onid Olovjanišnikov Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sergei HRAMTŠENKOV KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Sergei Hramtšenkovi karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev . KarS § 50 alusel lisakaristusena võtta Sergei Hramtšenkovilt 3 aastaks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Sergei Hramtšenkovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista Sergei Hramtšenkovilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja menetluskuludena – ekspertiisitasud 9675+2700 krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 420 krooni ja toimiku koopia tegemise kulud 131.80 , kokku menetluskuludena 12 926.80 (kaksteist tuhat üheksasada kakskümmend kuus) krooni ja 80 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „Sergei Hramtšenkov, 1-10-195 , sundraha või menetluskulu“. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Sergei Hramtšenkovilt - 46 000 (nelikümmend kuus tuhat) krooni ASkasuks tekitatud varalise kahju katteks; - 32 617 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada seitseteist) krooni AN kasuks varalise kahju katteks; - 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat ) krooni AN kasuks mittevaralise kahju katteks. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Sergei Hramtšenkov’i süüdistatakse selles, et tema 24.02.2007. a. varahommikul, olles joobeseisundis /
p 1/ ja terve öö magamata, jättes kontrollimata, kas tagaistmel viibivad sõitjad on turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud /
p 5/, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga XXX, millega liikus Tallinnas Laagna teel Lasnamäe poolt Kesklinna suunas, olles teadlik, et mootorsõiduki piduritega on probleeme /
p 1/, jättis sellegipoolest tema poolt juhitava sõiduki sõidukiiruse kohandamata selliseks, mis arvestaks ilmastikutingimusi /talvine lumine aeg/, sõiduki seisundit /pidurid töötasid halvasti/ ja muid liiklusolusid, et ta suudaks võimaliku ohu korral oma sõiduk peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ja etteaimatava mistahes takistuse ees /
/, ületades antud teelõigul oluliselt lubatud sõidukiirust, liikudes vahemikus 140 160 km/h /
p 3/, kaotas valitud vale sõidukiiruse, alkoholijoobest ja magamatusest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, läks kella 08:54 ajal külglibisemisse ning kaldus vastu tänavavalgustusposti, mis murdus, põhjustades SN’i surma ja tekitades eluohtlikud kehavigastused DK’ile. Sellise käitumisega rikkus Sergei Hramtšenkov järgmisi liiklusnõudeid:
p 1 /juht on kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit/; § 68 p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 2 alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Oma tegevusega pani Sergei Hramtšenkov toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud ühe inimese surm ja tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtulik uurimine Kohtuistungil süüdistatav Sergei Hramtšenkov tunnistas oma süüd ja seletas, et 23.02.2007.a. õhtul said sõpradega kokku ja kuna oli pidupäev otsustati alkoholi juua. Pärast pakkus DS et võiks ära viia need sõbrad , kes on Mustamäelt, kuna ühte autosse ei mahtunud, pakkus D võtta tema auto ja veel kellegi oma. Viisid sõbrad ära Mustamäele, tulid tagasi, parkisid tema auto ära ja istusid DS K , Š ja tema D S autosse, juhi kohal istus D . Autos jõid viina, siis helistas Š ile naine ja kutsus koju, nemad jäid kolmekesi autosse istuma. D tegi ettepaneku sõita Kundasse . Tema teadis, et D S l ei ole juhtimisõigust. Tema võttis S lt juhtimise üle Kaberneemes, kuna teel ilmnes, et pidureid tuleb kõvasti vajutada ja ta otsustas ise sõita, et vaadata, mis nende piduritega on. Hiljem hakkas autol ka õlituli vilkuma. Tagasiteel Tallinnasse helistas D S S N , kuna S oli tuttav, kus saaks auto pidurid korda teha. Nad sõitsid N järele, D kutsus N kaasa ja sõideti N töökohta, kuid oli püha ja kedagi ei olnud, siis sõitsid tanklasse ja lisasid õli. Samal ajal tarbis tema ja ka teised autos veel alkoholi. Ei mäleta, kas käskis N autosse istudes turvavöö kinnitada. Peale tanklas käiku otsustasid nad sõita Laagna teed pidi kutsekooli juurde, et seal autot remontida. Seletas, et tema oli roolis, väljas oli veel pime, tee oli sirge ja kuiv, lund ei olnud, sõitis äärmises vasakus reas, kiirus oli kuskil 80-90-100 km/h ja kui ligines tõus Laagna teelt lahkumiseks, hakkas ta äärmisest vasakust reast liikuma paremasse ritta. Kui auto oli juba paremas reas hakkas auto 180 kraadi pöörduma ja põrkus vastu posti. Tema kaotas teadvuse, kui ärkas, siis teadis ainult, et peab autost välja saama. K ja N olid autos teadvusel, S oli auto kõrval, ei mäleta kui kiiresti tuli kiirabi ja politsei, ei tea kes kiirabi kutsus. Seletas, et avarii toimus nii järsku, et ta ei suutnud selle vältimiseks midagi ette võtta. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu AN ütlustest nähtub, et toimunud liiklusõnnetusest ei tea ta midagi. Seletas, et 23.02.2007a.a tuli poeg töölt, siis helistas pojale D S ja poeg ütles, et läheb tunniks välja. Tema läks varem magama. Hommikul kell 6.40 äratas teda vanem poeg ja ütles, et Stanislavi ei ole kodus ja siis hakati tema mobiilile helistama. Sai teada, et S oli olnud öösel ühe tuttava tüdruku juures, kust sõbrad ta kaasa võtsid, keegi sõpradest helistas vanemale pojale ja teatas, et S on haiglas. Läksid koos vanema pojaga haiglasse, arst rääkis talle Stanislavi olukorrast, ütles, et esmaabi oli antud ka D S
, kuid siis oli S haiglast jooksu pannud . S oli teadvuseta, tal oli juba fikseeritud ajusurm. Kahe ööpäeva jooksul poeg suri. Seletas, et poja matuse kulud hüvitas liikluskindlustus 20 000 krooni ja kannatuste eest 6000 krooni, pensioniametist sai toetust vist 2000 krooni, kuna ta tervis on halvenenud tahab ta oma vanaduse kindlustamiseks saada 1 150 000 krooni, mis on arvutatud poja keskmise palga alusel. Väitis, et ei olnud oma hukkunud poja ülalpidamisel, ise töötab, vanemal pojal on omal perel. 3 Kohtuistungil üle kuulatud kannatanu A S ütlustest nähtub, et auto Opel Vectra kuulus talle ning oli ostetud 2007.a. veebruari alguses Lasnamäelt, auto seisis tavaliselt Vikerlase 13 parklas, tema sõitis autoga ainult kaks korda, tavaliselt oli auto roolis K , tema poja D S klassikaaslane. Seletas, et 23.veebruari 2007.a. õhtul läks poeg lihtsalt kodust välja, tema ei teadnud, et võttis auto, kui välja läks, siis ei olnud joobes. Tagasi tuli poeg 24.veebruaril kella 10-11 vahel, oli kinni seotud ja segases olekus, ütles et oli avarii. Peale avariid viidi auto parklasse ning hiljem müüsid nad auto 6000 krooni eest varuosadeks, ostes maksis auto eest 56 500 krooni, mille kohta on olemas dokument, ostmas käis koos õepojaga, proovisid autoga ringi sõita, konkreetselt tehnilist seisukorda ei kontrollinud, dokumendis oli kirjas, et on läbinud tehnilise hoolduse ja õepoeg ütles, et on hea auto. Auto ostis selleks, et poeg käiks autokoolis ja saaks siis sõita. Hramtšenkov on lubanud tasuda talle pool auto rahast, on ära maksnud 4500 krooni, kahju nõue on 46 000 krooni Kannatanu DK kohtueelsel uurimisel antud ja KrMS § 291 p 3 alusel avaldatud ütlustest nähtub , et enne S N juurde sõitmist sõideti Kärberi tänava autoteenindusse, kuid teenindus oli kinni, autos olid tema, D S ja Sergei Hramtšenkov, Hramtšenkov oli roolis, kuna D S l ei olnud juhiluba. Otsustati sõita Lasnamäe Mehaanikakooli juures asuvasse teenindusse, D S ütles, et ka S N tahab koos nendega sõita ja nad läksid Stanislavile järele, S istus ise autosse, keegi ei sundinud. Tema ja S istusid tagaistmel, Hramtšenkov oli roolis ja D S juhi kõrvalistuja, sõidu ajal Hramtšenkov alkoholi ei tarbinud, nad sõitsid Laagna teel mehaanikakooli suunas, tee keskel oli kiirus kuskil 150 km/h, D S ütles Hramtšenkovile, et ta nii ei kihutaks. Seletas, et õppeasutuse ees hakkas Hramtšenkov tee keskelt paremale silla peale pöörama, auto hakkas aga kõrvale kiskuma ja keerutama; pärast avariid midagi ei mäleta, ärkas haiglas. Tunnistaja D S seletas kohtuistungil, et enne toimunud õnnetust eelmisel õhtul said nad seltskonnaga kokku, jõid alkoholi , tema jõi õhtu alguses viina ja öösel õlut, kui õlu otsa sai , siis otsustasid sõitma minna, kuna Tallinnast enam öösel alkoholi osta ei saanud, kuid Maardust sai. Tema istus oma ema AS auto Opel Vectra rooli ja koos Sergei Hramtšenkovi ja K iga sõideti Maardusse, sealt edasi Kaberneeme ja seal tahtis Sergei Hramtšenkov ise rooli istuda. Temal juhtimisõigust ei olnud sel ajal, teadis et Hramtšenkovil on, tundis ise et on liiga purjus ja ei saa enam edasi sõita ning kuna Hramtšenkov tahtis ise sõita, kuigi oli ka purjus, lasi Hramtšenkovil rooli istuda. Seletas, et teel Kaberneeme tekkis auto piduritega mingi probleem ja pidurit oli raske vajutada, kuid pidurid siiski võtsid. Tema istus taha istmele ja sõideti Kundasse, võtsid Kundast ühe sõbra Igori peale ja sõitsid Aserisse, pärast tagasi Kundasse ja Kundast tagasi Tallinna. Kaberneemest saadik oli roolis Hramtšenkov, autos olles tarbisid nii tema kui Hramtšenkov veel alkoholi, K eriti ei joonud, ei mäleta, et keegi autos maganud oleks. Teel Tallinnasse helistasid nad S N , kes oli külas, nad sõitsid talle järgi, et sõber endaga sõitma kaasa võtta, N ei tahtnud alguses välja tulla, kuid tema koos K iga võtsid naljaga tema tossud kaasa ja veensid teda kaasa tulema. N istus autos taga vasakul, Dima K taga paremal , tema istus ees ja Hramtšenkov oli roolis, temal ja Hramtšenkovil oli turvavöö kinni, tagaistujatel ei olnud, kuid Hramtšenkov ei öelnud neile selle kohta midagi.. Sõitsid tanklasse, võtsid kütust ja siis sõitsid Laagna teel Lasnamäelt linna poole, mäletab, et sõitsid kõige vasakpoolsemas reas, auto kiirus oli lubatust suurem, kuid täpset numbrit ei mäleta, siis hakkas auto paremale liikuma, oli külg ees, pead taha pöörates nägi posti ja rohkem toimunust ei mäleta . Seletas, et ema auto oli ostetud umbes kuu enne avariid, ise ei olnud ta seda autot varem juhtinud. Tehnilisepassi järgi on ka tema auto kasutajaks. Auto oli pargitud tema maja juures, ühed auto võtmed olid emal, teised temal, sel päeval ema ei teadnud, et ta autoga sõitma läheb Kohus uuris kriminaalasjas kogutud alljärgnevaid tõendeid : 4 Liiklusõnnetuse akti nr 531 (t.l. 2) kohaselt 24.02.2007.a. kell 08.54 Tallinnas Lasnamäe linnaosas Laagna teel Võidujooksu ja Pae silla vahelisel teelõigul kaotas sõiduauto Opel Vectra, reg.nr XXX, mis kuulub A S , juhitavuse ja sõitis teelt välja paremale vastu elektriliini posti, sõidukis olnud S N , DKja D S said vigastada . Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabelitega ( t.l. 4-17) nähtub avariis osalenud sõiduki asukoht Laagna teel Võidujooksu ja Pae silla vahelisel teelõigul ja sõiduki Opel Vectra vigastused. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 582/263 (t.l. 28 ) nähtuvalt tuvastati 24.02.2007.a. kell 9.55 Sergei Hramtšenkovil keskmine alkoholijoove, sõiduki juhtimine ei ole lubatud (veres alkoholi 1,90% ). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 210 ( t.l. 36-42) antud eksperdiarvamuse kohaselt oli S N surma põhjuseks ajukolju kinnine tömptrauma pehmekelmealuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, peaaju põrutuse ja vasaku oimuluu murruga. S N laibal esinesid veel - maksa hulgirebendid, verevalum kõhuklemetaguses ruumis, mõlemat neeru ümbritsevates kudedes ja paremat neerupealist ümbritsevates kudedes, V ja VI kaelalüli murd, nahaalused verevalumid vasakul küünarvarrel, vasakul labakäel, paremal säärel, nahamarrastused vasakul labakäel. Kõik esinenud vigastused on eluohtlikud tervisekahjustused ning võivad olla saadud liiklusavarii käigus; morfoloogiliste iseärasuste alusel pole võimalik kindlaks teha, kas liiklusõnnetuse ajal oli turvavöö kinni või lahti. S N verest
itud 0,36 promilli etüülalkoholi vastab elavatel inimestel kergele joobeastmele. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 288 (t.l. 51-56) antud eksperdiarvamuse kohaselt DKil 24.02.2007.a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tuvastatud - peaaju põrutus, IX-XII rinnalülide murrud (XI rinnalüli purustusmurd kildude nihkumisega lülisambakanalisse), osaline seljaaju rinnaosa vigastus, VII-XII roide murrud paremal, mõlemapoolne õhkrind, mõlema kopsu põrutus, maksa parema sagara vigastus – on eluohtlikud tervisekahjustused ja võisid olla tekitatud 24.02.2007.a. kõva tömbi vägivalla toimel – liiklusõnnetuse käigus paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu, esemeid. Tüüpilisi kinnitatud turvavöö poolt põhjustatud tervisekahjustusi meditsiinidokumentides ei ole kirjeldatud. Verest etüülalkoholi ja narkootilisi aineid ei
itud. Arstliku ekspertiisi otsuse nr 409641 (t.l. 58-61) kohaselt on 24.03.2008.a. on DKil tuvastatud sügav puue, sest ta vajab pidevat kõrvalabi ööpäevaringselt ja puue põhjustab lisakulutusi. Kannatanu AN esitatud tsiviilhagist (t.l. 108-121, 122-123) nähtuvalt nõuab kannatanu seoses poja surmaga tehtud kulutuste katteks 46 890 krooni ja toitja kaotusega tekitatud kahju 1 143 960 krooni väljamõistmist süüdistatavatelt solidaarselt. Karistusregistri väljatrükist Sergei Hramtšenkovi kohta (t.l. 138-139) nähtub, et enne varem ei olnud S.Hramtšenkov liiklusalaste süütegude eest karistatud. Peale 24.02.2007.a. on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest . Liiklustehnilises ekspertiisiaktis nrLL-281-09-4555 (t.l. 175-177) antud eksperdiarvamuse kohaselt võis sõiduauto Opel Vectra, reg. märk XXX liikumiskiirus enne külglibisemise tekkimist olla suurusjärgus 140 – 160 km/h ; liiklusõnnetuse mehhanismi kohta saab öelda, et liiklusõnnetus toimus olukorras, kus suurel kiirusel sõiduki paremale suunamisel tekkis sõiduki külglibisemine, mille tõttu sõiduk enne teelt väljasõitu pöördus tagaosaga ette ja sõitis tagaots ees vastu tänavavalgustusposti. Fotode alusel olid sõiduauto tagarattad ja parempoolne esiratas pärast liiklusõnnetust survestatud; vasakpoolse esiratta rehv oli külgsuunaliste jõudude mõjul veljerandilt lahti surutud ja tühjenenud, kuid rehvi tühjenemine sai toimuda ainult liiklusõnnetuse lõppfaasis, mitte enne sõiduki sõiduteelt väljasõitu. Maanteeameti vastusest (t.l. 190) nähtub, et sõidukile Opel Vectra registreerimismärgiga XXX oli Liiklusregistri andmetel teostatud tehnoülevaatus 25.08.2005.a. , mille käigus avastati sõidukil kaks väheohtlikku riket või puudust : 1) pidurid: piduri hoob, pedaal, tross jm osad: seisupiduri hoova vabakäik on suur ; 2) veermik ja kere: vedrud, amortisaatorid ja stabilisaatorid : amortisaator ei toimi või
kib. Ülevaatuse hetkel tehtud otsus „tehniliselt korras“ on õige, kuna avastati 2 (s.o. mahub piiridesse kuni 4 ) väheohtlikku riket või puudust 5 ja sõiduki omanik peab kontrollkaardile kantud rikked või puudused kõrvaldama esimesel võimalusel; järgmise ülevaatuse tähtajaks määrati juuli 2007.a. Kannatanu AS avaldusest (t.l. 191-194) nähtub, et kannatanu taotleb süüdistatava Hramtšenkovilt hävinud sõiduauto väärtuse 46 000 krooni väljamõistmist, kuna ostis auto 56 500 krooni eest, Hramtšenkov on hüvitanud 4500 krooni ja autoromu müügist sai 6000 krooni. Kaitsja L.Olovjanišnikovi taotluse rahuldamata jätmise määrusest (t.l. 188) nähtub, et kaitsja taotles kriminaalmenetluse lõpetamist, kuna antud kriminaalasja põhiküsimust – autoavarii tehnilist põhjust ei ole kindlaks tehtud ei ole võimalik kinnitada S.Hramtšenkovi süüd ning et kaitsja taotlus jäeti rahuldamata kuna antud liiklusõnnetuse põhiküsimuseks ei ole auto tehnilise seisukorra küsimus, vaid S.Hramtšenkovi poolt liikluseeskirja nõuete rikkumine. Kohtulike vaidluste käigus asus süüdistatava kaitsja advokaat L.Olovjanišnikov seisukohale, et kuigi Sergei Hramtšenkov on ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, ei saa süüdistatav olla vastutavaks antud liiklusõnnetuse põhjustamise eest, kuna tema süü ei ole üheselt tuvastatud, esinevad puudused kohtueelses uurimises – ei ole kindlaks tehtud sõiduki tehnilist seisukorda enne avarii toimumist - ja prokuratuuri töös. Sergei Hramtšenkovile on süüks arvatud mitmed
nõuete rikkumised –kiiruse ületamine ja alkoholijoobes sõiduki juhtimine, aga ka see, et ta ei veendunud sõiduki tehnilise seisukorra ohutuses, kuid kaitsja on seisukohal, et nimetatud rikkumised ei olnud põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega ning on jäetud kindlaks tegemata ootamatust tehnilisest rikkest tingitud sõiduki juhitavuse üle kontrolli kaotamise võimalus. Kaitsja on seisukohal , et ainuke rikkumine, mis võis olla põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, on ebaõige sõidukiiruse valik, kuid selle rikkumise toimepanemine saab olla ainult ettevaatamatu ning seetõttu peaks tegu olema kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanud ja tunnistaja, uurides kirjalikke materjale ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses,
idis, et Sergei Hramtšenkovi poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist
idnud ja õigesti kvalifitseeritud. KarS §-s 422 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tervisekahjustus või inimese surm. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud : 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Seega on antud juhul kohtul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade nõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s .o. kannatanu S N surmaga ja DKile eluohtlike tervisekahjustuste põhjustamisega . Kohus
iab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 24.02.2007.a. kella 08.54 ajal juhtus liiklusõnnetus mootorsõidukiga, mida juhtis Sergei Hramtšenkov. Nimetatud asjaolu on kohtuliku uurimise käigus 26.02.2010.a. kohtuistungil kinnitanud süüdistatav Sergei Hramtšenkov ise, selgitades, et Kaberneemel istus tema autorooli selleks , et selgust saada, mis piduritega korrast ära on; oli auto Opel Vectra roolis ka tagasiteel Tallinna ja Tallinnas Laagna teed pidi Lasnamäelt linna poole sõites. Sergei Hramtšenkovi poolt 23.02.2007 ja 24.02.2007.a hommikul sõiduauto Opel Vectra roolis olemist kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja D S , kelle ütluste kohaselt loovutas ta Kaberneemel sõiduki juhtimise Hramtšenkovile, kuna tundis, et ise on liiga purjus ja et peale seda kuni avariini oli roolis ainult Hramtšenkov , sama on kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud ütlustes kinnitanud ka kannatanu DK. 6 Olles tuvastanud, et mootorsõidukit juhtis avarii momendil Sergei Hramtšenkov , tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Sergei Hramtšenkov toime pani, mis tõid kaasa S N surma ja DKile eluohtlikud tervisekahjustused. Sergei Hramtšenkov’ile on esitatud süüdistuses süüks arvatud alljärgnevad tahtlikud liikluse nõuete rikkumised:
p 1 /juht on kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit/; § 68 p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides /; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Kohus on seisukohal, et tõendamist on
idnud Sergei Hramtšenkovi joobeseisund, sest ta on seda ise tunnistanud, et 23.02.2007.a. õhtul tarvitati seltskonnaga alkoholi, õhtul jõi viina, öösel õlut, alkoholi tarbis ka autoga ringi sõitmise ajal . Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 582/263 (t.l. 28 ) nähtuvalt tuvastati 24.02.2007.a. kell 9.55 Sergei Hramtšenkovil keskmine alkoholijoove, sõiduki juhtimine ei ole lubatud (veres alkoholi 1,90% ). Samuti on kohtulikul uurimisel tõendamist
idnud Sergei Hramtšenkovi poolt
-juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees ja § 126 p 3 - juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest - nõuete rikkumine . Eelkõige tunnistas seda Sergei Hramtšenkov , kinnitades kohtuistungil, et „kiirus oli 80-90-100 km/h“ . Liiklustehnilises ekspertiisiaktis nrLL-281-09-4555 (t.l. 175-177) antud eksperdiarvamuse kohaselt võis sõiduauto Opel Vectra, reg. märk XXX liikumiskiirus enne külglibisemise tekkimist olla suurusjärgus 140 – 160 km/h. Kannatanu DKi kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt oli Hramtšenkovi juhitud auto kiirus väga suur – 150 km/h . Kohtulikul uurimisel on nii tunnistaja D S kui süüdistatav Sergei Hramtšenkov andnud seletusi sõiduautol ilmnenud rikkest piduritega seonduvalt, väites, et pidurdamiseks tuli piduripedaali väga tugevalt vajutada ning Hramtšenkovi selgituse kohaselt oli just autot juhtinud S poolt väidetud probleem piduritega põhjuseks, miks tema autorooli istus , soovides ilmnenud probleemis selgust saada. Seega oli süüdistatav Sergei Hramtšenkov teadlik autol olevast tehnilisest probleemist, kuid istus tal esinenud alkoholijoobest ja autol esinevast tehnilisest probleemist hoolimata autorooli ning liikus autoga Laagna teel lubatud sõidukiirust - 70 km/h - tunduvalt ületades. Kohtu arvates ei ole põhjendatud süüdistatava kaitsja poolt esitatud seisukoht, et Sergei Hramtšenkovi poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine ning sõiduki tehnilise seisundiga mittearvestamine, ei saa olla toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks ja Sergei Hramtšenkovi süü on välistatud , kuna on jäetud tuvastamata sõidukil ootamatult tekkida võiva tehnilise vea võimalus. Kohtul tekkinud veendumuse kohaselt ei oleks antud juhul sõiduautol ootamatult tekkida võiv tehniline rike käsitletav süüd välistava asjaoluna, 7 kuna Sergei Hramtšenkov asus sõidukit juhtima olles teadlik oma joobeseisundist , s.t.
p 1 nõuet teadlikult rikkudes ja sõidukil juba ilmnenud tehnilisest probleemist teadlikuna, s.t.
p 1 nõuet teadlikult rikkudes ning sõiduki liikumise kiirust valides jättis tähelepanuta eelpoolnimetatud asjaolud – alkoholi joobe ja sõiduki tehnilise probleemi – ja ületas tunduvalt lubatud sõidukiirust, s.t.
Asjaolu, et autol võis tekkida ootamatu tehniline rike, ei muuda Sergei Hramtšenkovi poolt avarii toimumise ajaks tahtlikult toimepandud Liikluseeskirja nõuete rikkumisi olematuks ning kohtu arvates ei esine antud asjas kriminaalmenetluse käigus kõrvaldamata jäänud kahtlusi süüdistatava süüdiolekus. Samas on kohus küll veendunud, et Sergei Hramtšenkov ei pürginud oma käitumisega saabunud traagilise tagajärje poole ega tunnetanud seda kindlalt saabuvana, vaid jättis pigem saabuda võiva tagajärje juhuse hooleks, mistõttu on tema tahtlus käsitletav kaudse tahtlusena. Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele , et Sergei Hramtšenkov ei valinud sõiduki tehnilisele seisundile ja oma seisundile (alkoholijoove) vastavat sõidukiirust ja tulemuseks oli ränk avarii, mille tagajärjel sai surma auto tagaistmel istunud ja turvavööga kinnitamata S N . Kohtu hinnangul olid Sergei Hramtšenkovi poolt toimepandud Liikluseeskirja rikkumised väga tõsised ja hulgalised, mistõttu ta pidi arvestama igasuguse tagajärje, s.h ka kellegi surma saabumise võimalikkusega. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad, sest vahetult kohtuistungil kuulati üle kannatanud ja tunnistaja ning nende antud ütlused haakuvad kogumis teiste tõenditega ja annavad täpselt edasi juhtunu üksikasju. Kohus on seisukohal ,et tõendatud on Sergei Hramtšenkovi tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusnõudeid, põhjustas Sergei Hramtšenkov raske tagajärje – S N surm ja DKi eluohtlikud tervisekahjustused – ettevaatamatusest. Sõiduautos tagaistmel ja turvavööga kinnitamata olnud S N sai liiklusõnnetuse tagajärjel muu hulgas ajukolju kinnise tömptrauma pehmekelmealuse ja kõvakelmealuse verevalumiga, peaaju põrutuse ja vasaku oimuluu murruga, mis põhjustasid S.N surma (t.l. 36-42) ning samuti sõiduautos tagaistmel istunud ja turvavööga kinnitamata olnud DK sai liiklusõnnetuse käigus paiskumisel vastu kõvasid tömpe pindu ja esemeid peaaju põrutuse, IX-XII rinnalülide murrud (XI rinnalüli purustusmurd kildude nihkumisega lülisambakanalisse), osalise seljaaju rinnaosa vigastuse, VII-XII roide murrud paremal, mõlemapoolne õhkrind, mõlema kopsu põrutuse, maksa parema sagara vigastuse , mis on eluohtlikud tervisekahjustused (t.l. 51-56). Kannatanu A S
kuulunud sõiduauto Opel Vectra tagumine osa hävis liiklusõnnetuse tagajärjel ning sõiduauto kuulus mahakandmisele. Seega on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustatud inimese surm, ja saabunud tagajärje – S N surma ja kannatanu DKi eluohtlike tervisekahjustuste ja A S
tekitatud varalise kahju vahel. Tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi ning § 1045 kohaselt on kahju tekitamine õigusevastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega või kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu AN esitanud tsiviilhagi summas 46 890 krooni oma poja S N surmast tingitud materiaalsete kulutuste hüvitamiseks ja seoses toitja kaotusega tekkinud mittevaralise kahju nõudes summas 1 143 960 krooni (t.l. 122-123) . Kohtuistungil täpsustas kannatanu AN oma tsiviilhagi mittevaralise kahju osas ja soovis toitja kaotusega seoses vanaduspäevade kindlustamiseks 1 150 000 krooni väljamõistmist, samas selgitas, et ta ei ole olnud oma poja ülalpidamisel, vaid töötab. 8 VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kannatanu A.N a seletuse kohaselt on ta saanud kindlustushüvitist 20000 krooni matusekulude katteks ja 6000 krooni kannatuste katteks ja pensioniametist matusetoetust 2000 krooni. Kannatanu A.N al poja matustega seoses tekkinud kulude tõenduseks on esitatud SEB Pangast kontoväljavõte (t.l.110-111), milles kannatanu on märkinud matustega seotud kulutusteks: 27.02.2007.a. kaardimakse kaupluses Filikor summas 790 krooni, 28.02.2007.a. kaardimakse Hyper Rimi Mustakivi summas 2147.70 krooni, 02.03.2007.a. kaardimakse Liiva Kalmistu summas 3370 krooni, 02.03.2007.a. kaardimakse Hyper Rimi Mustakivi summas 1433.10 krooni, 02.03.2007.a. kaardimakse Tallinna Matusebüroos summas 1330 krooni, 02.03.2007.a. kaardimakse Merimetsa Selveris summas 225.40 krooni, 04.03.2007.a. kaardimakse Hyper Rimi Mustakivi summas 616.10 krooni, 07.04.2007.a. kaardimakse kaupluses Ekstra summas 1638 krooni, 08.04.2007.a. kaardimakse Hyper Rimi Mustakivi summas 1469 krooni, 08.04.2007.a. kaardimakse Hyper Rimi Mustakivi summas 1334.40 krooni, 10.08.2007.a. OÜ Valensia tellimus nr 08-04 hauakivi summas15700 krooni, 05.08.2007.a. FIE VFkviitung nr 25 hauapiirde valmistamine summas 5500 krooni, Tallinna Matusebüroo arve nr 92-L summas 1425 krooni, Tallinna Matusebüroo arve nr 91-L summas 4750 krooni, Tallinna Matusebüroo arve nr 193M summas 1330 krooni, Tallinna Kalmistud arve nr 02-700247 summas 3370 krooni, Tallinna Kalmistud arve nr 02-800575 summas 560 krooni, OÜ Klafira sularahaarve 03.03.2007.a. matused summas 10500 krooni. Kannatanu A.N a on poja matustega seotud kulutusteks märkinud kulud summas 52788.70 krooni. Olemasolevate ja reaalselt matustega seotud kulusid tõendavate dokumentide alusel on kannatanu esindaja esitatud tsiviilhagi täpsustustest nähtuvalt Kindlustusselts IF Kindlustus hüvitanud esitatud arvete alusel matusekulud summas 11 308 krooni (ilma käibemaksuta) alljärgnevalt – Tallinna Matusebüroo arve 92-L summas 1357 krooni, arve nr 91-L summas 4524 krooni ja arve nr 193M summas 1257 krooni ning Tallinna Kalmistud arve nr 02700247 summas 3370 krooni ja kaupluse Filikor ostutšekk summas 790 krooni . Seega esitatud kontoväljavõtte ja arvete alusel on hüvitamata matusekulud summas 41 480.70 krooni. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi lahendamisel lähtub kohus tsiviilkohtumenetluse (TsMS ) seadustiku ja võlaõigusseaduse (VÕS) põhimõtetest .VÕS sätestatud põhimõtete kohaselt peab kahjustatud isik muuhulgas tõendama ka kahju suurust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kannatanu tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded tuginevad. Kannatanu A.N a on temal poja matustega seotud kulude tõendamiseks osaliselt esitanud arved ning nende arvete alusel on IF Kindlustus kannatanu esindaja kinnitusel osa matusekuludest hüvitanud. Osaliselt on kannatanu matusega seotud kulude tõendamiseks esitanud oma pangakonto väljavõtte, kust nähtuvad ajavahemikul 27.02.2007 kuni 08.04.2007.a. tehtud kaardimaksed erinevates kauplustes. Kannatanu ei ole aga esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kauplustes tehtud kaardimaksete seotust matusekuludega. 03.03.2007.a. toimunud matuse kuludena ei saa kohtu hinnangul arvestada 07.04.2007.a . tehtud kaardimakset summas 1638 krooni ja 08.04.2007.a. tehtud kaardimakseid summades 1469 krooni ja 1334.40 krooni, kokku summas 4441.40 krooni. Kannatanu A.N a konto väljavõttest nähtuvalt on 19.03.2007.a. laekunud tema kontole S N matusetoetus summas 8957 krooni . 9 Kohtu arvates on kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõudest põhjendatud ja tõendatud matustega seotud kulud alljärgnevalt - 15 700 krooni OÜ Valencia arve alusel, 5500 krooni FIE Viktor Valk kviitungi alusel, 560 krooni Tallinna Kalmistud arve alusel ja 10500 krooni OÜ Klafira sularahaarve alusel ning IF Kindlustuse poolt hüvitatud arvetest käibemaksu osa summas 357 krooni , kokku 32 617 krooni. Nimetatud summa osas kuulub kannatanu A.N a esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldamisele ning see tuleb süüdistatavalt Sergei Hramtšenkolt kannatanu A.N alt välja mõista. Kannatanu A.N a esitas ka mittevaralise kahju nõude summas 1 150 000 krooni seoses toitja kaotusega ja sellest tingitult tervise halvenemisega seonduvalt oma vanaduspäevade kindlustamiseks. Kohus on seisukohal , et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagis (t.l. 108-121, 122-123) nimetatud alusel ei kuulu mittevaralise kahju nõue rahuldamisele, kuna kannatanu A.N a ei ole olnud enne oma poja S N surma tema ülalpidamisel, mida kinnitas kannatanu kohtuistungil antud seletuses ning mis nähtub tema poolt koos tsiviilhagiga esitatud kontoväljavõttest – laekunud on töötasu AS-st Norma. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt on mittevaralise kahju rahaline kompenseerimine põhjendatud isiku surma põhjustamisest selle isiku lähedastele kaasnenud suurte hingeliste kannatuste puhul. Kannatanu A.N a kinnitas kohtus, et kui peale poja avariisse sattumist haiglasse jõudis, oli juba fikseeritud ajusurm ning ta istus poja voodi kõrval kaks ööpäeva kuni poeg suri. Seega nägi ema oma poja surma, viibis poja surmahetkel tema kõrval ja see tekitas kannatanus sügavaid hingelisi kannatusi, mistõttu saab eeldada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suurus on VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel kohtu otsustada. Kannatanu A.N a esindaja on mittevaralise kahju suuruse aluseks võtnud kehtiva politseialase seadusandluse, mis näeb ette kahju hüvitamist surma korral keskmise töötasu ulatuses 10 aasta eest ning taolise analoogia kasutamine oleks kannatanu arvates seaduslik ja õiglane. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt aluseks võetud põhimõte ei ole antud juhul mittevaralise kahju suuruse määramisel rakendatav. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel peab kohus järgima põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust , rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt. asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise ( Riigikohtu 13.01.2010.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanule mittevaraline kahju tekitatud süüdistatava poolt raske tahtliku liiklusnõuete rikkumisega põhjustatud kannatanu lähedase surmaga. Samas ei saa ka antud juhul jätta arvestamata liiklusavariis saadud vigastuste tõttu surnud noormehe enda käitumist, kuna alkoholijoobes juhiga sõidukisse istus ta vabatahtlikult ning ei kinnitanud autos turvavööd. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse asjaolu, et kuigi kannatanu A.N a nägi pealt oma poja surma, oli poeg sel ajal kui kannatanu haiglasse jõudis koomas, oli fikseeritud ajusurm. Samuti arvestab kohus , et kannatanu on veel noor naine, kes ei jäänud poja surma tõttu mitte päris üksi, vaid tal on veel ka vanem poeg, kes saab olla emale toeks. Kõike eelnevat arvestades peab kohus õiglaseks hüvitada kannatanule tekitatud mittevaraline kahjus summas 250 000 krooni. Käesolevas asjas on tõendatud Sergei Hramtšenkovi süü kannatanu A S
kahju tekitamises, kuna sõiduauto Opel Vectra, reg. nr XXX , millega Sergei Hramtšenkov ohutu liiklemise nõuete rikkumise tõttu avarii põhjustas, kuulus A S
. Kannatanu ASesitatud tsiviilhagi summas 46 000 krooni, mis koosneb avarii käigus hävinenud sõiduki maksumuse 10 56 500 krooni ja S.Hramtšenkovi poolt juba hüvitatud 4500 krooni ning autoromulast sõiduki vraki eest saadud 6000 krooni vahest, on põhjendatud ja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. Karistuse mõistmine KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sergei Hramtšenkovi puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohus
iab, et Sergei Hramtšenkovi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sergei Hramtšenkov on varem kriminaalkorras karistamata, töötab. Sergei Hramtšenkovile karistuse mõistmisel tuleb kohtu arvates arvesse võtta ka kannatanute käitumist enne juhtunut, s.o. kuna kannatanud nägid ja teadsid, et Sergei Hramtšenkov on joobes, istusid nad ometi autosse, mille roolis oli alkoholijoobes Hramtšenkov ning kuigi seaduslikku vastutust reisijate kinnitamata turvavööde eest kannab juht, on eelkõige ikka igal reisijal endal kohustus kinnitada turvavöö. Iga tavamõistusega inimene teab ja saab aru, et istudes autosse, mille juht on alkoholijoobes ning jättes turvavöö kinnitamata, pannakse ise oma elu ohtu. Samuti ei ole kohtu arvates antud juhul vähetähtis ka asjaolu, et ilma juhtimisõiguseta tunnistaja D S võttis oma emale kuuluva ja tema kasutusse usaldatud sõiduauto ning hiljem, tundes , et on ise auto juhtimiseks liiga purjus, andis auto juhtimise üle isikule, kelle kohta ta teadis, et ta on samuti purjus . Sergei Hramtšenkovi poolt on toimepandud II astme liiklussüütegu, millega ettevaatamatusest põhjustati ühe inimese surm ja teisele inimesele raske tervisekahjustus, s.t. et Sergei Hramtšenkovi tahtlik tegevus – alkoholijoobes ja ilma juhtimiskogemuse ja-oskuseta autorooli istumine- viis olukorrani, kus elu kaotas teine inimene ja teine - 1988.aastal sündinud noor inimene on 100% töövõimetuspensionär. Taolised süüteod on käesoleval ajal ühiskonnas väga
vinud ning samas on tegemist süütegudega, mille ühiskonnaohtlikkus on väga suur, kuna kannatanuks võib osutuda iga ühiskonna liige. Sergei Hramtšenkovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd antud juhul eriti toimepandud süüteo tagajärgi , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Sergei Hramtšenkovi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,
iab kohus, et Sergei Hramtšenkovi tuleb karistada vangistusega . KarS § 422 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni 5-aastase vangistuse , Sergei Hramtšenkovi puhul peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kohaldada vangistust sanktsiooni keskmise määra lähedalt, kuna Sergei Hramtšenkov ei olnud antud juhul kuriteo initsiaatoriks ning kannatanud, nii see, kes avariis elu kaotas kui ka see kes avarii tagajärjel invaliidistus , istusid autosse vabatahtlikult, seega tegid valiku elu ja surma vahel omal riisikol, kuid kuna S.Hramtšenkov kohtus oma süüd tunnistas ja kahetses toimepandut, võib kohtu arvates mõistetav karistus jääda keskmisest määrast allapoole. Kuna kõigest aasta peale toimepandud kuritegu, kus invaliidistus S.Hramtšenkovi sõber ja hukkus tuttav noor inimene, on Sergei Hramtšenkov toimepannud korduvad liiklusalased süüteod – kiiruse ületamine ja joobes juhtimine , justkui andmata endale aru, et just joobeseisundis sõiduki juhtimine ja lubatud liikumiskiiruse ületamine olid otseselt toimunud raske liiklusõnnetuse põhjuseks, on kohtu hinnangul Sergei Hramtšenkovi puhul tegemist isikuga, kelle elustiili ja ellu suhtumist võib muuta reaalses vangistuses viibitud aeg, mille jooksul on võimalik tõsiselt oma senise elukäigu üle järele mõelda. Kohus
iab, et Sergei Hramtšenkovi suhtes tuleb lisakaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 aastaks, kuna taoline lisakaristus takistab Sergei Hramtšenkovil sellel ajal liikluses osaleda. Sergei Hramtšenkovi näol on kohtu arvates tegemist isikuga, kes jämedalt rikkus liikluseeskirja nõudeid, istus alkoholijoobes olles autorooli, põhjustas lubatud liikumiskiirust ületades liiklusõnnetuse, milles hukkus üks ja sai 11 raskelt vigastada üks inimene. Selline kuritegu seadis ohtu nii Sergei Hramtšenkovi enda, tema kaassõitjate kui ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise, mistõttu on kohtu arvates täiesti põhjendatud ja hädavajalik Sergei Hramtšenkovi liiklusest kõrvaldamine temalt ametliku juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus juhindus KrMS § 238, 306, 311-313. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.