lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Jevgeni Mihhailov*it temale Harju Maakohtu 24.11.2008.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 8 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Jevgeni Mihhailov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.12.2005.a. otsusega
p.5 järgi ja karistatud vangistusega 10 aastat,
Liidetud on eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus ja lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 10 aastat vangistust, kuna see on alaealisele mõistetava vangistuse maksimum. Eelvangistuse aja mahaarvamise järel on J.Mihhailovil jäänud karistust kanda 8 aastat 5 1
järgi ja 24.11.2008.a kohtuotsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistus osaliselt Harju Maakohtu 04.06.2008.a otsusega mõistetud karistusele 8 aastat 8 kuud 19 päeva vangistust ning liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 8 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.12.2005.a ja lõpp 16.12.2014.a. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse alates 21.06.2010.a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 23.12.2011.a. Tartu Vangla esitas 25.06.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Mihhailovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde, Raadiku 8/2-112 Tallinn. Kinnipeetav on vangistuse ajal omandanud põhihariduse, vabanedes on väidetavalt olemas töökoht OÜ-s Veopluss. Tasumata rahalisi nõudeid summas 75 995,17 krooni. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud edaspidi narkootikume mitte tarvitama. Vangistuse ajal on väidetavalt hakanud väärtustama ühiskonnas toimivaid üldtunnustatud reegleid ja norme, samas ei ole suutnud neid vanglas täita (erinevad distsipliinirikkumised) Põeb kroonilisi haigusi, mistõttu vajab regulaarset arstlikku kontrolli. Tartu Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Jevgeni Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna hindab uue kuriteo toimepanemise riski liiga kõrgeks. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on korduv kriminaalkorras karistatud, toimepandud isikuvastane kuritegu, korduv väärteokorras karistatus ja sõltuvusprobleemid. Kohtuistungil 18.08.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta on vangistuses olles koolis käinudlõpetas 8. ja 9.klassi, läheb 10.klassi. Elama asub vabanemisel ema juurde, emal on tõsised haigused. Kinnipeetava sõnul oli tal enne vangistust halb elu, ta töötas peaaegu kaks aastat. Ka nüüd läheks ta tööle, ema tuttavad võtavad tööle. Mihhailovil on krooniline bronhiit, sel on raske kulg, on ka muud rasked haigused. Mihhailov tahaks elada normaalset elu, kui ta nii jätkab, siis on surm. Mihhailovi sõnul tahaks ta oma ema aidata, emal on kogu aeg väga raske olnud. Tahab midagi saavutada, hoolitseda oma tervise eest, vabaduses ootab teda tüdruk, kellega oma elu siduda. J..Mihhailov kannab ette ettevalmistatud kõne palvega ta vabastada. Prokurör ei nõustu J.Mihhailovi vabastamisega enne tähtaega. On sooritanud raskeima võimaliku kuriteo üldse ja ka vangistuses pannud toime uue kuriteo. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Jevgeni Mihhailov tuleb jätta elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine vastuolus ennetähtaegse vabastamise instituudi mõtte ja olemusega.
lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul ei võimalda J.Mihhailovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist.
p.5 järgi kvalifitseeritud kuritegu on selleks liiga ränk, et praeguseks ära kantud 6-aastase vangistuse järel isikut oleks võimalik vabastada. Vangistuse ajal on J.Mihhailov korduvalt pannud toime uusi kuritegusid, mis on kvalifitseeritavad
järgi, seega pole võimalik rääkida mingist paranemise teele asumisest, lisaks sellele hulgaliselt distsiplinaarkaristusi. Kuna vangistuses olles on J.Mihhailov tarvitanud narkootilisi aineid, siis see tähendab, et vabaduses olemas olnud riskid ei ole 6 aasta kestel vähenenud. J.Mihhailovil on tõsised tervisehädad. See tähendab, et ta vajab stabiilset ravi, arstlikku järelevalvet. Vabanemisel puuduks J.Mihhailovil võimalus ennast ravida, kuna tal puudub tervisekindlustus. Tema terviseseisundi jälgimine ja vajalik ravi on tagatud ainult haiglas. J.Mihhailovil on karistusaega kanda veel enam kui 4 aastat ja praegu on tal esmakordne võimalus vabaneda. Tema puhul on ees uusi võimalusi arutada tema ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Mihhailovi temale Harju Maakohtu 24.11.2008.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.