Obsah (9)

§ 113§ 65§ 121§ 64§ 68§ 115§ 16§ 56§ 306

1-09-14698 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-14698 (09230105899) Kohtunik Külli Ii

§ 113ja § 121 järgi üldmenetluses Kohtuistungi aeg 14.-15.01.2010.a.

Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav D m i t r i ŽBANOV - isikukood 35611060016, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: xxx; töötu; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt; viimati 23.09.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 424 järgi – 5 kuud vangistust; liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel – 10 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks; 21.11.2007.a. määrusega pöörati vangistus täitmisele; määrusega 23.09.08.a. vabanes tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt 06.10.2008.a. (kandmata karistus 1 kuu 21 päeva); tõkend – vahi all pidamine alates 17.04.2009.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 16.04.2009.a.) Kaitsja määratud korras advokaat Jugans Grossmann 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D m i t r i ŽBANOV

§ 113

järgi ning karistuseks mõista 11 (üksteist) aastat vangistust;

§ 121

järgi 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 23.09.2005.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandma osa (1 kuu ja 21 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõista 12 (kaksteist) aastat 7 (seitse) kuud ja 21 päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, eelvangistus

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda

1. aprill 2009.a.
2. Välja mõista Dmitri Žbanovilt hüvitis tekitatud kahju, s.o. matusekulude katteks 8 493,50 kr (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend kolm krooni ja 50 senti) T S kasuks.
3. Välja mõista Dmitri Žbanovilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o DNA ekspertiisi tasu 21 170 (kakskümmend üks tuhat ükssada seitsekümmend) krooni; kohtuarstliku ekspertiisi tasu 6 800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 13 037.- (kolmteist tuhat kolmkümmend seitse) krooni ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB-is või arvele 2800049777 Swedbangas, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number „1-09-14698“ ja süüdimõistetu nimi.
4. Asitõendid: 4.
5. CD plaat süüdistatava ütluste olustikuga seostamise videosalvestusega – jätta kriminaalasja juurde; 4.
6. JM riided : teksapüksid, jope, sviiter T-särk, rinnahoidja, aluspüksid, sokid ja kId – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 4.
7. Süüdistatava D. Žbanovi riided: pluus ja jope – tagastada süüdistatavale; spordipüksid, vest, poolsaapad ning kööginuga – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; 4.
8. mobiiltelefon Nokia 3220 (musta-lilla värvi korpusega) – anda üle I M (Xxx) pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse tõlgituna vahialusele. SÜÜDISTUS 3 D. Žbanovit süüdistatakse selles, et ta
9. märtsil 2009.a. kella 14 .00 paiku Harjumaal Padise vallas Padise külas Xxxkorteris kägistas JM ja lõi teda kätega pea ja näo piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega pani D. Žbanov toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D. Žbanov 14. aprillil 2009.a. kella 22.30 paiku Harjumaal Padise külas Keskuse tänavas asuvas katlamajas lõi JM ühe korra noaga vasakule poole kaela, millega tekitas kannatanule rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava kaela külgpinnal vasakul pool alaosa keskseinandi ja südamepauna vigastustega, mis tüsistus veriõhksüdamepauna südametamponaadi ja ägeda südamepuudulikkusega, mis põhjustas kannatanu surma sündmuskohal. Teise inimese tapmisega pani Dmitri Žbanov toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör taotles D. Žbanovi süüdimõistmist ja tema karistamist

§ 121

järgi 1-aastase vangistusega;

§ 113

järgi 9-aastase vangistusega ning liitkaristuseks

§ 64

lg 1 järgi 9 aastat ja 6 kuud vangistust, mida

§ 65

lg 2 alusel suurendada ärakandmata karistuse võrra (1 kuu ja 21 päeva) ning lõplikuks karistuseks taotles 9 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Kaitsja leidis, et süüdistuses

§ 121järgi tuleb tõendamatuse tõttu D.

Žbanov õigeks mõista. Tapmise

§ 113

järgi palus ta ümber kvalifitseerida

§ 115järgi (provotseeritud tapmiseks).

Kannatanu provotseerivad ütlused olid kaitsja arvates süüdistatavas esile kutsunud tugeva hingelise erutuse seisundi, tal läks silme eest mustaks ja endale aru andmata lõi ta kannatanut valimatult noaga. Süüdistatav tunnistas enda kohtus pärast prokuröri avakõnet täielikult süüdi. Oma hilisemates ütlustes aga kinnitas, et vigastused 24.03.09.a. sai J. M kukkumisel. Tema olevat naist üksnes tõuganud. 14.04.09.a. sündmuste kohta seletas ta, et ei tahtnud kannatanut tappa ja noa võttis kaasa vaid selleks, et ööseks metsa ööbima minna. Kuna naine ja tütar I olid läinud aga katlamajja, siis järgnes ta neile vaid selleks, et paluda mitte politseisse helistada ja tahtis neile selgitada, et ta lahkub kodust. Kuna kannatanu teda lükkas, siis nuga kukkus põrandale ja kui kannatanu veel karjus, et tapa mind siis ära, läks tal silme eest mustaks ja ta ei teadnud, kuhu ta lõi. Kannatanu istus maha ja tema väljus katlamajast ning oli kaks päeva metsas. Alles kinnipidamisel sai teada, et J oli surnud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

1. Kohus leiab, et D. Žbanovile süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 1.
2. J. M väärkohtlemine 24.03.2009.a. -kannatanu J. M enda ütlustega selle kohta, et pärast D. Žbanovi vanglast vabanemist toimuvad kodus pidevad skandaalid ja kaklused. 24.03.09.a. päeval valmistas ta süüa, kui mees hakkas skandaalitsema, lõi teda vastu nägu. Kui ta karjus ja appi hüüdis, hakkas mees teda kägistama. Mees lõi teda vastu nägu ja pead. Peksmise ajal, löökide ja kägistamise tagajärjel kaotas ta teadvuse. Mees ei lasknud teda korterist välja, et politseisse helistada; abi kutsus koolist tulnud noorem tütar (tl.188 - 190); 4 -isiku läbivaatuse protokollis 27.03.09.a. on kirjeldatud kannatanu väljanägemist: silma ümbrused paistes, nina, huuled paistes, hematoomid kaelal ka silma ümbruses. Protokollile on lisatud ka foto kannatanust (tl. 191 – 192); -perearst on koduvisiidi alusel välja andnud tõendi, kus märgib, et J. Ml oli katsudes valu kaelas mõlemal pool hingetoru, hematoomid olid näo piirkonnas; valulik oli nina, ninast tuli aeg-ajalt verd, hematoomid olid ka juuste osas (tl.194); - tunnistaja A M (kannatanu 16-aastane tütar) ütlustest nähtub, et ema ja D. Žbanov tarvitasid sageli alkoholi ja siis tekkisid riiud. Isa on ema korduvalt löönud. Kakluste ajal on isa ähvardanud ka ema ära tappa, samuti on isa ähvardanud lapsi, nii teda kui nooremat õde It. Teab, et 24.märtsi peksmise kohta kirjutas ema avalduse politseile. Nende peres on tavaline, et isa on emale peksa andnud, kuid tihti ema arsti poole ei pöördu ja ka avaldusi politseist on ta tagasi võtnud. Kuigi ema on jätnud neid järelevalveta, ta hoolis oma emast. -tunnistaja I M (kannatanu 12-aastane tütar) ütluste kohaselt on nende kodus tihti olnud tülisid ja kaklusi. Märtsikuus mäletab kaklust kodus, kus Dima (D. Žbanov) lõi emale rusikaga näkku ning tema jooksis abi saamiseks vallamajja sotsiaaltöötaja (Reet Velbergi) juurde. Emal oli nägu katki, verine ja Dima pidi kodust ära minema. Dima on neid, s.o. ema ja lapsi, ähvardanud ka tapmisega. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on ümber lükatud D. Žbanovi ütlused selle kohta, et oma naist on ta ainult lükanud ja vigastused sai Jklaveri otsa kukkumisest. Selle teo pealtnägija, 12-aastane laps - I M , pidas olukorda nii ohtlikuks, et otsis emale abi vallamajast. Kannatanu ütlused peksmise ja kägistamise kohta on kooskõlas ka tema läbivaatuse protokolliga ja perearsti tõendiga. Kannatanule füüsilise valu tekitamine, tema peksmine ja kägistamine on õigesti kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemisena

§ 121järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 1.

1. Aastaid kestnud perevägivald Selles peres toimunud vägivalla ulatusest ja kestvusest on ütlusi andnud J.M vanemad lapsed A ja I M, kuid ka tema ema, antud kriminaalasjas kannatanu T S, kohtuistungil ülekuulatud tunnistad. D. Žbanovi isikut iseloomustavad ka karistusregistrisse kantud andmed ning asjas uuritud kirjalikud tõendid. Et täielikult mõista selle perekonna tragöödiat ja süüks arvatud tegude tagamaid, tuleb kohtu arvates tähelepanu pöörata ka sellele, millest algasid JM üleelamised ja katsumused, mis lõppesid tema tapmisega. 1991.a. veebruaris vabanes vanglast D. Žbanov, kes oli ära kandnud oma 9-aastase vangistuse vägivaldsete seksuaalkuritegude eest. Ta hakkas elama Jemaga Tga, kuid ta ei suutnud rahule jätta oma elukaaslase alaealist tütart, endast 20-aastat nooremat neiut, kes 16-aastaselt temast rasestus ja sünnitas oma esimese lapse (tütar A sündis 02.06.93.a.). 1994.a. novembris D. Žbanov vahistati uue vägistamise eest, kuid 1998.a. mais vanglast vabanedes sekkus ta jälle J ellu. J. M loobus oma senisest elukaaslasest R. K (neil oli xxx.a. sündinud tütar I) ja alustas ta uuesti kooselu D. Žbanoviga. Perre sündis veel kaks last (sünniaktides kanne isa kohta puudub, kuigi süüdistatav nimetab neid enda lasteks). Tunnistajate ütluste kohaselt Jkartis D.Žbanovit, tema näol oli tihti näha peksmisjälgi, ta oli aastaid D. Žbanovi vägivalla ohver. 5 Vanemlike õiguste äravõtmise materjalidest ja kohtulahendist (tl. 131 -141) nähtub, et suureks probleemiks oli aastaid peres valitsenud vägivald ja alkoholi kuritarvitamine. Joomingutega kaasnesid peksmised. Korduvalt oli JM politseile kirjutanud avaldusi mehe poolt füüsilise vägivalla tarvitamise kohta, kuid tunnistajate sõnul võttis ta need hiljem tagasi, kuna ei tahtnud, D. Žbanov tema pärast uuesti vangi satub. Alates 2004.a. ei ole D. Žbanov ametlikult töötanud, elati lasterahadest ja peretoetustest. Nooremad lapsed paigutati Xxx . D. Žbanovit karistati ka kahel korral kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kohtuasjas, seoses J. Mlt vanemlike õiguste äravõtmisega, ei nõustunud naabrid ütlusi andma, kuna kartsid D. Žbanovi agressiivsust ja kättemaksu. Ära olid kuulatud lapsed A ja I, kes soovisid minna lastekodusse, kuna kodus oli väga raske elada, nad kartsid D. Žbanovit, kes oli lubanud ema ja lapsed ära tappa, kui ema lapsi ei oska tagasi saada. Pärast D. Žbanovi vanglast vabanemist 2008.a. oktoobris otsis J. M mehe peksmise tõttu abi naabritelt, kutsutud oli ka kiirabi, arstitõend olevat esitatud politseile. Nooremaid lapsi lastekodus külastades oli J. M veebruaris 2009.a. värskete peksmisjälgedega: silm sinine, suu paistes, kõrv katki. Kohtu arvates on D. Žbanov pikka aega osanud manipuleerida J. Mga, kes ei osanud ega ka julgenud lõpetada seda vägivaldset suhet. Ka politsei poolt varasemate avalduste tagastamised, vigastuste fikseerimata jätmised ning väärkohtlemise menetluste mittealustamised julgustasid D. Žbanovit oma käitumist kannatanu suhtes jätkama, tekitasid temas karistamatuse tunde ning selle loogiliseks tagajärjeks on antud kriminaalasjas arutatavad kuriteod. Märtsi lõpus, pärast 24.03.09.a. sündmusi, oli J. M kirjutanud avalduse, et vägivaldne D. Žbanov korterist välja kirjutatakse (seda on D. Žbanov kinnitanud ka eeluurimisel oma ütlustes) ning D. Žbanov nähtavasti tundis, et on kaotamas oma mõjuvõimu naise üle; ka naise julgus 14.04.09.a. kodust lahkuda ja järjekordse tüli käigus kutsuda politsei, viis D. Žbanovi selleni, et teoks teha oma korduvad varasemad tapmisähvardused. Ta sai aru, et J. M teda enam ei karda ega allu tema hirmutamistele ja manipulatsioonidele. 1.
2. J. M tapmine 14.04.2009.a. -Sündmuskoha vaatlusprotokollist ( tl. 2-13) nähtub, et Padise küla Keskuse tn. katlamajast, katlakütja ruumi põrandalt leiti J. M laip, laiba all oli vereloik, mis algab kaela piirkonnast, kaela piirkonnas noahaav. -Eksperdi arvamuse kohaselt on J. M surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav kaela külgpinnal vasakul pool alaosas keskseinandi ja südamepauna vigastusega, mis on tekitatud torke-lõikevahendiga (näiteks noaga), mille tera laius on ca 20-27 mm. Haava kanalisuund on eest taha ülalt alla. Peale surmava vigastuse esinesid J. M laibal ka terava vägivallaga tekitatud mitteeluohtlikud vigastused: lõikehaav vasaku labakäe selgmisel pinnal ja vasakul V sõrmel, nahamarrastus otsmikul. Esinesid ka imendumisfaasis nahaaalused verevalumid paremal reiel ja mõlemal põlvel ning vasakul randmel. Verest leiti etanooli, mis vastab elaval inimesel kergele alkoholijoobele (kohtuarstlik ekpertiisiakt nr. 202 - tl. 18 – 30). -Kannatanu T S ütluste kohaselt korraldas ta tütre matused ning lisaks saadud matusetoetusele on ta teinud täiendavaid kulutusi summas 8 493,50 krooni, mille kohta on ta esitanud ka 6 arved (tl.81 – 90) ja mille väljamõistmist taotleb süüdistatavalt. Nendele kulutustele lisaks on ta muretsenud ka hauaplaadi, kuid selle kohta kviitungit esitada ei ole. Ta oli teadlik tütre peres valitsenud vägivallast ja joomingutest, kuid tütar ei tahtnud D. Žbanovi kohta politseile avaldusi esitada. Tema nende ellu sekkuda ei tahtnud, kuid D. Žbanoviga on ta korduvalt rääkinud vägivalla tarvitamisest. -Tunnistaja I M ütluste kohaselt 14.04.09.a. tülitsesid ema ja Dima, kodus olid nad kolmekesi. Dima oli ähvardanud nii ema kui teda, et kui ema ei too väiksemaid lapsi lastekodust tagasi, siis tapab ära nii ema, tema (I) kui ka õe N . Ema korterist välja ei pääsenud, et politseid kutsuda, Dima ei lasknud. Temal (Il) õnnestus välja minna ning ta läks oma isa (R K ) juurde katlamajja. Peale R. K oli katlamajas ka tema naine L . Neile ta ütles, et kodus riieldakse. Mõne minuti pärast tulid katlamajja talle järele nii ema kui Dima. Dima tagus vastu akent ja karjus, et kui ust ei avata, siis lõhub ta akna ära. R. Kruus laskis nad katlamajja. Ema tahtis politseid kutsuda, kuid Dima tõukas teda ja ema hakkas talle vastu. Et ema kaitsta, läks ta neile vahele, hoidis ema käest kinni. Äkki kukkus Dima jopest välja nuga, Dima tõstis selle üles ja lõi tema arvates emale südame piirkonda. Ema kukkus pikali ja tema ise jooksis L selja taha, Dima läks noaga katlamajast minema. Ta läks ema juurde, ema lamas küljeli, silmad olid avatud, kuid ei rääkinud temaga midagi. -Tunnistaja H-R K ütluste kohaselt oli ta 14.04.09.a. katlamajas tööl. D. Žbanov oli varem tema kuuldes ähvardanud, et tapab K M ära, kui väiksemaid lapsi lastekodust tagasi ei saa. Õhtul kella 22 paiku jooksis katlamajja nuttev I M, kes teatas, et kodus on jälle skandaalid. Ca 5 minuti pärast tulid sinna ka J. M ja Dima. Kui ta ukse avas, tahtis Dima, et K I sealt ära võtaks. I kartis, ei tahtnud aga koju minna. Dimal kukkus riietest nuga põrandale. K küsis selle peale, et kas tahad mind ära tappa, et nuga kaasas kannad, tapa siis ükskord ära. Dima tõstis noa üles ja lõi sellega K keha ülaosasse. Kohe pärast noahoopi K kukkus põrandale ja verd hakkas tulema. Enne lööki oli K kõrval seisnud I ja nad hoidsid käest kinni. K suri sündmuskohal. Dima jooksis noaga katlamajast minema. -Tunnistaja L T ütluste kohaselt oli ta 14.04.09.a. õhtul oma mehe juures katlamajas, kui sinna jooksis I M (R ja J tütar). Laps värises ja nuttis. Kodus oli ema ja Dima vahel tüli olnud. Katlamaja ukse taha tulid ka K (J. M) ja Dima ning viimane karjus, et kui teda sisse ei lasta, lõhub ta akna ära. Katlamajas sees nad karjusid ja Dima lükkas K , K lükkas teda vastu. Dimal kukkus riietest nuga välja. K ütles selle peale, et kui tahad mind ära tappa, siis tapa juba. Dima võttis maast noa üles ja lõi sellega K , kes kukkus löögist põrandale. Dima ütles midagi ja jooksis noaga katlamajast välja. Ta helistas kohe kiirabisse, kuid K aidata enam ei saanud. Kui ta pärast helistamist K juurde läks, oli ta juba surnud, ei hInud. Tunnistaja ütluste kohaselt on D.Žbanov J. Mt sageli peksnud, sest K näos olid pidevalt verevalumid, kohale kutsuti tihti ka politseid, kuid K ei tahtnud avaldust Dima kohta anda. D.Žbanov oli vägivaldne ning on ka varem ähvardanud oma naise ära tappa. -Tunnistaja A M kinnitas kohtuistungil, et kakluste ajal on isa ka varem ähvardanud ema ära tappa, samuti on isa tapmisega ähvardanud teda ja It. Kaklused ja taolised ähvardused isa poolt olid nende kodus tavalised asjad. -Harju Maakohtu 18.03.09.a. määruses (J. Mlt vanemlike õiguste äravõtmine) on asjaolude kirjelduse all märgitud, et kolme lapse väidetav isa D. Žbanov on joobnuna vägivaldne ja peksab J. Mt alaealiste laste juuresolekul. Kohtu poolt ära kuulatud lapsed on kinnitanud, et soovivad minna lastekodusse, kuna kardavad D. Žbanovit, kes on lubanud ära tappa ema ja 7 lapsed, kui ema lastekodusse pandud lapsi ei oska tagasi saada. Naabrid keeldusid kohtus tunnistusi andmast, kuna kartsid D. Žbanovi agressiivsust ja kättemaksu. (tl.131 - 134). -Dmitri Žbanov peeti kahtlustatavana kinni 16.04.09.a. (tl.142 – 145) ning protokollis on loetletud temalt ära võetud riided, s.h. halli värvi meestepluus Ginza. -Ütluste olustikuga seostamisel 21.04.09.a. (tl.152 - 165) näitas D. Žbanov ette koha, kuhu ta oli maa sisse torganud kööginoa, millega oli kannatanut löönud ( see koht oli ca 500 meetrit katlamajast eemal jalgpallistaadioni lähedal põõsastikus; nuga oli käepidemini maa sisse surutud). - Nuga on asitõendina vaadeldud (protokollis lk.46, fotod lk.64) – see oli ühepoolse teritusega, terava otsaga nuga, mille tera pikkus oli 18 cm, puidust käepide 12 cm; tera laiem koht 3 cm). - DNA ekspertiisiaktis nr.GE-0627-09-/2050 (tl.34 - 39) on ekspert andnud arvamuse, et noa käepidemelt võetud proov oli segaproov, mis ei välistanud J. M ja D. Žbanovi bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis; noa teralt võetud proov ei välistanud J. Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Meestepluusilt Ginza vasaku õla piirkonnast võetud proovilt saadi DNA segaprofiil, mil ei välistanud J. Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. -Süüdistatav D.Žbanov oma ütlustes väitis, et 14.04.09.a. neil naisega kodus tüli või kaklust ei olnud, kuid Jkäskis tütar Il politsei kutsuda. Ta oli naisega pahandanud vaid sellepärast, et viimane Ile tema ostetud maiustusi ei andnud. Ta lubas oma asjad kokku korjata ja ära minna ning K võib lastega edasi elada kuidas tahab. Sellele vaatamata K saatis I katlamajja politseid kutsuma. Tema väljus samuti kodust, et metsa minna ja võttis julgestuseks noa kaasa. Kõigepealt otsustas ta ise ka katlamajja minna ja R. K le öelda, et politseid pole vaja kutsuda, ta lahkub ise kodust. Ajal, kui ta katlamajas R ga juttu ajas, hakkas K teda raputama ja karjuma ning nuga kukkus riiete vahelt põrandale. Noa võttis ta üles, et välja minna ning Katjal käskis lapse võtta ja koju minna. Ta ei mäleta, kas, kuidas ja kuhu ta noaga lõi, nägi ainult, et K istus ja palus R l politsei kutsuda. Ei näinud, et kannatanu oleks kukkunud, ei näinud verd. Tema väljus, noa torkas väljas kuhugi maa sisse ja tahtis koju minna. Siis mõtles, et tuleb politsei ja politseiga kohtumise vältimiseks läks sellepärast hoopis teise külla. Esmaspäeval tahtis tööle minna ja kodust oli vaja asjad kaasa võtta. Kaks päeva hiljem (16.04.09), 20 minutit enne seda, kui politsei ta kinni pidas, sai tuttavalt teada, et K on surnud ja oli sellest šokis. Tapmist tunnistas seepärast, et keegi teine ei saanud K noaga torgata, sest nuga oli tema käes. Eeelurimisel on kahtlustatav D. Žbanov (tl.149-150, tõlge152-153) väitnud, et 14.04.09.a. ta naisega ei kakelnud, kuid K läks koos tütre Iga katlamajja, et politseid kutsuda. Seal töötas K endine mees ja I isa R Kruus. Tema läks ka katlamajja ja hakkas R le rääkima, et tüli oli maiustuste pärast ja politseid pole vaja kutsuda. K nägi tema riietest maha kukkunud kööginuga ja ütles „näed R , ta tassib isegi nuga minu jaoks“, „kas tahad mind ära tappa? Tapagi“. Kui ta K eemale lükkas, siis ütles naine „Tapa, või on raske“. Tal (Žbanovil) läks silmade ees mustaks, ei mäleta, kuidas ta K lõi või kuhu hoop sattus. Mäletab, et astus naise juurde, naine langes põlvili ja hüüatas :“R , kutsu politsei välja“ ning kukkus paremale küljele. Et ta toimunut halvasti mäletab, põhjendab sellega, et närveerides tuleb tal ette mäluauke. 8 Ekspert, psühhiaater M. Mandre on andnud arvamuse, et D. Žbanov ei põe vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik. Talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal oli ta tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud tal aru saamast oma tegudest ja neid juhtimast. Ta oli süüdivusseisundis, oli suuteline täielikult mõistma oma tegude tähendust ja neid juhtima (ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr. 168 – tl.68-69). Kohus eelkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates leiab, et D. Žbanovi süü J. M tahtlikus tapmises on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 113järgi.

Süüdistatava enda väited, et ta ei mäleta kuhu ja kuidas ta oma elukaaslast lõi ning sellele koheselt järgnenud kannatanu surm ja sellest teadasaamine 2 päeva hiljem temas šoki tekitasid, on paljasõnalised ning kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest. Süüdistatava sellised ütlused on ümber lükatud tunnistajate R. K , L. T ja I. M ütlustega ning teiste asjas kontrollitud tõenditega. Terava otsaga kööginuga, mille tera pikkus oli 18 cm ning jõuline löök sellega inimese elutähtsasse piirkonda, s.o. kannatanu kaela piirkonda, suunaga ülalt alla südameni, mille tagajärjel kannatanu maha kukub ja minutite jooksul sureb, samuti tema varasemad ähvardused kannatanult elu võtta, annavad tunnistust süüdlase otsesest tahtlusest tappa J. M.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kogutud tõendid annavad aluse väita, et D.Žbanov teadis, et kannatanut noaga elutähtsasse piirkonda lüües tapab ta kannatanu ning löögi intensiivsust, jõulisust, samuti löögiriista arvestades ta ka soovis kannatanu surma saabumist või vähemalt möönis seda. Süüdistatava ütlused, et ta koduste lahkhelide tõttu tahtis metsa ööbima minna ja noa võttis kaasa enesekaitseks, ei ole kooskõlas sündmuste loogikaga ning on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega. Katlamajas ei rääkinud ta midagi kodust lahkumisest, ähvaras akna sisse lüüa, kui teda sisse ei lasta ning nõudis, et I koju läheks, karjus Katjaga ja tõukas teda. Kolm tunnistajat kinnitavad, et noalöögi tagajärjel kannatanu kukkus ning see ei saanud nägemata jääda süüdistataval, kes pidi noa kannatanu seest välja tõmbama. Kannatanu ei suutnud öelda enam ühtegi lauset, ei rääkinud midagi politsei kohalekutsumisest. D. Žbanov sai väga hästi aru, mida ta teinud oli, sest sündmuskohalt jooksis ta minema hirmust, et ta kinni võetakse ja hirmust vastutuse ees varjas ta ennast kuni kinnipidamiseni. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid selle kuriteoepisoodis kohus tuvastanud ei ole. Kohtule jäi arusaamatuks kaitsja taotlus süüdlase käitumine ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks

§ 115järgi.

Kaitsja ei motiveerinud, milles seisnes või väljendus D. Žbanovi võimalik tugeva hingelise erutuse seisund. Tähelepanuta jättis kaitsja asjaolu, et

§ 115

koosseis eeldab, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi peab põhjustama kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes ning selliseis asjaolusid kohtuliku uurimise käigus tuvastatud ei ole. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi seoses matusekuludega. Süüdistatav või tema kaitsja ei ole ka hagi suurusele vastuväiteid esitanud. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemaolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Matusekulude suurust on kannatanu tõendanud toimikusse lisatud arvete ja kviitungitega ning tehtud kulutusi peab kohus mõistlikeks. 9 VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kuna matusekulud on kandnud tapetu ema, tuleb D.Žbanovilt välja mõista 8 493,50 krooni T S kasuks. Karistus Toimepandud tegude eest tuleb süüdlast ka karistada.

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

D. Žbanov on võtnud elu nelja lapse emalt, inimeselt kelle kõrval ta aastaid on elanud ning kelle ellu sekkudes oli J. M alles alaealine. Ta tappis oma elukaaslase hetkel, kui laps emal käest kinni hoidis. Ka eelnevalt aastaid kestnud vägivald kannatanu kallal, kus ema kaitseks tuli sekkuda ka alaealistel lastel, annab tunnistust äärmiselt julmast ja jõhkrast inimesest. Uued tahtlikud teod on ta toime pannud katseaja kestel. Teise inimese tapmine

§ 113

järgi on üks rängim isikuvastane süütegu, mille eest on ette nähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat. Kehalise väärkohtlemise eest

§ 121järgi on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kergendava asjaoluna võib arvesse võtta vaid tapmise avastamisele osalist kaasaaitamist (süüdistatava näitas ette koha, kust leiti tema poolt peidetud nuga), mis oluliselt ei saa aga mõjutada karistusmäära valikut. D. Žbanov teadis, et tema teol on kolm pealtnägijat ning tema poolt sooritatud tegu ei saa jääda saladuseks. Puhtsüdamlikku kahetsust ei saa antud asjas kuidagi lugeda kergendavaks asjaoluks. Ehkki süüdistatav kahetsust sõnaliselt väljendas istungi alguses ja ka oma viimases sõnas, on ta oma ütlustes püüdnud tapetut näidata kõige negatiivsemalt, isikuna, kes ainult jõi ega hoolinud lastest, kes ise tülisid provotseeris ja teda endast välja viis. Ühte kuriteoepisoodi ta üldse eitas, tapmist ei pidanud ta tahlikuks ning kogu situatsiooni püüdis näidata vaid endale kasulikus valguses. Süüdistatava manipuleeriv käitumine teiste inimestega ilmnes selgelt ka kohtuistungil, kus ta hüüdis saalis istuvatele sugulastele (emale, õele jt.) vabandusi oma käitumise pärast ning palus neilt andestust, rääkis suurest armastusest laste vastu. Samas tegelikus elus muutis ta oma vägivaldse käitumisega põrguks ka laste elu, külvates neisse hirmu ja alandust. Karistus raskendava asjaoluna võtab kohus arvesse kuritegude toimeopanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõtuvuses. D. Žbanov ei ole kohtu all esimest korda. Tegemist on isikuga, kes on korduvalt karistusena kandnud vangistust. Ka viimase karistuse kandmiselt tingimisi vabastamine ei pannud teda tegema järeldusi oma seniste eluviiside osas ning uued teod on toime pandud katseajal. Viimased aastad ta kuskil ei töötanud, jõi ja elas põhiliselt lastetoetustest ja sotsiaalabist, mis vald perele andis. Kohus leiab, et nii toimepandud tegude asjaolusid kui süüdlase isikut arvesse võttes tuleb D. Žbanovile mõista karistus tapmise eest üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. mitte vähem kui 11 aastat vangistust. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni keskmise määra piiridesse, s.o. 1 aasta ja 6 kuud. Liitkaristus

§ 64

alusel tuleb mõista 10 raskeima karistuse suurendamise teel ning sellele veel omakorda liita

§ 65lg 2 alusel kandmata karistus eelmise otuse järgi, s.o.

1 kuu ja 21 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks jääb süüdistatava vahi alla võtmise päev, sest eelvangistusaeg

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul Kr

MS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt ekspeertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2, 5 palga alammäära ehk 10 875 krooni. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, jätab kohus osa menetluskukudest (psühhiaatria ekpspertiisi tasu) KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, sest kõigi menetluskulude tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Asitõendid Kriminaalasja materjalidele lisatud CD plaat süüdistatava ütluste olustikuga seostamise videosalvestusega jätta kriminaalasja juurde. J. M riided, mis kannatanu jaoks ei oma materiaalset väärtust, hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Riided, mida süüdistatav palus tagastada (pluus ja jope) tagastada D. Žbanovile pärast kohtuotsuse jõustumist ning teised tema riided, samuti kööginuga, hävitada. Süüdistatava kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon, mis D.Žbanovi ütluste kohaselt kuulub I Mle, tagastada viimase pärast kohtuotsuse jõustumist. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on

§ 306, 311 - 313.

Kohtunik Rahvakohtunikud