← Eesti

1-10-10785/2

Obsah (4)§ 139§ 40§ 195§ 41

Kriminaalasi nr 1-10-10785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24 august 2010 a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-10-10785 Kriminaalasi Kalev Liivi

§ 139

lg 2 p 1, 2, § 195 lg 3, § 176 lg 1 - § 15 lg 2 ja § 101 p 7 järgi ja kuritegude kogumis on

§ 40

lg 1 alusel karistuseks mõistetud 13 aastat vabadusekaotust.

§ 40

lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Järva Maakohtu 21.07.2000.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 11 kuud vabadusekaotust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust. Kalev Liivi karistuse kandmise aja algust arvestati alates 25.10.2001.a. Kohtuotsus jõustus 24.12.2001.a. Kalev Liiv esitas 17.08.2010.a kohtule avalduse, milles palub muuta ära karistusaja algus. Avalduse kohaselt kannab kinnipeetav karistust kuritegude kogumis ning viibib vahi all alates detsembrist 1998.a. Tingimisi enne tähtaega vabastamise aja arvutamisel on kinnipeetav ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kellele on karistus mõistetud ühe kohtuotsusega, sest kohtuotsuses on karistuse algusajaks märgitud hilisem kuupäev, mitte isiku kinnipidamise kuupäev ning lisamata on liitkaristus alates tema vahi alla võtmisest. 1

(2)Kriminaalasja toimikust ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et Kalev Liiv on vahistatud 26.12.1998.a ja selle järel on teda karistatud kolmel korral: 1) Jõgeva Maakohtu 16.09.1999.a otsusega tunnistati Kalev Liiv süüdi

§ 195

lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vabadusekaotust.

§ 41

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Jõgeva Maakohtu 20.11.1996.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 kuu 26 päeva vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise algust arvestati alates Kalev Liivi vahi alla võtmisest, s.o 26. detsembrist 1998.a; 2) Järva Maakohtu 21.07.2000.a otsusega tunnistati Kalev Liiv süüdi

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vabadusekaotust.

§ 40

lg 3 alusel liideti täielikult Jõgeva Maakohtu 16.09.1999.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 8 kuud 5 päeva vabadusekaotust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 5 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 21. juulist 2000.a; 3) Jõgeva Maakohtu 25.10.2001.a otsusega tunnistati Kalev Liiv süüdi

§ 139

lg 2 p 1, 2, § 195 lg 3, § 176 lg 1 - § 15 lg 2 ja § 101 p 7 järgi ja kuritegude kogumis mõisteti

§ 40

lg 1 alusel karistuseks 13 aastat vabadusekaotust.

§ 40

lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Järva Maakohtu 21.07.2000.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 11 kuud vabadusekaotust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust. Kalev Liivi karistuse kandmise algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

  1. oktoobrist 2001.a. Eeltoodust nähtub, et Kalev Liiv viibib jätkuvalt vahi all alates
  2. detsembrist 1998.a. Erinevate kohtuotsustega on temale mõistetud karistused liidetud ja vastavalt otsuste tegemise hetkel kehtinud seadusele on ka märgitud liitkaristuse algusajad. KarS § 76 sätestab, et süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud lõigetes 1 ja 2 sätestatud osa karistusajast. Kalev Liiv viibib tegelikult jätkuvalt vahi all alates
  3. detsembrist 1998.a, kuigi viimase kohtuotsusega mõistetud karistusaja alguseks on märgitud
  4. oktoober 2001.a. Käesoleval juhul on kinnipeetav ebavõrdses olukorras võrreldes teiste kinnipeetavatega, kelle karistus on mõistetud ühe kohtuotsusega. Kalev Liiv kannab karistust kuritegude kogumis ning viibib vahi all alates
  5. detsembrist 1998.a ja sellest ajast tuleb arvestada ka KarS § 76 sätestatud tähtaegade kulgemist. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 431 ja §
  6. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.