← Eesti

4-10-2483/3

Väärteoasi 4-10-2483 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2483 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi Reikko Meerents väärteoasi KarS § 218 lg.1 järgi Menetlusalune isik Reikko Meerents isikukood 39003224235, elukoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna esindaja Madis Melzar– tunnistus 552 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Reikko Meerents KarS § 218 lg.1 järgi ja mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine, s.o. alates 11.08.2010.a. kell 11.00 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Politseiprefektuuri Lääne- Harju Politseijaoskonna poolt on 09.08.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1137005 selle kohta, et Reikko Meerents 31.07.2010.a. kella 18.50 ajal - kamber 125 lõhkus tahtlikult Vangla kambris 125 olevad tualetipoti, veetorustiku, kraanikausi ja vaheseina, millega tekitas Vangla´le kahju 6 500 krooni. Samal ajal lõhkus ära kambri 125 aknaklaasi. Antud teoga pani toime süüteo väheväärtusliku asja vastu, s.o. pani toime KarS § 218 lg.1 ettenähtud väärteo. Kohus selgitas 12.08.2010.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi, taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Reikko Meerents kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärteos süüdi täielikult ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodud ütluste juurde. Kahetseb. Palub karistada kergemini kui seda palus kohtuväline menetleja. Palub karistada rahatrahviga, kuna on olemas töökoht peale vabanemist ja soovib asuda trahve tasuma. Trahvid on tasumata põhjusel, et kriminaalhooldaja ei lubanud teda tööle välismaale, aga siin sai töö otsa. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Reikko Meerents ´it tuleks karistada arestiga 20 päeva. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärteos KarS § 218 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokolliga ( t lk 1); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.2); avaldusega ja fototabelitega ( t lk.3, 4-6); ettekannetega ( t lk.7, 8); kalkulatsiooniga ( t lk. 9); seletuskirjaga ( t lk. 10); teatis karistuste kohta ( t lk 18-21) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Reikko Meerents ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Reikko Meerents ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Reikko Meerents ´t tuleb karistada lühiajalise arestiga, kuna isikut on varem karistatud süütegude toimepanemise eest, kuid isik jätkab süütegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab süütegude toimepanemist. Temale mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Samas ei pea kohus vajalikus karistada isikut santsiooni keskmises määras, kuna viimane väärtegu on pandud toime 2008 aastal, seega on võimalik isikut karistada lühiajalise arestiga. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; KarS § 218 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107111 sätetest. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.