergile edasi järgmiselt: 06.05.
  2. a kella 12.30 ajal Järvamaal, Paide vallas Mäo ristis 15 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses ja 13.05.
  3. a kella 17.00 ajal Sikupilli Statoilis aadressil Tartu mnt 86, Tallinn 18,98 grammi kokaiini, so narkootilist ainet suures koguses, mille Toivo Berg vedas enda kasutuses olevas sõidukis Mercedes-Benz E220 CDI reg. nr XXX XXX Tallinn-Tartu maanteel, kuni politsei nimetatud koguse narkootilist ainet leidis ja ära võttis. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas
  4. Süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi 1.1.

Marko Muidre poolt 165,58 grammi marihuaana käitlemine 13.05.

  1. a toimus Marko Muidre elukohas Tallinnas XXX XX korteris läbiotsimine (läbiotsimisprotokoll I kd, tl 73-78), mille käigus Marko Muidre andis välja kaks kilekotti taimse puruga, öeldes, et see on kanep tema enda tarbeks. Samuti võeti läbiotsimisel ära musta värvi vutlaris digitaalkaal „Digitalscale“, mis on tunnistatud asitõendiks ja vaadeldud (I kd, tl 96-97). Marko Muidre tunnistab end süüdi selles, et ta hoidis oma kodus kanepit, mille ta sai Toivo Bergi käest Tallinnas Statoili besiinijaama juures umbes nädal aega enne
  2. maid
  3. a. Selles pakis pidi olema salatubakas. Kodus tekkis tal huvi, mis selles pakis on, ta tegi paki lahti ja nägi, et selles oli kanep ja õhukesed digitaalkaalud. Ta tarvitas sellest pakist kanepit ühel korral. Läbiotsimise ajal ei julgenud ta öelda, et sai selle kanepi Toivo Bergi käest. Toivo Berg väitis, et tema ei ole Marko Muidrele marihuaanat andnud. Marko Muidre DNA-d oli mõlemal temalt ära võetud marihuaana pakendil, kuid kummalgi neist ei leidunud Toivo Bergi DNA-d (Ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307, I kd, tl 108-112). Seega ei kinnita eksperdiarvamus Marko Muidre väidet selle kohta, et ta sai nimetud aine Toivo Bergilt. Eksperdiarvamusega (Narkootilise aine ekspertiisi akt nr AN-536-09/2308, I kd, tl 105-106) on tõendatud, et esimeses pakendis olevatel taimeosadel massiga 98,00 g ja teises pakendis massiga 67,58 g on kanepile iseloomulikud morfoloogilised tunnused ja elemendid ning need sisaldavad vastavalt 4,7% ja 4,8% tetrahüdrokannabinooli ning tegemist on kanepiõisikutega, (marihuaanaga). „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mis on kinnitatud sotsiaalministri
  4. mai
  5. a määrusega nr 73, kohaselt kuulub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) I nimekirja, mis on eriarvestusele kuuluvad narkootilised ja psühhotroopsed ained. Marko Muidrelt ära võetud marihuaanas oli tetrahüdrokannabinooli sisaldus 4,7 ja 4,8%. See tähendab, et tegemist oli narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud tulenevalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg-st
  6. 4 NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eksperdi arvamuse kohaselt on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5- 1 g, seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 grammist marihuaanast (Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58, I kd tl 116-117). Marko Muidrelt võeti ära kokku 165,58 g marihuaanat. Arvestades ekspertarvamust oleks sellest kogusest piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 165 inimesele, kui vajaminev ühekordne doos oleks üks gramm. Seega on Marko Muidre omandanud suures koguses narkootilist ainet - marihuaanat ja hoidnud seda oma elukohas, milline tegevus vastab

§ 184lg 1 koosseisule.

Marko Muidre kaitsja seisukoht selle kohta, et tegemist ei ole suures koguses marihuaana käitlemisega, kuna tetrahüdrokannabinooli sisaldus selles on nii väike, et sellest ei piisa joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, ei ole õige. Marihuaana on kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest ja on sellisel kujul valmis kasutamiseks. Tetrahüdrokannabinooli (THC) sisalduse kindlaks tegemine on vajalik selleks, et välja selgitada, kas tegemist ei ole kanepiga, mille kasvatamine on lubatud põllukultuurina, s.t kas THC sisaldus selles taimes ei ületa 0,2%. Käesoleval juhul on Marko Muidrelt ära võetud marihuaanas THC sisaldus olnud üle 20 korra kõrgem. Seega ei ole tegemist kasvatamiseks lubatud põllukultuuriga, vaid narkootilise ainemarihuaanaga, mis on sellisena kantud vastavasse nimekirja ja mille käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-sis ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Tegemist oli marihuaana ebaseadusliku käitlemisega, kuna Marko Muidrel puudus selleks vastav luba. KrMS § 268 sätestab kohtuliku arutamise piirid. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas kriminaalasjas ei ole Toivo Bergile esitatud süüdistust selles, et tema oleks käidelnud Marko Muidre käest äravõetud marihuaanat. Seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta Marko Muidre vastava väite osas. KrMS 268 lg 4 näeb ette, et kui kriminaalasja arutades selgub, et isik, kellele ei ole selles kriminaalasjas süüdistust esitatud, on pannud toime kuriteo tunnustega teo, alustab prokurör selle kuriteo kriminaalmenetlust. Käeoleval juhul on tuvastatud, et Marko Muidre omandas 165,58 g marihuaanat ja see oli tema valduses seni kuni politseitöötajad selle läbiotsimise käigus ära võtsid ning selles on Marko Muidret võimalik ka süüdi tunnistada. Isiku tuvastamine, kellelt Marko Muidre nimetatud ainet omandas, ei muuda süüdistuse sisu. 1.

  1. 15 g kokaiini käitlemine 06.05.
  2. a Marko Muidrele on süüks arvatud, et ta omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil 33,98 grammi narkootilist ainet kokaiini, millest 15 g andis ta 06.05.
  3. a üle Toivo Bergile. Viimasele on omakorda süüks arvatud 15 g kokaiini omandamine. Toivo Bergi ütluste kohaselt said nad 06.05.
  4. a lõuna paiku Marko Muidrega kokku Mäo teeristis bensiinijaamas, et saada Marko Muidrelt maja projekt. Marko Muidre andis talle üle väikese pakendi, mis oli suitsupaki hõbepaberis. Selles pidi olema kokaiin, sest eelnevalt oli olnud Marko Muidrega juttu, et tuleks stressi ravida kokaiiniga, kui ta seda kuskilt Tallinnast saab. Ta andis Marko Muidrele 6000 krooni, kuid see ei olnud kokaiini eest. Toivo Berg pani 5 selle pakendi auto bensiiniluugi taha, kuid järgmisel päeval selgus, et see oli ära sulanud. Ta kuivatas seda taldriku peal, kuid sellest ei saanudki asja. Marko Muidre eitab Toivo Bergile kokaiini andmist. Ta tunnistab, et käis 06.05.
  5. a Toivo Bergiga Mäo ristis kohtumas, kuid selle eesmärk oli rääkida maja projektist, mida oli plaanis reklaamima hakata ja Toivo Bergi isiklikest probleemidest kodus. Toivo Berg muutis kohtus oma varem antud ütlusi selles osas, et ta andis kokaiini eest Marko Muidrele üle 6000 krooni. Kohtus selgitas Toivo Berg, et ta oli selle raha varasemast ajast Muidrele võlgu. Ka Marko Muidre ütluste kohaselt oli Toivo Berg tema käest korduvalt võlgu küsinud. Kohus selliseid Toivo Bergi ütlusi vana võla tasumise kohta 06.05.
  6. a ei usu. Raha üleandmine toimus samaaegselt, kui Toivo Berg sai Marko Muidrelt narkootilist ainet. Üldiste teadmiste ja ka kohtupraktika pinnalt on teada, et narkootiliste ainete puhul on tegemist illegaalse äriga, kus narkootilist ainet on võimalik omandada läbi ostu-müügi tehingute aga reeglina mitte tasuta. Jälitusprotokoll (I kd, tl 131-132), millega on võetud Marko Muidre kõneeristused telefoni numbrilt XXX XXX ajavahemikul 01.02.2009 kuni 07.05.2009, tõendab, et nimetatud telefon asus 06.05.
  7. a kell 12.36 Paide vallas Mäos. Samal ajal tuvastati samas kohas ka Toivo Bergi telefon (abonendi nr 55941108) ning fikseeriti kell 12.43 tema liikumine Paide vallas Tallinn-Tartu maanteel (jälitusprotokoll I kd, lk 134). Tartu Maakohtu 30.04.
  8. a loa alusel on läbi viidud KrMS §-s 118 sätestatud jälitustoiming ja kuulatud salaja pealt Toivo Bergi telefonikõnesid (jälitusprotokoll I kd, tl 120-129). Jälitustoimingu protokollist (I kd, tl 124) nähtub, et Toivo Berg helistab Marko Muidrele kell 10.55 ja ütleb, et saab nüüd tulla. Kell 14.49 helistab ta uuesti ja räägib, et film on rikutud, see oli ära miksitud. Selle peale küsib Marko Muidre, kas ta tahab neid hetki Tallinna hetkedeks muuta, Toivo Berg lubab seda filmi veel vaadata. Omavahelises vestluses varjavad Toivo Berg ja Marko Muidre kõne tegelikku sisu, rääkides justkui filmist „Seitseteist kevadist hetke“. Samas on arusaadav, et Toivo Berg teeb Marko Muidrele etteheiteid kvaliteedi osas, rääkides, et midagi on miksitud ehk segatud ja ära rikutud. See kattub Toivo Bergi ütlustega, mille kohaselt ta sai nimetatud kuupäeval lõuna paiku Marko Muidrelt Mäo ristis hõbepaberis kokaiini, kuid see sulas ära ja muutus tarvitamiskõlbmatuks. Kuna jälitustoimingutega kogutud tõendid kattuvad Toivo Bergi ütlustega, ei ole kohtu hinnangul tegemist rõõnamisega. Tuginedes Toivo Bergi ütlustele ja jälitustoimingu protokollidele, loeb kohus tõendatuks, et Marko Muidre omandas eelnevalt ja andis 06.05.
  9. a Mäo ristis Toivo Bergile üle kokaiini. Toivo Berg on tunnistanud, et ta on ka varem kokaiini tarbinud, seega on tema ütlused selles osas usaldusväärsed, et tegemist oli just nimelt kokaiiniga. Toivo Bergi ütluste kohaselt oli sel korral Marko Muidre poolt talle üle antud ainet tunduvalt vähem kui
  10. mail, millal seda oli 18,98 g. Marko Muidre poolt Toivo Bergile üle antud kokaiini kogust ei ole võimalik tuvastada täpsemalt, kuna narkootilist ainet ei ole ära võetud, seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli väikese kogusega. Kokaiin on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja, mis on eriarvestusele kuuluvad ained ja mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine on kriminaalkorras karistatav

§ 183järgi juhul, kui see toimub edasiandmise eesmärgil.

Toivo Bergi süüdistusest tuleb 06.05.

  1. a Mäo ristis Marko Muidrelt kokaiini omandamise episood välja jätta, kuna tal puudus kokaiini edasiandmise eesmärk. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, millal ja kellelt Marko Muidre 06.05.
  2. a Toivo Bergile edasiantud kokaiini koguse omandas, kas ta omandas selle koos 13.05.
  3. a 6 Toivo Bergile üle antud kogusega või eraldi, kas enne marihuaana omandamist või hiljem, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli tema poolt esmakordse narkootilise aine käitlemise faktiga või korduvaga. Kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendab kohus kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttega süüdistatava kasuks ja leiab, et Marko Muidre tegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 183lg 1 järgi, s.o väikeses koguses kokaiini ebaseaduslikuks edasiandmiseks.

1.

  1. 18,98 g kokaiini käitlemine 13.05.
  2. a 13.05.
  3. a kell 19.19 peeti Toivo Berg Tallinn-Tartu mnt
  4. kilomeetril kinni ja võeti ära mobiiltelefon Nokia, milles oli Elisa Sim-kaart, mis vastab telefoninumbrile XXX XXX (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, I kd, tl 1-3). Toivo Bergi kasutuses olevas sõiduautos Mercedes-Benz E220 CDI, registreerimismärgiga XXX XXX , teostati läbiotsimine, mille käigus võeti keskkonsoolist ära rulli keeratud 10-krooniline rahakupüür ja sõiduauto kütuseluugi tagant korgi juurest minigrip kilekott, milles kilekott valget värvi korgi ja selle sees oleva valge pulbrilise ainega (läbiotsimisprotokoll koos fotodega I kd, tl 5-7). Asitõenditena on vaadeldud Toivo Bergi sõiduautost läbiotsimisel äravõetud rullikeeratud 10 kroonist rahakupüüri (I kd, tl 10) ja minigripp kilekotis olnud ainet (I kd, tl 8-9). 13.05.
  5. a kell 22.13 on Toivo Bergil SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus tuvastatud narkootilise aine (kokaiini) tarvitamise tunnused, diagnoositud on segajoove alkoholi ja narkootilise aine tarvitamisest (Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 002367, I kd, tl 43-44). Toivo Bergi kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta 13.05.
  6. a Tallinnasse oma elukaaslast viima, kaasas oli O.P. . Hommikupoolikul kell 11-12 vahel kohtus ta Tallinnas Linnahalli juures Statoili tanklas Marko Muidrega, kus ta avaldas soovi saada uut kokaiini. Kogusest juttu ei olnud ja Marko Muidre lubas vaadata, kas saab. Ta jäi Tallinnasse Muidre kõnet ootama. Kella viie paiku Muidre helistas ja nad said kokku Sikupilli tanklas. Marko Muidre tuli punase Mercedesega, tema läks istus kõrvalistmele, kus Muidre andis talle kokaiini üle. See oli mitmes kilekotis, oli pressitud valge korgi kujuliseks. Bensiinijaama tualetis murdis ta sealt tüki ära, et proovida, mis asi see on. Kilekoti ülejäänud ainega pani ta auto bensiinipaagi luugi taha. Seejärel hakkasid nad koos O.P. Tartusse sõitma. Umbes 30 km linnast väljas tegid nad peatuse, ta valmistas kokaiini tarvitamiseks ette, lükkas selle plaadi peal pangakaardiga laiali ja tarvitas seda. Üheks doosiks kulub 1 gramm ainet. Plaadi peale jäi veel ainet ja P. proovis ka seda. Kokaiin kummalegi mingit mõju ei avaldanud. Tunnistaja O.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, kuidas ta koos Toivo Bergi ja viimase elukaaslasega 13.05.
  7. a Tallinnasse sõitis, kuidas Toivo Berg käis Linnahalli juures tanklas kusagil ära. Kas ja kellega Berg kohtus seda ta ei näinud. Enne Tallinnast ärasõitu läksid nad Tartu maantee Statoili tanklast läbi, kus Berg pidi kellegagi kokku saama. Seal käis Berg umbes 10 minutit ära, tema ei näinud, kellega Berg kohtus. Kella 5 paiku sõitsid nad kahekesi Tallinnast ära. Tee peal tarvitas Berg CD plaadilt rulli keeratud rahaga mingit pulbrit, mille kohta ütles, et see on kokaiin. Ta võttis väikese koti ainega kas taskust või kusagilt autost. See kott jäi käigukangi juurde ja siis tarvitas P seda ise ka, tõmmates rahatähega seda ninna. Ta oli eelnevalt päris palju õlut joonud ja ei tundnud, et kokaiin oleks mingit mõju avaldanud. Nad sõitsid Tartu suunas, kuni politsei nad kinni pidas. Marko Muidre eitab kokaiini omandamist ja selle edasiandmist Toivo Bergile 13.05.
  8. a. Ta tunnistab, et nad said sellel päeval Toivo Bergiga 2 korda kokku – lõuna paiku, mis oli juhuslik, ja õhtul enne seda, kui Berg hakkas Tartusse sõitma. Esimesel kokkusaamisel andis Berg talle 7 üle väikese paki, milles oli salasuits. See oli näidispakk, et uurida kas ta saab seda kellelegi müüa. Toivo Berg küsis temalt 6000 krooni võlgu, oli kasiinos käinud. 13.05.
  9. a istus Toivo Berg autosse. Tal oli kaasas mingi pakk ja ta pakkus nähvakat, pani selle käigukangi juurde. Ta lükkas seda pakki ja ütles Bergile, et pane see ära, sest tema ei tarvita. Kohtumine lõppes sellega, et Toivo Berg jooksis autost välja, suitsupaki näidis jäi tema kätte. Marko Muidre ütluste kohaselt on ta kokaiini ise tarvitanud ühe korra, mais ta seda tarvitanud ei olnud ja ei saa aru, kuidas ekspertiis tuvastas temal kokaiini tarvitamise tunnused. Marko Muidre peeti kahtlustatavana kinni 13.05.
  10. a kell 20.00 (I kd, tl 61-63). 14.05.
  11. a on Marko Muidre uriinist leitud kokaiini ja diagnoositud narkootilise aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine (Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 0002368, I kd, tl 98-102). Asitõendina on vaadeldud Toivo Bergilt tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni NOKIA (vaatlusprotokoll I kd, tl 29-40) ning tuvastatud telefonis olevad nimed ja numbrid, nende hulgas Muidre telefoni number +372XXXX. 13.05.
  12. a kell 10.12.10 on sellelt numbrilt valitud kõne Muidrele ja kell 10.12.53 on Muidre kõne sellelt numbrilt vastu võetud. 19.08.
  13. a on vaadeldud Marko Muidre sõiduki läbiotsimisel leitud ja äravõetud mobiiltelefoni NOKIA 6500c (vaatlusprotokoll I kd, tl 90-95), milles olev SIM kaart vastab numbrile XXX XXX ning tuvastatud telefoni ja SIM kaardi mälus Berg Toivo number 372XXX XXX ning
  14. mail
  15. a talle valitud kõne kell 10.11.
  16. Samuti on Muidre Bergiga suhelnud 12.05.
  17. a õhtul. Seega on Toivo Berg ja Marko Muidre enne kokkusaamist omavahel telefoni teel suhelnud ning tegemist ei ole olnud juhusliku kokkusaamisega. Seda kinnitab ka jälitustoimingu protokoll Toivo Bergi mobiiltelefoni salajase pealkuulamise kohta (I kd, tl 128), millest nähtub, et Toivo Berg ja Marko Muidre leppisid 12.05.
  18. a kokku kokkusaamise Tallinnas. Nad suhtlesid telefoni teel veel 13.05.
  19. a lõuna paiku, kus Toivo Berg päris Muidrelt, kas ta täna teenindusse jõuab ja Muidre vastas, et tal võtab väga palju aega, mille peale Berg lubas teenindusse helistada ja öelda, et ta ei saa täna tulla. Jälitusprotokollist Toivo Bergi varjatud jälgimise kohta (I kd, tl 134-141) nähtub, et 13.05.
  20. a alustati Toivo Bergi jälgimist kell 8.42 Tartus XXX juurest. Protokollis on kirjeldatud, kuidas ta võttis auto MB reg. numbriga XXX XXX peale O.P. i, K.P. ja sõitsid Tartu linnast välja. Kell 11.56 peatus Berg Tallinnas Põhja pst 33 asuvas Statoili kütusetanklas, kus seisis punane MB SL 55 reg. numbriga XXX XXX , juhiistmel Marko Muidre. Kell 12.07 läksid Muidre ja Berg eemale juttu ajama. Muidre võttis midagi oma autost ning asus seda uurima. Kell 12.
  21. sisenes Berg tanklahoonesse, samal ajal luges Muidre raha ning asetas selle pükste vasakusse taskusse. Kell 12.27 mõlemad sõidukid lahkusid. Kell 17.00 said Muidre ja Berg kokku Tallinnas Tartu mnt 98 asuvas Statoili tanklas. Berg istus Muidre autosse kõrvalistmele. Muidre andis Bergile üle väikesemõõtmelise eseme. Berg väljus Muidre autost, asetas parema käe Muidrelt saadud esemega püksitaskusse, suundus Statoili teenidusjaama. Kaks minutit hiljem ta väljus, istus oma autosse ja sõitis tankla lähedal olevale tühermaale. Seal väljus Berg autost, läks auto paremal küljel asuva bensiinipaagi luugi juurde, avas selle ja asetas sinna midagi. Seejärel alustasid nad P sõitu Tartu suunas. Varjatud jälgimine lõpetati Toivo Bergi kinnipidamisega Tallinn-Tartu maantee
  22. kilomeetril. Kohus on seisukohal, et Toivo Bergi ütlustega, mis on kooskõlas tema suhtes läbi viidud jälitustoimingute käigus tuvastatud asjaoludega, on tõendatud, et Toivo Berg kohtus 13.05.
  23. a Tallinnas Marko Muidrega selleks, et saada tema käest veel kokaiini. Marko Muidrel kulus kokaiini hankimiseks aega, mis nähtub nende omavahelisest telefonivestlusest, mistõttu Toivo Berg lükkas oma varem kokkulepitud toimingud edasi ja jäi 8 Tallinnasse Muidret ootama. Samal õhtul kella 17 paiku toimuski uus kohtumine, mille käigus Marko Muidre andis Toivo Bergile kilepakendis aine üle. Toivo Berg pani selle oma auto bensiinipaagi luugi taha, kust see tema kinnipidamisel ka leiti. Kokaiini saamist Tallinnas Marko Muidre käest kinnitavad kaudselt ka tunnistaja O.P. i ütlused, mille kohaselt tarvitati tagasiteel Tallinnast Tartusse autos ninna tõmbamise teel valget pulbrit, mis Toivo Bergi sõnul oli kokaiin. Autost leiti ka rulli keeratud 10 kroonine rahatäht, mida kasutasid oma sõnul abivahendina narkootilise aine manustamiseks nii Toivo Berg kui ka O.P. . Kohus leiab, et Marko Muidre ütlused ei ole usaldusväärsed, ta on kohtus asunud kaassüüdistatavat rõõnama. Samas on tema enda ütlused vastuolus kindlalt tuvastatud asjaoludega, näiteks eitab ta kokaiini tarvitamist, kuid samas on ekspertiisi käigus tal tuvastatud kokaiini tarvitamise tunnused. Samuti on Marko Muidre väitnud, et sai marihuaana Toivo Bergilt, kuigi DNA ekspertiis seda ei kinnita. Marko Muidre elukohast on ära võetud digitaalkaal, millel ekspert on tuvastanud nii kokaiini kui ka tetrahüdrokannabinooli jälgi (Ekspertiisiakt nr AN-536-09/2308, I kd tl 105-106), mis kinnitab tema seotust erinevate narkootiliste ainete käitlemisega. DNA eksperdi arvamusega (Ekspertiisiakt nr GE-0700-09/2307, I kd, tl 108-112) on tuvastanud Marko Muidrelt ja Toivo Bergilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu Toivo Bergilt ära võetud narkootilise aine pakenditel, s.o minigrip kilekottidel. Tegemist on segaproovidega, milles on esindatud kõik Toivo Bergil esinevad alleelid ja suurem osa Marko Muidrel esinevatest alleelidest. Seega on ekspertarvamuse kohaselt võimalik piisava usaldusväärsusega seostada nimetatud isikuid ära võetud narkootilise aine kokaiiniga. Ekspertarvamusega on tõendatud, et kaks tabletti massiga kokku 18,98 g (pakend 1AG) sisaldavad 27% kokaiini hüdrokloriidina. Kokaiini sisaldus on neis 4,58 g (Ekspertiisiakt nr AN536-09/2308, I kd, tl 105-106). Kaitsjad leidsid, et narkootilise aine ekspertiisiks ei ole esitatud sama aine, mis võeti ära 13.05.
  24. a Toivo Bergi sõiduautost, kuna seda on algselt kirjeldatud valge korgina, milles pulbriline aine, ekspertiisiks on aga esitatud 2 tabletti. Kohus kaitsjate sellise seisukohaga ei nõustu. Vaatlusprotokollist ja vaatluse käigus tehtud fotolt nähtub, et ära võetud aine on valge ja korgikujuline, koosnedes kahest kettast - suuremast ja väiksemast ning asub kahes läbipaistvas kilekotis (I kd tl 8-9). Vaatlusprotokolli kohaselt ei ole ainet kilekotist välja võetud. See on menetleja poolt pakendatud kotti nr 1AG. Nimetatud pakend on edastatud DNA ekspertiisiks. DNA ekspertiisi käigus on DNA proove võetud mõlemalt kilekotilt. Pärast DNA ekspertiisi on ekspertiisiks esitatu pakitud ja pitseeritud. 12.06.2009 on teostatud narkootilise aine ekspertiis, eksperdid on akti kohaselt saanud Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnast kaks valge värvusega suurt tabletti, mis on kahekordselt pakendatud kilekotti ja asuvad pakendis 1AG. Seega on ekspertiisiks esitatud materjali liikumine jälgitav ega tekita kahtlusi, et tegemist on sama ainega, mis on Toivo Bergilt 13.05.
  25. a ära võetud. Tablett on pressitud pulber ja vaatlusprotokollist nähtuvalt on see pressitud korgikujuliseks, milles on eraldatavad kaks erinevat ketast. Seega on võimalik, et korgikujuline aine on muutnud kuju ja lagunenud kaheks tükiks, mis on andnud aineeksperdile põhjust nimetada seda tablettideks. Ekspertiisimäärusest (I kd, tl 13-104) nähtub, et ekspertidele üleantavat ainet on kirjeldatud korgina, milles pulbriline aine, samuti on sellisel kujul sõnastatud ka eksperdile esitatud küsimused. Vaatamata sellele ei ole eksperdil, kes on ekspertiisiks esitatud ainet nimetanud tablettideks, tekkinud kahtlusi selles, et tegemist ei ole sama ainega, mille kohta on ekspertiis on määratud. Toivo Berg on oma ütlustes järjekindlalt kinnitanud, et Marko Muidre poolt talle üle antud aine ei olnud korgi sees, vaid oli ainult korgi kujuline. Vaatlusel fotografeeritud aine väline kuju vastab Toivo Bergi poolt antud kirjeldusele – see oli korgikujuliseks pressitud. Seega on 9 menetleja alates läbiotsimise protokollist Toivo Bergilt ära võetud ainet kirjeldanud ebatäpselt, milline viga on kandunud edasi läbi kogu kriminaalasja materjalide, kuni narkootilise aine ekspertiisi käigus esimest korda pakendis olevat ainet ennast uuriti. Eksperdi arvamuse kohaselt (arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 58, I kd tl 116-117) on kokaiini tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 10-120 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 100-1200 mg, s.o 0,1-1,2 grammist kokaiinist. Toivo Bergilt ära võetud narkootilises aines oli 4,58 g kokaiini, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 40 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes. Eeltooduga luges kohus tõendatuks Marko Muidre poolt suures koguses marihuaana omandamise, väikeses koguses kokaiini edasiandmise Toivo Bergile 06.05.
  26. a ja suures koguses, 18,98 grammi kokaiini omandamise ning üleandmise Toivo Bergile 13.05.
  27. a. Seega vastavad Marko Muidre poolt toime pandud kuriteod

§ 184

lg 2 p-le 2, milleks on korduv suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Toivo Bergi süüdistusest on tõendatud ühel korral suures koguses ebaseaduslik kokaiini omandamine Marko Muidrelt 13.05.2009. a ja selle vedamine oma sõidukis kuni politsei poolt kinnipidamiseni, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Toivo Berg ja Marko Muidre on kohtu hinnangul narkootilist ainet käidelnud kaudse tahtlusega. Marihuaanat ja kokaiini omandades pidi Marko Muidre teadma, et tegemist on narkootilise ainega. Seda kinnitavad ka objektiivse süüteokoosseisu asjaolud - Toivo Berg soovis saada kokaiini ja kokaiinina Marko Muidre talle narkootilist ainet ka üle andis. Marihuaanat suitsetas ta korra ka ise. Soovides omandada Marko Muidrelt kokaiini, pidi Toivo Berg pidama võimalikuks, et talle üle antud aine on narkootiline aine. 2. Toivo Bergi süüdistus

§ 169

järgi Tartu Maakohtu 28.02.2008 kohtumäärusega (I kd, tl 186-187), mis jõustus 09.07.

  1. a, mõisteti Toivo Bergilt välja H.S. kasuks ja lapse R.S. ülalpidamiseks elatusraha järgmiselt: alates 01.12.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni, alates 01.01.2007 kuni 31.12.2007 1800 krooni kuus, s.o kokku 21 600 krooni, alates 01.01.2008 kuni 04.02.2008 kokku 2475 krooni ja alates 05.02.2008 igakuiselt 2000 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri õiendi (I kd, tl 188) kohaselt oli elatise võlgnevus seisuga 19.08.
  2. a 29 575 krooni. H.S. kohtus antud ütluste kohaselt ei ole Toivo Berg lapse vastu huvi tundnud, tema ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. Võlgnevus on kasvanud 71 575 kroonile. H.S. leidis, et Toivo Bergil on olnud sissetulekuid, mis võimaldaksid elatusraha maksta: ta on olnud tööl Sireenia Trade OÜ-s,
  3. a käinud reisil Tais ja Venetsueelas,
  4. a Portugalis, tal on olnud 2 sõiduautot Mercedes. Selle informatsiooni on H.S. saanud oma sõnade kohaselt Toivo Bergi sugulastelt. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 68 lg-st 5 ei ole võimalik neid kannatanu ütlusi tõendina kasutada, kuna see on talle saanud teadlikuks teiste isikute vahendusel, keda oleks vahetu tõendiallikana olnud võimalik kohtus üle kuulata. Toivo Berg tunnistab, et ta ei ole lapse ülalpidamiseks vahendeid andnud, sest tal ei olnud selleks rahalisi võimalusi ja vägivaldse H.S. ei olnud võimalik kokkuleppele saada. Toivo Bergi ütlustega on tõendatud, et ta töötas Sireenia Trade OÜ-s miinimumpalgaga, oli
  5. a töövõimetuspensionär, saades pensioni 1400 krooni kuus. Ta elas elukaaslase K.P. 10 korteris, kes ei tööta ja maksis selle eest üüri 2000 krooni kuus. Sõiduauto, mida ta kasutas, kuulus Sireenia Trade OÜ-le. Seal ta ei tööta enam alates
  6. a, ta tasus 5 kuu jooksul ise auto liisingumakseid 8000 krooni kuus. Portugalis käis ta tütre rahade eest ja Tais äripartneril külas, mis oli odav reis läbi Rootsi edasi-tagasi 5000 krooni. Eesti Haigekassa 29.07.
  7. a vastusest menetleja järelepärimisele (I kd, tl 189-190) nähtub, et Toivo Berg omab kehtivat kindlustust Pro Haus Arendus OÜ töötajana alates 13.07.2006 ja Sireenia Trade OÜ töötajana alates 21.07.
  8. Ajavahemikus 01.12.2006-27.07.2008 on Sireenia Trade OÜ kaudu makstud talle ajutise töövõimetuse hüvitist ca 9000 krooni. Sotsiaalkindlustusameti vastusest (I kd, tl 191) ilmneb, et alates 21.12.2006 kuni 31.12.2007 on Toivo Bergile makstud töövõimetuspensioni. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastus päringule koos Toivo Bergi konto väljavõttega (I kd, tl 210-218 ) tõendab, et kogu 2007.a jooksul sai Berg töövõimetuspensioni kokku 17 964 krooni, mis on ainsaks laekumiseks pangakontole.
  9. a on Toivo Berg deklareerinud tulu 12 300 krooni (I kd, tl 142). Vanema kohustus last üleval pidada tuleneb perekonnaseaduse
  10. peatüki sätetest, mille § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana. Sellest sättest tulenevalt on vanemal kohustus perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise ja selleks on ta kohustatud ise aktiivselt käituma. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Toivo Berg ei ole oma alaealisele lapsele elatist maksnud, see on tõendatud kannatanu ja Toivo Bergi enda ütlustega. Elatise mittemaksmine on kestnud pikemat aega - alates
  11. veebruarist
  12. a, mil elatis kohtu poolt välja mõisteti, kuni süüdistusaktis toodud
  13. jaanuarini
  14. Samasugune olukord on jätkunud ka pärast süüdistusakti koostamist. Selline pikaajaline elatise maksmata jätmine on kuritahtlik. Selle perioodi jooksul on Toivo Bergil olnud sissetulekuid, ta on saanud töövõimetuse hüvitist, töövõimetuspensioni. Tema tegelikud sissetulekud peavad olema suuremad maksuametis deklareeritust, kuna need on võimaldanud tal maksta elukaaslase korteriüüri, suuri autoliisingumakseid, kulutada raha narkootilistele ainetele. Toivo Berg on käesoleva kuriteo toime pannud otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et tal on kohustus oma lapsele elatusraha maksta, kuid vaatamata sellele kindlale teadmisele jättis ta selle kohustuse täitamata. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 169

järgi on võimalik karistada rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega.

§ 184

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette vangistuse ühest kümne aastani ja

§ 184

lg 2 kolmest viieteistkümne aastani.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marko Muidre karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on ette nähtud

§-des 57 ja 58, ei ole. Samuti puuduvad Toivo Bergi puhul nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Toivo Bergil kolm kehtivat kriminaalkaristust: 25.02.

  1. a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg 2; § 2101 lg 1 järgi mõistetud 1 aasta 6 11 kuud vabadusekaotust; 29.04.
  2. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 188 järgi mõistetud 2 aastat vangistust ning 29.09.
  3. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 142 lg 2 p 3, 4 järgi mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Samuti on Toivo Bergi alates
  4. a karistatud 7 korral liiklusalaste rikkumiste eest, neist neljal korral kiiruse ületamise ja ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (kd I, tl 146-163). Marko Muidrel kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Alates
  5. a on teda karistatud erinevate liiklusalaste väärtegude eest 9 korral, millest raskeim on 19.12.
  6. a toime pandud sõiduki juhtimine joobeseisundis (I kd, tl 164-166). Kohus leiab, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuna nad on toime pannud raske I astme kuriteo ning kuriteo raskusest tulenevalt on vangistuse tingimisi kohaldamine välistatud. Toivo Bergi süüdistuse maht on väiksem ja vähemohtlik, kuna ta on omandanud kokaiini enda tarbeks. Ta on toimepandud kuritegu tunnistanud, püüdmata oma süüd narkootilise aine käitlemises vähendada, mistõttu kohus peab võimalikuks karistada teda vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna Toivo Berg ei ole näidanud üles vähematki kohusetunnet oma lapse ülalpidamisest osa võtmiseks, leidmata võimalust kordagi last materiaalselt toetada, mistõttu elatise võlgnevus on kasvanud suureks, ei pea kohus võimalikuks karistada teda

§ 169

järgi kergema karistuse liigi - rahalise karistusega, vaid vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Marko Muidre on käidelnud korduvalt suures koguses erinevat narkootilist ainet, ta on olnud selle aktiivseks vahendajaks. Samas on ta kriminaalkorras karistamata isik, kelle suhtes karistuse eesmärk on saavutatav kergemini, mistõttu kohus leiab, et ka teda on võimalik karistada vangistusega alla

§ 184lg 2 sanktsiooni keskmise määra.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on mõlema süüdistatava puhul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo (

§ 184

) toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja toimikust koopia tegemise kulud 209.10 krooni. Lisaks eeltoodule tuleb süüdistavatel hüvitada ekspertiisikulud, milleks on narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1812 krooni (I kd, tl 107) ja DNA ekspertiisi maksumus 8760 krooni (I kd, tl 113), s.o kokku 10572 krooni. Kuna ekspertiisid on läbi viidud seoses narkootiliste ainete käitlemisega nii Toivo Bergi kui ka Marko Muidre poolt, peab kohus põhjendatuks välja nõuda ekspertiiskulud neilt võrsetes osades, s.o mõlemalt 5286 krooni. IV Kohtu seisukoht arestitud vara osas Tartu Maakohtu 03.08.2009. a määrusega on arestitud Marko Muidrelt ära võetud sularaha 28 985 eesti krooni ja 100 USD, mis kanti Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontole (I kd, tl 70-71) Prokurör taotles arestitud raha konfiskeerimist

§ 832

alusel.

§ 832

lg 1 näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, konfiskeerib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. 12 Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik hinnata Marko Muidre elatustaseme erinevust seoses tema legaalse sissetulekuga, mis annaks aluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist

§ 832lg 1 alusel.

Kriminaalasjas on ainult maksuameti andmed 2008. aastal deklareeritud tulu kohta, mis oli 21 315 krooni (I kd, tl 145). Kohus leib, et arestitud rahast tuleb

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida 6000 krooni, mille osas on tõendatud, et Marko Muidre sai selle summa Toivo Bergilt kokaiini eest. Ülejäänud raha tuleb Marko Muidrele tagastada. Ingeri Tamm Sirje Kilp Ilme-Tiiu Tinni Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.