Väärteoasi nr. 4-09-25694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-25694 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kohtuasi Koit Tõnisson’i (isikukood 37601205211), väärteoasi LS § 741 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,015661 07.04.2010.a. kaebuse esitaja Koit Tõnisson kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Koit Tõnissoni kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.10.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,015661 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 08.04.2010.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 16.04.2010.a. Kassatsiooniteate mitteesitamisel kohtuotsuse motiveeritud teksti ei koostata. Kohtuotsuse põhiosa: Koit Tõnissoni karistati 20.10.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse liiklusmenetlustalituse vane4mkomissar Kairi Palitsi otsusega väärteoasjas 2302,09,015661 LS § 74-1
(2)alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 9000 krooni, kuna K.Tõnisson rikkus LS § 20 lg 1 nõudeid. K.Tõnisson esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse, selgitades, et tema ei ole rikkumist toime pannud, kuna sõiduautot Mazda 6 reg,nr 765 MKS ei juhtinud 20.120.2009.a. mitte tema vaid tema abikaasa Kristel Tõnisson, kes politsei poolt kinnipidamisel ka oma tunnistuse andis, mida materjalide juures enam ei ole. Koit Tõnisson palus otsuse tühistada Kohus leiab, et Koit Tõnissoni tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja karistus on määratud vastavalt rikkuja süü suurusele. Kohtuistungil kuulati üle Kristel Tõnisson, kes on Koit Tõnissoni abikaasa. Kristel Tõnisson seletas kohtule, et 20.10.2009.a tulid nad abikaasaga Soomest. Tema oli sadamast välja sõites autoroolis. Kuna ta oli väsinud, siis tegi ta teel peatuse, et saapaid vahetada. Seejärel tuli politseiauto, politseinikud peatasid neid ja käskisid abikaasal autost väljuda, tema jäi autosse istuma. Seejärel tuli abikaasa auto juurde tagasi ja politseiautosse kutsuti teda. Tema andis politseiautos tunnistuse selle kohta, et autot juhtis tema ja andis tunnistusele ka oma allkirja. Kui aga asja menetlema hakati, siis materjalide juures enam tema tunnistust ei olnud. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle Piret Rehe ja Vahur Tulper (politseiametnikud, kes olid patrullteenistuses 20.10.2009.a.), kes mõlemad kinnitasid, et antud väärteoasja puhul on tegemist juhtumiga, kus mees ja naine vahetasid omavahel sõiduautos kohti. P.Rehe seletas, et olles patrullis, kontrollisid nad arvutisüsteemi kaudu eessõitvate sõidukite numbreid. Nad sõitsid Narva mnt suunas ja eessõitva autonumbri kontrollimisel selgus, et autoomanikul oli juhtimisõigus peatatud. Saanud sellise info sõitsid nad eessõitvast autost mööda ja möödasõidul oli näha, et sõidukit juhtis meesterahvas, kõrvalistmel istus naine. Sel hetkel nad autot ei peatanud. Nad vähendasid kiirust, et autot järgi oodata , aga ka see auto vähendas kiirust. Vahemaa autode vahel oli ca 20 m. Tema vaatas pidevalt taha, nad vähendasid veelgi politseiauto kiirust ja jäid seisma. Ka taga sõitev auto jäi seisma. Selle auto taha jäi tänavavalgustuse post, mis valgustas hästi sõidukit seest ja seetõttu oli hästi näha, kuidas mees ja naine vahetasid omavahel kohti, pärast mida oli sõiduki roolis naisterahvas. Nad tagurdasid nende autoni ja vestlesid autoroolis istuva naisega, kuid tunnistust nad temalt ei võtnud. Mõlemad autosolnud inimesed eitasid omavahel kohtade vahetamist. Naisterahvas oli ilma jalanõudeta, tema jalanõud olid kõrvalistme ees matil maas. Sisult samasuguseid ütlusi andis ka tunnistajana üle kuulatud Vahur Tulper. Kohus ei näe alust kahelda tunnistajate P.Rehe ja V.Tulperi ütlustes, kuna need on omavahel kooskõlas ja loogilised. Neile tunnistajatele on Koit ja Kristel Tõnisson võõrad inimesed ja mingit põhjust nende suhtes anda neid süüstavaid ütlusi tunnistajatel ei ole. Tunnistaja K.Tõnisson kinnitas, et ta võttis jalanõud jalast, kuna ta jalad olid väsinud. Tunnistajad P.Rehe kinnitas, et naisterahva jalanõud olid kõrvalistme ees matil. Kohtul on põhjust uskuda, et Kristel Tõnisson võttis kõrvalistmel istudes jalatsid jalast, kuna jalad olid väsinud, kuid ei ole põhjust uskuda, et ta jalatsiteta sõidukit juhtis. Kohtul on alust arvata, et kui perekond Tõnisson märkas politseiautot, siis ei jõudnud Kristel Tõnisson enam saapaid jalga panna, kuna kohti sõidukis oli vajadus kiiresti vahetada. Politseiauto oli lähedal ja hakkas nende poole tagurdama. Oli ilmne, et nende sõidukit oli märgatud. Nii Kristel kui Koit Tõnisson teadsid mõlemad, et Koit Tõnissonil on juhtimisõigus peatatud ja tema tabamisel autoroolist on oodata karistamist. Seega peab kohus usaldusväärseteks tunnistajate P.Rehe ja V.Tulperi ütlusi. Riigikohus (RK 3-1-1-29-05) on seisukohal, et põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Selle kohta tunnistajad P.Rehe ja V.Tulper kohtus ütlusi andsidki. Teatisest K.Tõnissoni karistatuse kohta nähtub, et ajal, mil K.Tõnisson pani toime käesoleva väärteomenetluse aineks oleva väärteo, ei olnud K.Tõnissonil juhtimisõigust. Vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg-le 1 ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. LS § 741 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt LS § 74-1 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud . Isikuna, kellel oli juhtimisõigus karistusena ära võetud 01.08.2009-28.02.2010.a., pani Koit Tõnisson toime LS § 20 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise ja sellise rikkumise eest näeb LS § 74-1 lg 2 ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Koit Tõnissoni karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad raskendavad asjaolud. Karistus on mõistetud õigustatult sanktsiooni keskmises määras. Anne Ennok Kohtunik