Obsah (12)

§ 114§ 200§ 330§ 136§ 420§ 418§ 199§ 349§ 64§ 306§ 68§ 213

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2010.a.Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 09-1577 Kohtukoosseis kohtunik Anne Ennok, rahvak

§ 114

p 6, § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, § 136 lg 1, § 420 lg 1, § 418 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4,6 7,8; § 349 järgi ja Kriminaalasi Alexander Milishenko süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, § 136 lg 1, § 420 lg 1, § 418 lg 1, 306 lg 1, § 199 lg 2 p 4,6, 7,8 järgi Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatavad 1.

1. Nimi: 1.
2. Elu- või asukoht ja aadress: 1.
3. Isikukood või sünniaeg: 1.
4. Kodakondsus: 1.
5. Haridus: 1.
6. Emakeel: 1.
7. Töökoht või õppeasutus: 1.
8. Karistatus: Vitali Tarasovski Vangla) 37812310265 Eesti kesk vene keel S OÜ 27.02.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aastat katseajaga 1 aasta; 06.09.1996 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2 rahatrahviga 2200 krooni; 30.11.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 alusel vabadusekaotusega 6 aastat; - 30.10.2003 Harju Maakohtu poolt

§ 330

ja 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 8 kuud 14 päeva; - väärteokorras karistamata (kd 2, tl 357-358, 361-369, 372) 1.9 Kuriteo kvalifikkatsioon:

§ 114

p 6, § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, § 136 lg 1, § 420 lg 1, § 418 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4,6 7,8; § 349 1.

1. Nimi: 1.
2. Elu- või asukoht ja aadress: 1.
3. Isikukood või sünniaeg: 1.
4. Kodakondsus: 1.
5. Haridus: 1.
6. Emakeel: 1.
7. Töökoht või õppeasutus: 1.
8. Karistatus: Alexander Milishenko xxx 36112010311 Vene keskeri vene keel KÜ majahoidja - 25.08.1992 Harju Maakohtu poolt KrK § 195 lg 3 ja § 207 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; 04.09.1995 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 124³ lg 1, § 142 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 alusel vabadusekaotusega 7 aastat; 11.05.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 140 lg 2 p 1 alusel tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; 28.12.2001 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 2, 4, § 124³ lg 2, § 207 lg 3 p 1, § 207² lg 1, § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 alusel vabadusekaotusega 6 aastat 6 kuud; - väärteokorras karistamata (kd 2, tl 249-251, 254-269, 3 371) 1.9 Kuriteo kvalifikkatsioon: Kaitsja

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, § 136 lg 1, § 420 lg 1, § 418 lg 1, 306 lg 1, § 199 lg 2 p 4,6, 7,8 Leonid Olovjanišnikov ja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 114p 6 järgi ja karistada vangistusega 20 aastat.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 200lg 2 p 4, 6, 7, 8, järgi ja karistada vangistusega 7 aastat.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 136lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 420lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 418lg 2 p 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 199lg 2 p 4, 6,7,8 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi tunnistada Vitali Tarasovski

§ 349

järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks Vitali Tarasovskile 20 aastat vangistust. Kr

MS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks lugeda 25.08.2008.a. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Vitali Tarasovskilt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vitali Tarasovskilt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 1486 krooni ja 80 senti riigi tuludesse. Sundraha, ekspertiisitasud ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Vitali Tarasovski, kriminaalasi 1 – 09 – 1577, sundraha ekspertiisitasu ja/või õigusabikulu“ 4 Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata Vitali Tarasovski suhtes kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 200lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.

Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 136lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 420lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.

Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 418lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 306lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

Süüdi tunnistada Alexander Milishenko

§ 199

lg 2 p 4,6,7,8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel mõista Alexander Milishenkole liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg 25.08.2008 - 08.10.2008 ,so 1 kuu ja 14 päeva. Kandmata karistuseks on 3 aastat 10 kuud ja 16 päeva. Alexander Milishenko karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Alexander Milishenko suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Alexander Milishenkolt sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest, see on 10 875 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alexander Milishenkolt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 13 912 krooni ja 20 senti riigi tuludesse ja ekspertiisitasu summas 4180 krooni riigi tuludesse. Sundraha, ekspertiisitasud ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri

1. Maksekorraldusele märkida selgitusena:“ Alexander Milishenko, kriminaalasi 1-09-1577, sundraha, ekspertiisitasu ja/või õigusabikulu“ . Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt 268 905 krooni ekspertiisitasu riigi tuludesse. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt SJvälja makstud tunnistajatasu 139 krooni ja 85 senti riigi tuludesse. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt tunnistaja A.K välja makstud transpordikulude hüvitis summas 6086 krooni ja 74 senti riigi tuludesse. 5 Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendid- 1)07.10.2008.a Lääne-Virumaal Tapa vallas Tõõrakõrve külas Tõõrakõrve raba territooriumil teostatud sündmuskoha vaatlus videosalvestus 2-l DVD plaadil;A. Milishenko ütluste seostamine olustikuga kokku 6 DVD plaati; turvakaamerate videosalvestused 12 DVD plaati ja 6 VHS kassetti- jätta kriminaalasja juurde. 2)19.07.2008.a Tallinnas Saku Suurhalli taga metsas aadressil Rannamõisa tee 6e sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud osaliselt põlenud visiitkaardi tüK; 08.10.2008.a Tallinnas Ravi 18 morgis Ksurnukehalt seljast võetud: a. pikkade varrukatega pluus; b. lühikesed püksid; nahast sandaalid; haaknõelaga ese; surnukeha riiete vahelt hülss; surnukeha peast lahangu käigus võetud kuul hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 3)25.08.2008.a s/a Peugeot-306 reg.nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud bussipilet Riia – Tallinn; SIMPEL kõnekaardiümbris hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 4)25.08.2008.a aadressi Tallinn XXXläbiotsimise käigus leitud ja ära võetud: tulirelv püstol PM nr ΓΚ 0316 koos summutiga vastutaval hoiul EKEI-s jätta õppeeesmärgil EKEI-le; 148 tüKi 9x18 mm püstolpadrunit PM, vastutaval hoiul Põhja PP ;55 tüKi 53,6 mm ääretulepadrunit , vastutaval hoiul Põhja PP – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 5)22.07.2008.a tunnistaja EMpoolt politseile üle antud Kvisiitkaart- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6)29.10.2008.a elektrilise seadeldisega läbi viidud uurimiseksperimendi videosalvestus 1-l CD plaadil – jätta kriminaalasja juurde. 7)Silja Jlt politseile üle antud 1 CD plaat, millel s/a BMW 530i r/n XXX pildid – tagastada SJ; 8)10.08.2008.a kannatanu SJ poolt politseile üle antud 4 sõiduauto BMW 530I r/n XXX võtit – tagastada SJ; 9)25.08.2008.a sõiduauto Peugeot-306 r/n XXX läbiotsimisel ära võetud: sularaha 500 Eesti kroonised rahakupüürid kokku 34 tüKi – jätta tsiviilhagi katteks 10)Juhiluba LRnimele –tagastada LR; 11)Üürileping Tallinn, XXXgaraaži üürimiseks – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 12)2 suurt võtit Tallinn, XXXgaraaživõtmed –tagastada KV. 13)2 sõiduauto lukusüdamiKu – hävitada kohtuotsuse jõustumisel: 14) 25.08.2008.a aadressil Tallinn, XXXteostatud läbiotsimiste käigus leitud meeste päikeseprillid tagastada LR. 15)25.08.2008.a Vitali Tarasovski kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud: LRnimele : Hansapanga deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Hansapanga deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Hansapanga deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Norde Panga Maestro deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Norde Panga Maestro deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Norde Panga Maestro deebetkaart nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Stockmanni püsikliendikkaart nr XXX, Rademar kliendikkaart nr XXX , partnerkaart nr XXXXXXXXXXXXXX – tagastada LR; murtud sõiduauto süüteluK– hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 16)09.09.2008.a sõiduautos Mercedes Benz E270CDI r/n XXX läbiotsimisel ära võetud: päikeseprillid Evita Peroni – tagastada SJ, päikeseprillid Dolce ja Gabbana ja naiste poolpiKbeeži värvi mantel – tagastada AS; metallist instrument – murdmisriist – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 17)23.09.2008 .a sõiduauto Peugeot-306 r/n XXX läbiotsimisel ära võetud: 6 CD plaatide hoidmiskarp, milles 13 CD plaati; 3 CD plaati – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 18)02.09.2008.a tunnistaja KVpoolt politseile üle antud üürileping – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 19)Sõiduauto BMW r/n Kvaatlusel autost võetud objektid: 3 süüteluku detaili ja 1 metallist detail – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 20) 27.03.2009.a Harju Maakohtu määrusega arestitud V.Tarasovski vara, see on sularaha summas 21 004 krooni (Eesti Panga kursi järgi) , mis on hoiul PP Rahandusbüroo kassasjätta tsiviilhagi katteks. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt AS Raunopoli kasuks 562 999 krooni ja 20 senti. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt KT kasuks 93 330 krooni ja 20 senti. Välja mõista Alexander Milishenkolt AS Eesti Statoili kasuks 37 589 krooni ja 15 senti. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt ASkasuks 2200 krooni ja 48 senti. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt SJ kasuks 27 139 krooni ja 77 senti. Välja mõista Alexander Milishenkolt ja Vitali Tarasovskilt solidaarselt LR,i kasuks 32 264 krooni ja 70 senti. Edasikkaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa (22.01.2010.a.) kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 1.Süüdistuse sisu 7 Vitali Tarasovski’t süüdistatakse selles, et tema 12.07.2008 peale kella 14.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõKepuuga platsil, grupis koos Alexander Milishenkoga pani toime Kasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXröövimise, ähvardades ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 Kja olles temal eelnevalt Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmast silmusega käed kinni sidunud, sundis Kminema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumi, kus sidus Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmast silmusega kinni ka Kjalad, peale mida võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXmaksumusega 630 000 krooni, istudes ise sõiduauto rooli ning lahkudes sellega sündmuskohalt. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 12.07.2008 peale kella 14.00 Maardu linnas Kallasma 1a asuval väravaga suletud territooriumil, peale Kasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg. nr XXX röövimise toimepanemist, pani toime Kkuuluva rahakoti ja pangakaartide röövimise, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sõiduauto BMW X5 reg. nr XXXpagasiruumis kinniseotud käte ja jalgadega olevalt Krahakoti koos pangakaartidega. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 12.07.2008 kell 20:21 koos Alexander Milishenkoga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist Kuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 13.07.2008 kell 21:32 koos Alexander Milishenkoga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist Kkuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 14.07.2008 kell 07:12 koos Alexander Milishenkoga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist Kkuuluvat sularaha 1250 krooni suuruses summas. Sellega Vitali Tarasovski, olles varem röövimise toime pannud isikuks, pani relvaga ähvardades grupi poolt toime röövimise suures ulatuses, s.o.

§ 200lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 12.07.2008 peale kella 14.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõKepuuga platsil pani grupis koos Alexander Milishenkoga toime vabaduse võtmise seadusliku aluseta, ähvardades ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 K, sundides Kminema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumi ja sidudes Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmadest silmustega kinni Kkäed ja jalad, misjärel sõitsid koos sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumis lamava kätest ja jalgadest kinniseotud KMaardu linnas Kallasma 1a asuvale väravaga suletud territooriumile ning sealt edasi Lääne-Virumaal Tapa vallas, Tõõrakõrve külas asuva Tõõrakõrve rabasse, kus hoidsid Kkinniseotuna kuni Vitali Tarasovski ta 12.07.2008 peale kella 17.00 tappis. 8 Sellega pani Vitali Tarasovski toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti tema, 12.07.2008 peale kella 17.00 teise süüteo – Kkasutuses olnud AS Raunopolile kuuluva sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXning Krahakoti ja pangakaartide röövimise varjamise ning Kröövitud vara realiseerimisest saadud vahendite eest autovarguste toimepanemist võimaldava elektroonilise seadme ostmise teel teise süüteo – autovarguste toimepanemise hõlbustamise eesmärgil pani Lääne-Virumaal Tapa vallas, Tõõrakõrve küla, Tõõrakõrve rabas toime Ktapmise, tulistades ümberehitatud 8-lasulisest 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstolist PM nr ГК 0316 ühe lasu Kpähe, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – pea peetuslasuvigastuse kuuliga sisenemisavaga kukla piirkonnas koos peaaju osalise purustuse, koljupõhimikuluude ja ülalõualuu murdudega ning verevalumiga kõõlustanul ning mille tagajärjel Ksuri saadud vigastustesse sündmuskohal. Sellega pani Vitali Tarasovski toime

§ 114

p 6 järgi kvalifitseeritava teo – teise inimese tapmise teise süüteo varjamise ja teise süüteo toimepanemise hõlbustamise eesmärgil. Samuti tema omandas ebaseaduslikult ilma Relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba või Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestatud relvaluba omamata tuvastamata ajal, kohast ja isikult ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstol PM nr ГК 0316 ja suures koguses tulirelva laskemoona, sh. 148 tüKi 9x18 mm püstolpadrunit PM ja 55 tüKi 5,6 mm ääretulepadrunit, mida hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Tallinnas XXXkuni need 25.08.2008 Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna poolt läbi viidud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega pani Vitali Tarasovski toime tulirelva ja suures koguses laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o.

§ 418lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja isikult helisummuti, s.o Relvaseaduse § 22 lg 1 p 3 mõistes tulirelva lisaseadeldise, millise omamise ja valdamise õiguse annab Relvaseaduse § 22 lg 41 kohaselt Vitali Tarassovskil puuduv sporditulirelva relvaluba ning hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas Tallinnas XXXkuni see 25.08.2008 Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna poolt läbi viidud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Sellega pani Vitali Tarasovski toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, s.o. pani toime

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 121 maja juurest parkimisplatsilt koos Alexander Milishenkoga ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ära võtta LRile kuuluva sõiduauto BMW 320 r/n Kmaksumusega 150 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, Tammsaare tee 121 maja juures parkimisplatsil koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku 9 omastamise eesmärgil LRile kuuluvast sõiduautost BMW 320 r/n Kpäikeseprillid maksumusega 300 krooni, sularaha 20 500 krooni, musta värvi nahast rahakoti maksumusega 350 krooni koos rahakotis olnud sularahaga 500 Rootsi krooni (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 832,40 krooni) ja 50 Eurot (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 782,30 krooni) ning dokumentidega LR nimele: juhiload, Hansapanga deebetkaardid nr XXXXXXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Nordea Panga deebetkaardid nr XXXXXXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Stockmanni püsikliendikkaart nr XXX, Rademari kliendikkaart nr XXX , Partner kaart nr XXXXXXXXXXXXXX , kokku võõraid vallasasju 22 764,70 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 10.08.2008 ajavahemikul kella 01.00-05.00 Rae vallas, Jüri alevikus, Aruküla tee 6b maja juurest koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluva ja SJkasutuses oleva sõiduauto BMW 530i r/n XXX maksumusega 175 000 krooni koos autos olnud SJkuuluvate päikeseprillide Evita Peron maksumusega 500 krooni, adapteriga maksumusega 990 krooni, 22 CD-plaadiga kogumaksumusega 2 500 krooni, vihmavarjuga maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson autolaadijaga maksumusega 75 krooni ning sõiduauto salongi esiklaasi päikesevarjuga maksumusega 600 krooni, kokku võõraid vallasasju 179 965 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Alexander Milishenkoga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel ära võtta ASkasutuses olnud ja AS SEB Liisingule kuuluva sõiduauto BMW X5 r/n XXX maksumusega 500 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikul 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Alexander Milishenkoga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautost BMW X5 r/n XXX ära AS kuuluva naistemantli maksumusega 5 000 krooni ja Dolce & Gabbana päikeseprillid maksumusega 1 000 krooni, kokku võõraid vallasasju 6 000 krooni väärtuses. Sellega Vitali Tarasovski olles varem varguse ja röövimise toime pannud isikuks, pani toime suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk suures ulatuses varguse grupi poolt ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema kasutas 19.08.2008 peale kella 21.00 Tallinnas, Seebi 11 asuvate garaažibokside juures LRnimele väljastatud mootorsõidukijuhi juhiluba nr XXX KVTallinnas, XXXasuva garaaži üürilepingu sõlmimiseks. Teise isiku nimele välja antud tähtsat isikliKu dokumenti õiguste omandamiseks kasutades pani Vitali Tarasovski toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10 Alexander Milishenko’t süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 12.07.2008 peale kella 14.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõKepuuga platsil, grupis koos Vitali Tarasovskiga pani toime Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXröövimise, valvates sissesõitu tõKepuuga platsile samal ajal kui Vitali Tarasovski ähvardas ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 K, sundis Kminema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumi, sidus Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmadest silmustega kinni Kkäed ja jalad ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXmaksumusega 630 000 krooni ja lahkusid sellega sündmuskohalt. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 12.07.2008 peale kella 14.00 Maardu linnas Kallasma 1a asuval väravaga suletud territooriumil, peale Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuulunud sõiduauto BMW X5 reg. nr XXXröövimise toimepanemist, pani toime Kkuuluva rahakoti ja pangakaartide röövimise, valvates väravaga suletud territooriumi sissesõitu samal ajal kui Vitali Tarasovski võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sõiduauto BMW X5 reg. nr XXXpagasiruumis kinniseotud käte ja jalgadega olevalt Krahakoti koos pangakaartidega. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 12.07.2008 kell 20:21 koos Vitali Tarasovskiga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist Kkuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 13.07.2008 kell 21:32 koos Vitali Tarasovskiga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist Kkuuluvat sularaha 10 000 krooni suuruses summas. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 14.07.2008 kell 07:12 koos Vitali Tarasovskiga võttis Kröövitud Hansapanga debeetkaarti kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist Kkuuluvat sularaha 1250 krooni suuruses summas. Sellega Alexander Milishenko, olles varem röövimise toime pannud isikuks, pani relvaga ähvardades grupi poolt toime röövimise suures ulatuses, s.o.

§ 200lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 12.07.2008 peale kella 17.00 Tallinnas Betooni tänaval asuval tõKepuuga platsil, pani toime vabaduse võtmise seadusliku aluseta, valvates sissesõitu tõKepuuga platsile samal ajal kui Vitali Tarasovski ähvardas ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi konstruktsiooni püstoliga PM nr ГК 0316 K, sundis Kminema sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumi ja sidus Alexander Milishenko valmistatud plastikrihmadest silmustega kinni Kkäed ja jalad, misjärel sõitsid koos sõiduauto BMW X5 reg.nr-ga XXXpagasiruumis lamava kätest ja jalgadest kinniseotud KMaardu linnas Kallasma 1a asuvale väravaga suletud territooriumile ning sealt edasi Lääne-Virumaal Tapa vallas, Tõõrakõrve külas asuva Tõõrakõrve rabasse, kus hoidsid Kkinniseotuna kuni Vitali Tarasovski ta 12.07.2008 peale kella 17.00 tappis. 11 Sellega pani Alexander Milishenko toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti tema ebaseaduslikult 12.07.2008 Tallinnas Männiku tee 99 asuva Neste tankla läheduses võttis Vitali Tarasovskilt oma valdusesse helisummuti, s.o Relvaseaduse § 22 lg 1 p 3 mõistes tulirelva lisaseadeldise, millise omamise ja valdamise õiguse annab Relvaseaduse § 22 lg 41 kohaselt Alexander Milishenkol puuduv sporditulirelva relvaluba ning hoidis helisummutit ebaseaduslikult kuni andis selle samas tanklas seisvasse Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuuluvasse sõiduautosse BMW X5 reg.nr-ga XXXsisenenud Vitali Tarasovskile üle. Sellega pani Alexander Milishenko toime

§ 420

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise. Samuti tema ebaseaduslikult ilma Relvaseaduse § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relvasoetamisluba või Relvaseaduse § 34 lg 2 sätestatud relvaluba omamata võttis 12.07.2008 Tallinnas Männiku tee 99 asuva Neste tankla läheduses Vitali Tarasovskilt oma valdusesse ümberehitatud 8-lasulise 9,0 kal Makarovi kostruktsiooni püstoli PM nr ГК 0316 koos kaheksa 9x18 mm püstolpadruniga PM ja hoidis neid ebaseaduslikult kuni andis need samas tanklas seisvasse Kkasutuses olnud ja AS Raunopolile kuuluvasse sõiduautosse BMW X5 reg.nr-ga XXXsisenenud Vitali Tarasovskile üle. Sellega pani Alexander Milishenko toime

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Samuti tema viibides 12.07.2008 Lääne Virumaal Tapa vallas Tõõrakõrve külas Tõõrakõrve rabas Vitali Tarasovski poolt toimepandud Ktapmise sündmuskohal ja olles tapmisest teadlik, ei teatanud toimepandud kuriteost õiguskaitseorganitele, vaid mattis koos Vitali Tarasovskiga surnukeha eelnevalt kaevatud auku. Sellega pani Alexander Milishenko toime

§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava teo – esimese astme kuriteo varjamise.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tankis 15.04.2008 kella 20:28 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58 asuvas Eesti Statoil AS kütusetanklas ebaseadusliku omastamise eesmärgil Elme Trans OÜ-le kuuluvasse valget värvi sadulveokisse Volvo FH12 varastatud r/n XXX 615,99 liitrit diiselkütust D Euro Fortis maksumusega 11 057,02 krooni, mille eest jättis tasumata. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tankis 05.06.2008 kella 20:30 paiku Keilas, Ülejõe 1 asuvas Eesti Statoil AS kütusetanklas ebaseadusliku omastamise eesmärgil Elme Trans OÜ-le kuuluvasse valget värvi sadulveokisse Volvo FH12 eeluurimisel tuvastamata registreerimisnumbriga 663,52 liitrit diiselkütust D Euro Fortis maksumusega 13 403,10 krooni, mille eest jättis tasumata. 12 Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tankis 30.06.2008 kella 09:48 paiku Tallinnas, Peterburi tee 58 asuvas Eesti Statoil AS kütusetanklas ebaseadusliku omastamise eesmärgil Elme Trans OÜ-le kuuluvasse valget värvi sadulveokisse Volvo FH12 varastatud r/n XXX 640,44 liitrit diiselkütust D Euro Fortis maksumusega 13 129,03 krooni, mille eest jättis tasumata. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 121 maja juurest parkimisplatsilt koos Vitali Tarasovskiga ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ära võtta LRile kuuluva sõiduauto BMW 320 r/n Kmaksumusega 150 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 09.08.2008 ajavahemikul kella 00.30-11.00 Tallinnas, Tammsaare tee 121 maja juures parkimisplatsil koos Vitali Tarasovskiga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil LRile kuuluvast sõiduautost BMW 320 r/n Kpäikeseprillid maksumusega 300 krooni, sularaha 20 500 krooni, musta värvi nahast rahakoti maksumusega 350 krooni koos rahakotis olnud sularahaga 500 Rootsi krooni (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 832,40 krooni) ja 50 Eurot (09.08.2008 Eesti Panga kursi järgi 782,30 krooni) ning dokumentidega LR nimele: juhiload, Hansapanga deebetkaardid nr XXXXXXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Nordea Panga deebetkaardid nr XXXXXXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXXXX, Stockmanni püsikliendikkaart nr XXX, Rademari kliendikkaart nr XXX , Partner kaart nr XXXXXXXXXXXXXX , kokku võõraid vallasasju 22 764,70 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, 10.08.2008 ajavahemikul kella 01.00-05.00 Rae vallas, Jüri alevikus, Aruküla tee 6b maja juurest koos Vitali Tarasovskiga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Hansa Liising Eesti AS-ile kuuluva ja SJ kasutuses oleva sõiduauto BMW 530i r/n XXX maksumusega 175 000 krooni koos autos olnud SJ kuuluvate päikeseprillide Evita Peron maksumusega 500 krooni, adapteriga maksumusega 990 krooni, 22 CD-plaadiga kogumaksumusega 2 500 krooni, vihmavarjuga maksumusega 300 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson autolaadijaga maksumusega 75 krooni ning sõiduauto salongi esiklaasi päikesevarjuga maksumusega 600 krooni, kokku võõraid vallasasju 179 965 krooni väärtuses. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, üritas 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Vitali Tarasovskiga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku lõhkumise teel ära võtta ASkasutuses olnud ja AS SEB Liisingule kuuluva sõiduauto BMW X5 r/n XXX maksumusega 500 000 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikul 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juurest koos Vitali Tarasovskiga võttis sissetungimisega ukseluku lõhkumise teel ebaseadusliku omastamise eesmärgil sõiduautost BMW X5 r/n XXX ära AS kuuluva naistemantli maksumusega 5 000 krooni ja Dolce & Gabbana päikeseprillid maksumusega 1 000 krooni, kokku võõraid vallasasju 6 000 krooni väärtuses. 13 Sellega Alexander Milishenko olles varem varguse ja röövimise toime pannud isikuks, pani toime suures ulatuses võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk suures ulatuses varguse grupi poolt ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtu seisukohad ja põhjendused. Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti ja prokuröri poolt taotletud karistus on vastavuses süüdistatavate süü suurusega. Alexander Milishenko on end süüdi tunnistanud kõikides temale inkrimineeritud kuritegudes ja andnud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel sisult üldjoontes ühetaolisi ütlusi. Vitali Tarasovski on eeluurimisel ütluste andmisest keeldunud. Kohtus V.Tarasovski nõustus ütlusi andma. Alljärgnevalt kohtu analüüs kuriteoepisoodide kaupa: Kütusevargustes Eesti Statoil AS kütusetanklatest tunnistab Alexander Milishenko end kõikides kuriteoepisoodides süüdi ja selgitab, et kütusevarguste põhjuseks oli see, et tema valget värvi Volvo veoki paagist varastati varasemalt kütust. Kütusekulu korvamiseks varastaski kütust, kasutas seejuures teistelt sõidukitelt maha võetud registreerimisnumbreid. Kinnitab, et 15.04.2008 ja 30.06.2008 Peterburi tee 58 tankla salvestustel on tõesti tema. 15.04.2008.a. ja 30.06.2008.a. Eesti Statoili AS bensiinijaamast bensiini vargus A.Milishenko poolt on tõendatud peale A.Milishenko enda süü tunnistamise ja ütluste ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. AS Statoili avalduse ja ärasõiduraportiga, millest nähtub, et 15.04.2008 valget Volvo XXX kasutades varastati diiselkütust 11057,02 krooni eest (tl 472-473, 3.kd). Kadri Tuisu avaldusest ja vastusest sellele nähtub, et tema sõiduautolt XXX on varastatud number 04.04.2008. (tl 496-497, 3.kd). Kujutiseekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusest nähtub, et salvestisel on kujutatud valge kabiiniga veoautot Volvo FH 12, kabiinil on kiri „Globetrotter“, vaskakul küljel numbrikombinatsioon 460. Salvestisel olevate isikute näojooned ega eritunnused pole nähtavad (tl 482-483, 3.kd). AS Statoil avaldusest ja ärasõiduraportist nähtub, et 30.06.2008 valget Volvo XXX kasutades varastati diiselkütust 13129,03 krooni eest. (tl 526-527, 3.kd). Väärteoasja materjalide koopiatest nähtub, et sõiduki nr XXX varastati ööl vastu 30.06.2008 (tl 543-548, 3.kd). Tunnistaja PRandis ütlusi selle kohta, et nii 15. aprillil kui 30. juunil 2008.a. toimus kütusetanklas suures summas nn „ärasõit“. Selle avastas müüja, kuna kütus jäi kassasse üles ja selle põhjal ka avastati, et keegi on ilma maksmata ära sõitnud. Ärasõitja tehakse kindaks turvakaameraga, antud juhtumite puhul oli tegu suure valge Volvoga. Tangiti diislit, summa võis olla umbes 25 000 krooni , kui arvestada mõlemad ärasõidud kokku. 05.06.2008 Keilas, Ülejõe 1 kütuse vargus. 14 Varguse toimepanemine on tõendatud A.Milishenko enda süü tunnistamise ja ütlustega, lisaks sellele ka AS Statoil avaldusega ja ärasõiduraportiga selle kohta, et valget Volvo FH 12 kasutades pandi toime 13403,10 krooni eest diiselkütuse vargus.(tl 499-501, 3.kd). Tunnistaja Kersti Tamm andis ütlusi selle kohta, et talle teatati suure veoautoga ilma maksmata ärasõidust, tema vaatas videost, mis toimus. Summa kokku oli 13403 krooni. Kui tankimine lõpetatakse ja püstol pannakse tagasi, siis tekib kassas näit, kui palju on tangitud. Kui keegi maksma ei tule, siis selgubki, et keegi on kadunud ilma maksmata. Seal on kitsas territoorium ja on kombeks teha pumba juurde ruumi teistele autodele, seepärast on pumba juurest ärasõitmine tavaline ja ei tekita kohe probleemi. Kannatanu Statoil esindaja TKselgitas kohtule , et AS Statoil on esitanud käesolevas asjas 3 hagi kokku summas 37 589,15 krooni ja jääb oma hagi juurde. Kohtu arvates on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.Milishenko tunnistab hagi. Tunnistaja SKütluste kohaselt töötas A.Milishenko AS ElmeTrans autojuhina, kasutas Volvo FH 12 sadulveokit ehk poolhaagist, millel ei olnud reklaami, auto on valget värvi, musta spoileriga, sõidukil on ohtlike veoste oranž märk ATR. Talle näidati politseis fotosid ja ta tundis A.Milishenko kasutatud AS ElmeTrans auto ära. Statoilist sai ta ka teada ühest juhusest, kus A.Milishenko pani paagi täis ja tahtis maksmata minema sõita, aga töötajad jooksid välja ja peatasid sõiduki, juht ütles, et unustas ja võttis välja firmakaardi selle auto peale. Neil on tankla oma territooriumil ja kõik linnasiseste vedude autod tangitakse ainult seal. Kuna A.Milishenko sõidukit kasutati varem rahvusvahelistel vedudel, siis oli autol ka Statoili kütusekaart, mis oli unustatud autodokumentide vahele. A.Milishenko ütles, et kohtas tanklas sõpra, kes ei saanud maksta ja aitas teda firma kaardiga maksmisel. Sõber olla pärast valanud kütuse A.Milishenko paaki ja viimane tuli töökohta täis paakidega. Statoilis öeldi, et nad otsivad valget värvi reklaamita Volvot, see auto tangib ja sõidab ära, seepärast A.Milishenkot jälgitigi. Ktapmine 12.07.2008 ning sellega seotud kuriteod - K lt BMW X5 röövimine, samuti K lt vabaduse võtmine ja tulirelva ebaseaduslik käitlemine. A.Milishenko ütluste kohaselt läks ta 12.07.2008 koos V.Tarasovskiga Kristiine Keskusesse internetikohvikusse, V.Tarasovski tahtis Auto24 internetilehel kuulutusi vaadata. Sõitsid tema Peugeot 306 numbriga XXX. Plaan oli hõivata auto. Kellegi kolmanda isiku abi vaja ei olnud, kuna nad olid kahekesi ja neil oli ka relv. Auto omaniku kodus plaani käia ei olnud, kuna eesmärk oli üksnes auto. Hõivatav auto pidi maksma ligikkaudu pool miljonit. Plaan oli isik kinni võtta ja toimetada Maardusse, kus oli merekonteiner, kuhu oleks saanud inimese kinni panna kuni auto üleandmiseni ja siis viia isik linnast välja, et ei saaks esimesel võimalusel kellegagi ühendust võtta. Avalikul röövimisel ei olnud perspektiivi, seetõttu jäid selle juurde, et hõivata sõiduk näiliku auto ülevaatuse ajal, kui õnnestub, siis pettuse teel, kui mitte, siis jõudu kasutades. Maardus käis ta mitu korda koos V.Tarasovskiga, kuna temal endal puudus juurdepääs, aga V.Tarasovskil oli väravavõti. Huvi paKuvaid autosid leidsid nad internetist umbes kolm. V.Tarasovski helistas omanikele ja leppis kokku kohtumise BMW X5 omanikuga Männikul Neste tanklas kella 13.00 ajal. Teised, peale K.K , ei saanud sel päeval kohtumisele tulla. V.Tarasovski käis enne Männikule minemist kodus Kalevipoja tänaval, pani teised riided ja tõi kilekoti Makarovi tüüpi relvaga ja summutiga. Kalevipoja tänavale tehtud sõidu eesmärk selgus V.Tarasovski jutus olnud fraasist, et on vaja võtta raud, sellest saigi ta aru, mis kotis on. Relva käis ta koos V.Tarasovskiga mõned nädalad varem proovimas, V.Tarasovski tegi siis proovilasu. Pingutusrihmad, millega hiljem seoti kinni K.K 15 , olid juba autos olemas. BMW müüja saabus umbes 10 minutit peale viimast kõnet, tal olid seljas lühikesed khaki värvi püksid ja triibuline varrukatega meremehesärk. Tema tuli 10-15 meetrit V.Tarasovskist taga pool, enne võttis autost kilekoti, pani sinna 4-5 pingutusrihma. Kilekott püstoli, summuti ja rihmadega oli tema käes teel Valdeku tänavalt kuni Neste tanklani Valdeku ja Männiku tee ristmikul, umbes 100 meetrit. Ta jättis kilekoti relvaga BMW-sse esiistme taha põrandale. V.Tarasovski vaatas müüjaga BMW X5 sõiduki üle, et teada saada kuidas auto sõidab ja hinnata seisundit. Tema ei osalenud auto ülevaatusel, istus tagaistmele pärast seda, kui V.Tarasovski istus ette. Jättis mulje, et nad on koos, et saaks autosse istuda. Nad sõidutasid ta Viljandi mnt. suunas mööda Valdeku tänavat autoni ja ta väljus. Sõideti Betooni tänava suunas, seal hooldatakse sõidukeid ja oli reaalne võimalus jätta mulje, et teostatakse sõidukite ülevaatust. Sel ajal oli BMW X5 roolis kannatanu. V.Tarasovski andis kohtuistungil teistsuguseid ütlusi. Tema ütluste kohaselt toimus asi hoopis nii, et tal oli võimalus realiseerida varastatud auto ja ta paKus A.Milishenkole võimalust teenida varastatud auto pealt, kuna teadis, et A.Milishenkol on majanduslikult raske olukord. A.Milishenko realiseeris selle plaani BMW X5-ga 12.juulil. Tal oli ammu plaan paKuda sõiduki juhile sularaha, kui ta müüb sõiduki dokumentideta, siis esitab avalduse politseisse ja pärast saab kindlustushüvitist. Ta selgitas seda plaani A.Milishenkole üksikkasjalikult, kuna ei tahtnud ise seda plaani realiseerida. A.Milishenko tuli 12. juulil tema juurde Kalevipoja 2-15 ja palus teda aidata valida sõiduk ja rääkida omanikuga seoses selle kombinatsiooniga. Nad läksid 12.00-13.00 paiku A.Milishenko autoga Kristiine Keskuses olevasse internetikohvikusse, kus ta valis sõidukid välja. Oli BMW 530 sedaan, Audi, BMW X5 ja veel midagi. Tema võttis väljavalitud auto omanikega ka ühendust A.Milishenko telefoni abil, mille sai samal päeval. Telefon oli spetsiaalselt mõeldud selle skeemi jaoks, et jälgi segada ja politsei kinni ei peaks. Tema valis autosid ja helistas, kuna A.Milishenko ei teadnud, mis sõidukit tuleb valida. Kõigi umbes 5 sõiduki omanikuga sai ühendust, aga kõik peale BMW X5 omaniku olid hõivatud või linnast väljas. BMW X5 omanikuga leppisid kokku kohtumise Männikul Neste tanklas, helistasid internetikohvikust, hiljem vist veel kusagilt tee pealt. Männikule sõitsid otse, peatusid Männikul Neste tankla läheduses telefoniputka juures, see on kesklinnast tulles paremal kaupluse juures. Telefoniputka juurest läksid jala ca 300-500 meetri kaugusele tanklasse. Kui BMW tuli läks koos A.Milishenkoga auto juurde, hakkas vaatama, et ei oleks kriimustusi. A.Milishenkol oli mingi kott kaasas, mis seal oli, ei tea. Tema rääkis omanikuga sõiduki seisundist, kuna A.Milishenko ei jaga autodest. Auto seisukord oli suurepärane, ütles ta A.Milishenkole, et annab ilma dokumentideta auto eest 50000 krooni. Kuigi ta ei tahtnud plaanis osaleda, oli nõus maksma, kuna auto eest tuli maksta. BMW tahtis maha müüa 70 000 krooniga, A.Milishenko ja tema pidid saama kumbki 10 000 ja BMW omanik 50 000 krooni. Dokumente polnud vaja, kuna tema müügikkanal muretseb ise vajalikud dokumendid ja omanikul peaksid politseis olema dokumendid ette näidata. Auto oleks võinud olla ka ilma võtmeta, kuna tal oli käivitamiseks spetsiaalne seade, kinnitab, et tegu on sama seadmega, mis toimikus vaadeldud. Sõitsid tanklast välja kesklinna poolt vaadates paremale telefoniputka poole. Jälitusprotokollidest nähtuvalt ( suhtlevad A.Milishenko ja V.Tarasovski telefoni teel juba alates kella kaheksast hommikul. Khelistati kolm korda abonentnumbrilt XXX, mida on helistamiseks kasutatud üksnes sel päeval. Samalt numbrilt helistati samal päeval ka teistele isikutele, keda ühendas asjaolu, et nad müüsid internetiportaali auto24 vahendusel kalleid, üle poole miljoni maksvaid autosid. Autode müügikuulutuste väljatrükid, sh. K poolt 560000 krooniga müüki pandud Raunopolile kuuluva BMW X5 XXX müügikuulutus on jälitusprotokollile lisatud. Kõned automüüjatele tehti ajavahemikul 11.16-11.48 ja helistaja asus Kristiine Keskust katva tugijaama levipiirkonnas. Internetiportaalis auto24 olnud automüügikuulutusi vaadati samuti Kristiine Keskuses asuvast internetikohvikust. Kpoolt 16 müüdava auto kuulutust vaatas V.Tarasovski 11.42 ja minut hiljem helistas ta esimest korda Karel K le. Ktehti viimane kõne 12.38 ehk ilmselt vahetult enne Neste tanklas toimunud kohtumist, seejuures asusid nii helistaja kui Ksamas piirkonnas Männikul, Kilmselt oma kodus. (tl 433-453, 454-468, 2.

1. kd)Kõik tolle perioodi teised automüüjad, kellega V.Tarassovski ja A.Milishenko suhtlesid automüügi teemal, kinnitavad, et neil ei olnud võimalik minna kohe autot müügihuvilisele näitama. Tunnistaja TRütluste kohaselt müüs ta interneti kaudu 2007 Audi A6 hinnaga pisut üle poole miljoni krooni. Huvilisi oli ainult üks mees, kes helistas laupäeval lõunasel ajal ja tundis huvi, kas ta saaks võimalikult kiiresti näidata autot. Vestlus oli vene keeles. Ta oli Lõuna-Eestis ja ütles, et enne esmaspäeva ei ole võimalik. Helistaja oli pisut pettunud, leppisid kokku, et helistab samal numbril tagasi ja mida ta mitmel korral ka tegi, kuna oli huvi auto müüa, aga telefon oli esmaspäeval välja lülitatud. Tunnistaja VBütluste kohaselt müüs ta interneti kaudu tuttava BMW 530 umbes 800 000 krooniga. Temaga võeti ühendust laupäeval, mees rääkis vene keeles. Autot taheti kohe näha, nii kiiresti kui võimalik. Kohtumist ei toimunud, kuna automanik oli Soomes koos autoga. A.Milishenko korteri läbiotsimisel leiti tema toast ka arvuti ning 22.08.2008 salvestatud A.Milishenko ja V.Tarasovski vahelisest vestlusest nähtuvalt kinnitas A.Milishenko, et istub parajasti internetis, s.o. A.Milishenkol oli arvuti kasutamise kogemus ja ta ei vajanud selleks Tarasovski abi (tl 449, 2.kd). A.Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti kõnekaardi XXX ümbris (tl 105, 131-135, 1.
2. kd)Kristiine keskuse turvakaamera salvestustel on näha süüdistatavate tegevus Kristiine keskuses alates kella 11.10 kuni 11.51, V.Tarasovski istub arvuti taga ja ka helistab, A.Milishenko istub tema kõrval, nad sõidavad A.Milishenko helehalli Peugeotiga XXX (tl.210-218, 1.kd). Männiku teel paikneva Raunopoli turvakaamera salvestusel on 12.07.2008 kell 12.11 näha Saku suunas sõitvat Peugeot, mis sarnaneb Alexander Milishenko Peugeotiga, oletatavasti on tegu kohtumispaiga lähiümbrusega tutvumisega (tl 208-209, 1.kd). Männiku ja Valdeku ristmikul paikneva Neste tankla turvakaamerate salvestustel on näha süüdistatavate kohtumine K12.07.2008 Neste video aja järgi kella 11.43-11.47, õige aeg on ilmselt kusagil peale kell 12.38, kui tehti viimane kõne K le, videol on näha ka süüdistatavate saabumine Männiku tee poolt, nende riietus on sama mis Kristiine videotel, A.Milishenko on üksnes jope selga pannud. Põhjus, miks nad tulevad tanklasse Männiku tee poolt, on V.Tarasovski poolt Valdeku 120 asuvast telefoniautomaadist 12.38 tehtud kõned Sergei Šabanovile. Tanklas lahkudes keeratakse vasakule Viljandi maantee poole. (tl 458) Jälitusprotokolli kohaselt asub V.Tarasovski kell 13:23 autot müünud VBkõnet vastu võttes Silikkatsiidi tänaval Männikul asuva tugijaama masti all (tl 458, 2.kd). Vabaduse võtmine ja röövimine Lasnamäel Betooni tänaval A.Milishenko ütluste kohaselt Betooni tänaval ei olnud võõraid isikuid, see on selline kellaaeg, millal seal kedagi ei ole. Peatus platsilt väljasõidul peale tõKepuud, et takistada BMW väljasõitu. Tarasovski väljus püstol käes autost koos kinniseotud kätega K ga ja viis ta pagasiruumi juurde, K istus pagasiruumi, tal seoti jalad kinni. K oli pakiruumis külili lamades, väljast polnud teda näha, kuna ta oli kaetud kattega ja toonitud klaasid olid. Tarasovski istus Maardu sõites BMW X5 roolis ja tema sõitis oma autoga. Tarasovski on aastaid sõitnud lubadeta Ford Probe ja Mercedesega, mis kuulus ta sugulasele. Alternatiivse versiooni paKus välja tunnistaja AS. Ta väitis, et nägi 2008 juulis televiisorist saadet Raport Männikul koos BMW X5-ga kaduma läinud mehest ja tundis ära mehe, keda nägi koos Aleksandr Milisenkoga. A.Milishenko helistas talle sel päeval korduvalt, et leida 17 auto ülevaatuseks autoteenindus ja saabus kella 12-13 paiku tema juurde Männikule BMW X5-ga. Ta nägi auto pakiruumis kinniseotud meesterahvast ning A.Milishenko käes Makarovi püstolit. A.Milishenko väitis meesterahva talle võlgu olevat ning kutsus teda mehe koju midagi ära tooma. Kella 16 paiku tuli A.Milishenko veel kord BMW-ga, oli juba üksi ja ütles, et lahendas mehe küsimuse ära ja kutsus jälle mehe koju asju ära tooma. Ning lõpuks tuli A.Milishenko veel kella 19 paiku hõbedase Citroeni või Peugeotiga ning paKus talle püstolit hoiule, samuti tõi ära 40000 krooni, mis oli võlgu metalliäri eest. Sellest üsna suurest rahasummast räägib A.Sargajev esmakordselt alles kohtus, summa langeb kokku V.Tarasovski poolt väidetuga. A.Sargajev ise on korduvalt karistatud ja taas kohtu all süüdistatuna 2 mõrvas. Ta on oma asjas vaatamata kirjavahetuse keelule leppinud kokku kaassüüdistatava Telleriga ütluste muutmise. Teller oli aga V.Tarasovski konginaaber. A.Sargajev on ka V.Tarasovskiga samaaegselt viibinud Murru Vanglas. Vaatamata pikkaajalisele kriminaalsele staažile vaevas A.Sargajevit südametunnistus ja ta soovis uurimist aidata, aasta aega ootas aitamisega üksnes seetõttu, et kartis A.Milishenkot. Miks nüüd enam ei kartnud, ei oska seletada. Samuti ei oska seletada, miks olles oma algses avalduses seadnud tingimuseks anonüümseks jäämise, pöördus ise selles küsimuses nii kohtusse kui V.Tarasovski kaitsja poole, kuigi talle selgitati prokuratuurist, et tegu on üldmenetlusega ja ta kuulatakse kohtus tunnistajana üle. A.Sargajev vassib ka summutiga seoses, kord oli see püstolil otsas, siis jälle maha keeratud, põhjenduseks ütles kohtus, et koos summutiga püstol kotti ei mahuks. Ning lõpuks on politsei seoses nende isikute poolt toime pandud raskete kuritegudega ka läbi viinud jälitustoiminguid, mis võimaldavad väita, et 12.07.2008 A.Sargajev ja A.Milishenko ei suhelnud telefoni teel, samuti et A.Sargajev viibis väidetavate Männiku kohtumiste ajal tegelikult hoopis Lasnamäel. (tl 273, 2.kd).Teisisõnu A.Sargajev valetab ja tema ütlused tõendina arvestamisele ei kuulu. Röövimine Maardus Kallasmaa 1a platsil A.Milishenko ütluste kohaselt oli Maardus territoorium, kuhu sisse sai läbi puldiga avanevate väravate. V.Tarasovskil oli see pult olemas. Seal on palju remondibokse ja seal oli ka merekonteiner. V.Tarasovski sõitis BMW-ga territooriumile, kuid sõitis sealt varsti välja ja pani auto tema auto kõrvale sissepääsu vastas. Tema istus BMW reisija istmele ja V.Tarasovski läks tema autoga helistama sõiduki realiseerimise osas. K konteinerisse panemine jäi ära, kuna võtmeid ei leidnud üles. Tema oli sõidukis koos K.K ga ja ootas. K:K oli šokis, Maardus hakkas rääkima, ütles, et kui tahate lunaraha, siis helistage tema firma direktorile. Autos oli rahakott, milles olid auto dokumendid ja pangakaart, K.K ütles pangakaardi koodi, samuti auto käivitamise koodi. Nad otsustasid V.Tarasovskiga viia K.K linnast välja ja jätta ilma riieteta ja sidevõimalusteta, jutt oli Tapa piirkonnas asuvast tühjast territooriumist. Tema sõitis sinna V.Tarasovski järel. V.Tarasovski omakorda kinnitab, et peale auto ülevaatamist Männikul läks tema A.Milishenko autoga Maardusse luKsepa juurde veokit remontima. BMW X5 jäi koos A.Milishenko ja auto omanikuga Männikule telefoniputka juurde, kuhu nad sõitsid kõik koos BMW X5-ga. Tema istus rooli, et kontrollida sõidukit, omanik oli ees tema kõrval ja A.Milishenko istus tagaistmel reisija istme taga. Autoomanikele helistamiseks kasutatud telefon jäi A.Milishenko autosse. Umbes tunni või kahe pärast tuli A.Milishenko BMW X5-ga talle üksi Maardusse järele, transpordifirma territooriumile ta sisse ei sõitnud. Autoomanik ootas A.Milishenko sõnade kohaselt kuskil. A.Milishenko tahtis raha saada. Tal oli 40 000 krooni tema kasutuses olevas autos Toyota Avensis, mille numbrit ta ei mäleta. Ta andis sõiduki võtmed ja A.Milishenko sõitis ja tõi autost raha ära. A.Milishenko tuli hiljemalt kella 5 paiku Maardusse tagasi, et ta realiseeriks auto. Ta sõitis BMW-ga oma tuttavale Leetu 18 helistama, et leppida auto müük kokku. Tuttav ütles, et võib kohe auto sinna viia. Transpordifirma parklast võttis Peugeot, A.Milishenko sõitis BMW-ga tema koju Kalevipoja tänavale. Edasi läksid Peugeotiga Mustamäele A.Milishenko asju ajama, temal oli vaja veel automaadist helistada. Käisid läbi ka Statoili tanklast. V.Tarasovski Maardus viibimist kinnitas kohtus tunnistaja OK, kes kinnitab, et 12.07.2008 kella 12-13 paiku tuli V.Tarasovski Maardusse, Kallasmaa 1b ja nad remontisid seal kuni 1920 veoautot, V.Tarasovski käis ära ainult umbes 15 minutit, kui keegi helistas talle. Ta on ka varem V.Tarasovski palvel haltuurat teinud, samuti remontinud teiste isikute autosid. O.Kiidab oma head mälu, mis võimaldab tal enam kui aasta peale sündmust seda detailselt meenutada. Arvestades, et V.Tarasovski viitas sellele tunnistajale alles kohtus, pidi ta ilmselt sündmust esmakordselt meenutama alles peale seda, kuna varem polnud kellelgi põhjust temalt küsida. Ta põhjendab kuupäeva mäletamist sõbra sünnipäevaga, kuid ei tea kohe kohtus öelda, mis on sõbra nimi ega oska öelda aadressi, ka telefonist ei leia tema numbrit. Samuti ütleb, et pole sõpra näinud paar aastat, mis on kaks korda pikem aeg kui 12.07.2008. Samuti väidab, et V.Tarasovski oli 12.07.2008 tumeda, vist pruuni Peugeotiga, kui A.Milishenko auto on tegelikult helehall. O.Kpoolt vihjatud A.Milishenko telefonikõne kohta V.Tarasovskile - jälitusprotokollis sellist kõnet ei ole, kuigi peaks olema - nad ju suhtlesid sel päeval omavahel korduvalt ja nende kasutatud kõnevahendid olid teada. Kohtu arvates ei ole O.Kütlused usaldusväärsed, on ilmne, et millalgi võis O.Koos V.Tarasovskiga mingit autot remontida, samal päeval võis ta ka viibida külas oma sõbral jne…, kuid ei ole mingit alust arvata, et O.Ktäpselt mäletab, et see oli just 12.07.2008.a., arvestades tema suhteliselt kehva mälu muudes küsimustes (sõbra nimi, elukoht jne). Kohtul on alust kahelda tunnistaja ütlustes ja ei saa tema ütlusi usaldusväärse tõendina seetõttu arvestada. Keemikute 25 vastas asuva Maardu valvekaamera salvestusel on näha 12.07.2008 kell 14.48 Tarasovski saabumine Milishenko Peugeotiga, ta läheb müügiputkast läbi ja ilmselt sealt ostetud kaardiga läheb taksofonist helistama, videosalvestus võimaldab teda kindlalt telefonikkaardiga siduda (tl 225-228, 1.kd). Jälitusprotokolli kohaselt helistab Tarasovski kell 14:48 Keemikute 25 asuvast telefoniautomaadist Leetu, 14.53-15.09 helistab ta Kallasmaa 3 asuvast telefoniautomaadist (tl 459, 2.kd). K.K tapmine Tapal A.Milishenko ütluste kohaselt sõitsid nad V.Tarassovskiga Tapale umbes tund aega, enne Tapat keerasid kõrvalteed mööda metsa. V.Tarasovski sõitis kohe kindlalt sihtkohta, ei proovinud ära keerata mõnelt teiselt metsateelt. Tema jättis oma auto 50 meetri kaugusele. BMW sai edasi sõita, sõitsid umbes 800 meetrit tee lõpuni. Ta lõikkas K.K l jalarihmad lahti. V.Tarasovski viis K püstoliga ähvardades vasakule põõsastiKu kaevatud augu juurde ja lüKas ta sinna. Tema august varem ei teadnud. K.K ei osutanud vastupanu, istus augu äärel, V.Tarasovski oli K.K selja taga. K.K arvatavasti sai aru, miks ta sinna toodi ja palus helistada direktorile, ütles, et saate kohe 500 000 krooni. K.K telefon oli autos ja tema läks seda tooma, tegi paar sammu, kui kostus lask. V.Tarasovski tõi kuskilt oja juurest labida, millega kaevasid augu koos kinni, peale panid varjamiseks prügi. Padrunihülssi ei leidnud, kuigi otsisid. Tema pani labida BMW pagasiruumi, selle labida viskasid ära peale Eestist lahkumist, relv jäi V.Tarasovski kätte. V.Tarasovski selgitab tema kodunt leitud relva kohta, et umbes kaks-kolm nädalat enne tema arreteerimist 25.08 pöördus A.Milishenko tema poole, et ta aitaks helisummuti tegemisel ja tema töökohas tehtigi sama helisummuti, mis tema kodunt leiti. Tema andis püstoli edasi, et tehtaks summuti. Püstol oli pakendis, tema ei võtnud seda lahti. Kui summuti valmis oli, jäi 19 see tema kätte, ei jõudnud tagasi anda. Võimalik, et kui 10.08 A.Milishenko käis XXX, ei olnud püstolit veel tema käes. A.Milishenko ütluste olustikuga seostamise käigus leitakse Tõõrakõrve rabast metsatee lähedusest olmeprügiga kaetud alalt maetud meesterahva surnukeha (tl 315, 2.kd; tl 43, 1.kd). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti Tõõrakõrve rabast metsatee lähedusest olmeprügiga kaetud alalt maetud meesterahva surnukeha, seljas triibuline meremehe särk, jalas lühikesed püksid ja sandaalid ehk siis isikul on sama riietus, mida kandis K(tl 43-63, 1.kd). Surnukeha käed olid kinnitatud plastrihmaga, samasugused rihmad olid ka ümber vaskau jala. Samasugune läbilõigatud rihm leiti metsateelt matmiskohani viiva raja lähedusest (tl 44, 1.kd). Surnu isikutuvastamise õiendist nähtuvalt on leitud laiba puhul tegemist K.K surnukehaga (tl 170, 1.
3. kd)Kohtuarsti arvamuse kohaselt põhjustas Ksurma tulirelva ühest lähilasust tekitatud vigastus kukla piirkonnas, vigastuse tekitamise ajal oli kannatanu kehaasend tõenäoliselt istuv, pea rinnale painutatud ning laskja asus tema taga kõrgemal. Mingeid muid kehavigastusi, sh. enesekaitsele viitavaid ei leitud. Ekspertiisi käigus leiti vigastuse tekitanud kuul, samuti leiti riiete eemaldamise käigus padrunikest, mis on kajastatud ka samaaegselt läbi viidud laiba vaatluse protokollis. (tl 84,90-91, 1.kd). Vitali Tarasovski ja tema elukaaslase AK Kivila tänaval asuva korteri läbiotsimisel leiti V.Tarasovski kasutatud ruumist Makarovi püstol GK0316 4 padruniga salves ja padruniga rauas, samuti leiti veel 198 padrunit ja summuti. (tl 143-145, 1.kd). DNA eksperdi arvamuste kohaselt ei saa välistada summutitaoliselt esemelt võetud proovist Kpärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles. Makarovi püstoli kelgu soontelt ehk kohtadest, millest hoitakse püstolit vinnastades kinni, leiti Vitali Tarasovskilt pärinevat DNAd. (tl 179-180, 1.kd). Tulirelva eksperdi arvamuste kohaselt saab esitatud helisummutit kasutada koos Makarovi püstoliga GK0316, mis on selleks otstarbeks ümber ehitatud ning Kkohtuarstliku ekspertiisi käigus leitud kuul ja padrunikest on tulistatud samast Makarovi püstolist, samuti on püstol laskekõlblik, nagu ka esitatud padrunid, millest 148 olid Makarovi püstoli padrunid ja 55 ääretulepadrunid (tl 187-188, 1.kd). Makarovi püstol GK0316 varastati 2005 augustis seaduslikult omanikult (tl 146, 1.
4. kd)Ei V.Tarasovskil ega ka A. Milishenkol pole relvaluba (tl 244a, 1.
5. kd)Esimene raha röövimine ja sõit Leetu A.Milishenko ütluste kohaselt sõitis metsast tagasi BMW-ga V.Tarasovski ja tema oma autoga. Sõitsid Kalevipoja või Punasele tänavale, sinna parkisid BMW. V.Tarasovski läks ümber riietuma, ka tema pani teised teksad jalga ja kodus Endla tänaval riietus lõpuni ümber. Sõitsid Akadeemia tänava piirkonda, V.Tarasovski võttis ühest pangaautomaadist raha välja, vist 10000 krooni ja andis talle 5000 krooni. Mõne aja pärast pani ta oma auto V.Tarasovski maja juurde ja sõitsid BMW-ga Pärnu suunas, et see ära anda. V.Tarasovski leppis auto üleandmise osas kokku, kinnituse sai Mustamäel pärast raha väljavõtmist. 20 V.Tarasovski väidab, et tema käis kas sel päeval või mingil teisel päeval pangaautomaadi juures Mustamäel võõrast raha võtmas A.Milishenkolt saadud kaardiga. Keemikute 25 vastas asuva Maardu valvekaamera salvestusel on näha Tarasovski saabumine õhtul 18.52 K BMW-ga ja teistkordne taksofoni kasutamine (tl 225,229, 1.kd; tl 460, 2.
6. kd)Jälitusprotokollist nähtuvalt helistas V.Tarasovski kell 18:42 Kallasmaa 3 asuvast telefoniautomaadist. Viimasest kell 15.09 tehtud kõnest on möödas umbes 3,5 tundi, mis on ainus Tapale ja tagasi sõitmiseks sobiv ajavahemik. Samuti helistab V.Tarasovski Keemikute 25 taksofonist 18.48 Leedu mobiilile (tl 459, 2.kd). Keemikute ja Stardi ristmikul asuva Maardu valvekaamera salvestusel on näha 12.07.2008 kell 18.58 musta värvi BMW X5 liikumine (tl 225,229, 1.
7. kd)Jälitusprotokollist nähtuvalt asub V.Tarasovski kell 19:25 Peterburi tee 75a asuva masti levialas, A.Milishenko asub 19.29-19.36 Kalevipoja 5 asuva masti levialas ehk V.Tarasovski elukoha Kalevipoja 2 vahetus läheduses. (tl 460, 2.kd). Peterburi mnt 58 asuva Vesse tankla turvakaamera salvestusel on näha süüdistatavate läbisõit tanklast A.Milishenko Peugeotiga 12.07.2008 kell 19.39, Kristiine keskuses kantud riided on vahetatud, roolis on A.Milishenko ja juhi kõrvalistmel on V.Tarasovski, kes kannab tumedat õlgadelt algavate heledate triipudega riietuseset (tl.210-218, 1.kd; 235-239, 1.kd). Jälitusprotokollist nähtub, et A.Milishenko 19.41 Peterburi mnt 62a asuva masti levipiirkonnas ehk Vesse tankla läheduses, V.Tarasovski helistab kell 19:42 Vesse tanklas asuvast telefoniautomaadist Leetu(tl 461, 2.kd). Edasi läheb süüdistatavate tee jälitusprotokollist nähtuvalt Mustamäele, kus V.Tarasovski proovib 19:58 helistada Sõpruse pst.179/181 asuvast taksofonist ja kasutab 20:02-20:06 Lepistiku peatuses asuvat taksofoni, kell 20.21 võetakse Vilde tee 124 asuvast sularahaautomaadist K arvelt välja 10000 krooni. (tl 461,468a, 2.kd). Jälitusprotokollist nähtuvalt kell 20.31 tuleb Kmobiil levisse Mustamäe tagumises otsas ehk samas kohas, kust võeti raha välja 21:27 asub V.Tarasovski Peterburi tee 71 asuva tugijaama masti levialas Kell 21.46 tuleb K.K mobiil viimast korda levisse Kiili vallas, kuna oli alanud teekond Leetu. Edasi helistab V.Tarasovski veidi enne Pärnut asuvast Are alevikust kell 22.53 Leetu (tl 462, 2.kd). Pärnu Papiniidu tankla turvakaamera salvestusel 12.07.2008 kell 23.08 näha Riia mnt suunas sõitev must BMW X5, kaassõitjal on seljas riietusese, mis sarnaneb Vesse tankla turvakaamera salvestusel Tarasovski kantud riietusesemega (tl 221-224; 235-239, 1.kd). 13.07.2008 sündmused, teine raha röövimine A.Milishenko ütluste kohaselt oli lõpp-punkt Vilniuses, sõitsid Riiast läbi. Auto realiseerimise hinda tema juuresolekul ei avaldatud, andsid sõiduki ja sõitsid Vilniusest tagasi bussiga alguses Riiga ja siis Tallinna. 21 V.Tarasovski kinnitab, et sõitsid Leetu läbi Pärnu, edasi Riiga ja sealt Vilniusesse, kuhu jõudsid hommikul vara. Andis sõiduki üle, dokumendid ja võti olid A.Milishenko käes. Kokkulepe oli, et makstakse hiljem 70 000 krooni. Vilniusest tagasi tulid bussiga läbi Riia. Jälitusprotokollist nähtuvalt asub V.Tarasovski kell 04:37, 06.44 ja 08.00 Leedus, lähenedes Vilniusele Alexander Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti 13.07.2008 Riia-Tallinna bussipilet väljumisajaga kell 16:30 (tl 462, 2.kd; 104, 131-133, 1.kd). A.Milishenko ütluste kohaselt võttis V.Tarasovski sularaha veel kaks korda, tema võttis kontojäägi väljavõtte. Tulikka 33 asuva Swedpanga sularahaautomaadi salvestusel on näha sularaha väljavõtmine 2 meesterahva poolt 13.07.2008 kell 21.33 (tl 230-233, 1.kd). Jälitusprotokollist nähtuvalt võetakse kell 21.32 Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist K arvelt välja 10000 krooni ja vaadatakse jääki (tl 464, 2.kd). 14.07.2008,kolmas raha röövimine Tulikka 33 asuva Swedpanga sularahaautomaadi salvestusel on näha sularaha väljavõtmine 1 meesterahva poolt 14.07.2008 kell 07.13 (tl 230-231, 233-234, 1.kd). Jälitusprotokollist nähtuvalt võetakse kell 07.12 Tulikka 33 asuvast sularahaautomaadist K.K arvelt välja 1250 krooni ehk eelmisel õhtul vaadatud jääk (tl 464, 2.kd.) 19.07.2008 Kell 09:03 Milishenko põletas Rannamõisa tee 6E asuva alajaama juures võsas lõKes Kvisiitkaardi A.Milishenko ütluste kohaselt leidis ta umbes 10 päeva peale K.K tapmist autot koristades sinna jäänud rahakoti, põletas selle ära Saku Suurhalli juures. Jälitusprotokolli kohaselt teostati A.Milishenko suhtes 19.07.2008 varjatud jälgimist, fikseeriti tema poolt paberite põletamine Rannamõisa teel võsas kella 09.33-09.58 (tl 464465, 2.kd). Saku Suurhalli taga Rannamäe teel asuva sündmuskoha vaatluse käigus leiti metsast lõKeasemelt osaliselt põlenud visiitkaart, samuti leiti tühjad suitsupakid, konisid ja närimiskummi paber(tl 7-23, 1.kd). Põlenud visiitkaart oli sarnane Kvisiitkaardiga, silmaga nähtavalt oli trükikirjas e-post karel@..., www.raunopol.e ja ka eksperdi arvamuse kohaselt oli tegu samast partiist pärinevate visiitkaartidega (tl 30-34, 1.
8. kd)DNA eksperdi arvamuste kohaselt leiti suitsupaKidelt, konidelt ja närimiskummi paberilt Alexander Milishenko DNA (tl 40, 1.kd). Kannatanu KT ütluste kohaselt kasutas tema vend Kmusta BMW X5-t, mis oli AS Raunopoli oma. Vend tahtis auto maha müüa. Auto külg- ja tagaklaasid olid toonitud, tagaistujat näha ei olnud. Pakiruumil oli kate. Autol oli vist ärandamisvastane kood. Korterisse polnud sisse tungitud, midagi polnud sealt kadunud. Seoses venna surmaga on varaline kahju teKinud summas 93330,20 krooni. Kannatanu Külli K ütluste kohaselt kasutas tema vend Ktöö autot BMW X5, oli plaan see maha müüa. Auto tagumised aknad olid tumedad ja üsna läbipaistmatud, pakiruumil oli kate, autol oli ärandamisvastane kood. Korterisse polnud sisse tungitud, midagi polnud kadunud. 22 Kannatanu RTütluste kohaselt oli Ktema töökaaslane, kes kasutas tööandja AS Raunopoli BMW X5, 2006 aasta mudel, läbisõit oli 26000 km. Seoses kokkuhoiupoliitikkaga otsustati auto maha müüa, panid automüügikuulutuse internetti. Auto oli müügis orienteeruvalt 500 000 kuni 600 000 krooniga. Auto oli varem tema isiklik auto, alates 2008 jaanuarist AS Raunopoli oma. Auto oli musta värvi BMW kolmeliitrise mootoriga, seest tume nahk, taga olid klaasid tumendatud, see tehti AS United Motors, tumedusaste oli tagant kolmas, 10 meetri pealt autosse ei näe, aga meetri pealt näeb inimkogusid. Pakiruumil oli kate. Autol oli lisa immobilaiser ja kood, ilma koodi vajutamata auto ei käivitunud. Seoses auto kadumisega esitab hagi summas 630000 krooni. Tunnistaja Erki Maurus kinnitab R.Tunderi ütlusi BMW kirjelduse osas. Kinnitas, et Kkandis 12. juulil lühikesi riideid, triibuline maikkasärk oli seljas. Kohus leiab, et K.K tapmise motiiviks oli peale röövimise varjamise ka edasiste autovarguste võimalikuks tegemine spetsiaalse seadme muretsemise abil. 28.07.2008 A.Milishenko ütluste kohaselt enne 12. juulit nad sõidukeid ei ärandanud , kuna võimalust ei olnud. Selleks, et sõidukit ärandada on vaja eriseadmeid, mis maksavad palju. Olemasolevast rahast ei oleks piisanud seadme ostmiseks. 12. juuli sündmuste tulemusena sai võimalikuks seadme soetamine. Sellega sai käivitada ainult kuni 2006. aastani toodetud autosid. A.Milishenko kinnitab, et tegu on sama seadmega, mida on toimikus vaadeldud (tl 147-152, 1.kd). V.Tarasovski ütluste kohaselt omandas A.Milishenko läbi tema seadme, millega saab ilma võtmeta autosid käivitada. Tema ostis selle Leedust sama inimese käest, kellele K.K lt röövitud BMW viis ja müüs seadme A.Milishenkole. Seade maksis 1000-1500 eurot, ta sai selle kas postisaadetisega või anti bussijuhi kaudu üle. Jälitusprotokollist nähtuvalt sai V.Tarasovski kella 09.10 paiku Tallinna Bussijaamas asuvast Cargobus kontorist kätte paki Leedust, samal ajal on salvestatud tema vestlused Leedu abonendiga, kellega ta suhtles ka 12.07.2008 Keemikute tee 25 asuvast taksofonist. Vestlusest selgub, et peale väikest otsimist leiti paKüles. Järgnevalt annab V.Tarasovski kell 10.07 paki kättesaamisest A.Milishenkole teada. (tl 381-383,434-435, 2.kd). 01.08.2008 Salvestatud on V.Tarasovski vestlused öösel sama Leedu abonendiga, kes talle paki saatis. Salvestusest selgub, et tegu on esemega, mis tuleb ühendada ja seejärel tuleb nuppu vajutada ning V.Tarasovski ei oska hästi seadet kasutada. (tl.384-385,388-392, 436-437, 439-443, 2.kd). 09.08.2008 Ajavahemikul 00.30-11.00 pandi Tammsaare tee 121 juures toime LRsõiduauto BMW r/n Kvarguse katse 23 A.Milishenko ütluste kohaselt oli öösel 01.00-02.00 paiku katse ärandada sõiduk. V.Tarasovski muukis luku südamiku lahti ja üritas seadmega käivitada sõidukit, tema seisis 35 meetri kaugusel, vaatas ringi ja julgestas. Kuna autot käivitada ei õnnestunud, nad lahkusid. Salvestatud on 08.08.2008 V.Tarasovski vestlused A.Milishenkoga. Salvestusest selgub, et nad planeerisid õhtul välja minna ning et tegu oli ärilise ettevõtmisega, kuivõrd V.Tarasovski nõustus mitte puhkama, süüdistatavad said kokku õhtul kella 22.53 paiku, kui A.Milishenko sõitis V.Tarasovskile järele (tl 385-386,437-438, 2.kd). Vitali Tarasovski kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest LRdokumendid (tl 351354, 2.
9. kd)A.Milishenko Peugeot läbiotsimisel leiti LRjuhiluba (tl 104, 122-123, 1.kd). Vitali Tarasovski ja tema elukaaslase AK Kivila tänaval asuva korteri läbiotsimisel leiti päikeseprillid, mille LRära tundis (tl.144, 1.kd; tl 306-310, 2.kd). V.Tarasovski sõiduki MB XXX läbiotsimisel leiti tõmmits (tl 106,115-116, 1.kd). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud lõhutud lukud ja luku ümber jäetud ümar jälg (tl281-282, 2.kd). Kannatanu LRütluste kohaselt olid tema BMW 320 veel Saksa numbrid. 9.augustil avastas, et auto uksed on lahti, luKoli lahti muugitud. Auto parkis kella 1.00 ajal. Autol oli juhipoolne ukseluKlõhutud, süüteluKoli katki ja rooli alt oli lahti võetud plastmassist kate, seal asub immobilaiseri bloK, see oli ära võetud. SüüteluKoli katki, polnud võtit kuhugi panna. Kuna saabus hilja, siis unustas 20500 krooni, natuke eurosid ja 500 rootsi krooni ja rahakoti koos juhilubade ja pangakaartidega autosse. Autos olid ka päikeseprillid, need tundis politseis ära. Tekitatud kahju on 32 564 krooni, esitab selles hagi. Tunnistaja ERütluste kohaselt tegeles 2 aastat politseis autovargustega, Tarasovski MercedesBenzist leitud tõmmitsa sarnaseid riistu on näinud mitmel korral, neid kasutatakse süüteluku väljatõmbajana, saab kasutada ka ukseluku puhul, aga need keeratakse tavaliselt lihtsalt katki. Seade töötab lihtsalt tõmmitsa põhimõttel, luku keeratakse sisse kruvi, mille pea pannakse tõmmitsa avasse ja hakkates keerama seda käepidemest, see tõmbab süüteluku välja. Kasutamisel jäävad tõmmitsast jäljed, antud juhul ümmarguse jälje. Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud ümara jälje kirjelduse järgi võib tegu olla sama tõmmitsaga. 10.08.2008 Ajavahemikul 01.00-05.00 Aruküla tee 6b eest SJsõiduauto BMW 530i XXX vargus A.Milishenko ütluste kohaselt oli ta öösel 02.00-04.00 paiku Jüris koos Tarasovskiga, tema oli 10 meetri kaugusel autost põõsastes, V.Tarasovski avas auto ukseluku, ühendas seadme ja kui auto käivitus, siis V.Tarasovski andis seadme talle, et seda ei oleks ärandatud autos. Sõitis oma autoga V.Tarasovski järel Maardusse samale territooriumile, kus käisid ka BMW X5-ga, jätsid auto sinna. Kinnipidamise päeval sõitsid V.Tarasovskiga mööda Pärnu mnt Valku aleviku, peale aleviku sõitsid mööda külateed 5-6 km ja seal peatusid, auto võeti üle. V.Tarasovski tuli seejärel tema autosse koos rahaga, mida oli vist 17000 krooni, siis toimus kinnipidamine. V.Tarasovski pani enne kinnipidamist autosse juhiloa, millega sõlmiti garaaži üürileping. V.Tarasovski selgitab, et A.Milishenko ärandas selle auto, tema tegeles ainult auto müümisega. A.Milishenko tuli öösel tema juurde XXXnõu küsima, kuna ei saanud käivitamisega hakkama. Tema seletas tööpõhimõtet ja sellest oli abi, kuna hommikul aitas sõidukit paigutada Maardus merekonteineriga platsi kõrval asuvale territooriumile. Auto 24 müüs tuttavale maha sel päeval, kui teda kinni peeti. Peale tööd sõitis Maardusse BMW 530 järgi, auto pani käima seadme abil. Sõitis Pärnu suunas, teel kohtus Milishenkoga. Edasi sõitsid koos, tema BMW-ga ees, Milishenko oma autoga taga. Jõudsid umbes 50 km Tallinnast Pärnu suunas asuvasse Valga või Valku, kus ootas ostja. Ta sai 17 000 krooni raha, ostja võttis auto ja läksid lahku. Kui hakkasidära sõitma, peeti politsei poolt kinni. Salvestatud on 09.08.2008 Tarasovski vestlus Milishenkoga. Salvestusest selgub, et nad planeerisid õhtul välja minna midagi välja vaatama. (tl 388, 439, 2.kd). Salvestatud on ka V.Tarasovski vestlused 10.08.2008 öösel sama Leedu abonendiga, kes talle paki saatis. Salvestusest selgub, et ese, mida V.Tarasovski nimetab karbiks, ei tööta, teine tuli põleb, on punane ja teeb tik-tik-tik. V.Tarasovski ei oska seadet kasutada, ei tea, mis hetkel on vaja sisse ja välja lülitada ning tal on kiire, ei kannata järgmise päevani. V.Tarasovskile selgitatakse, et peaks roheline põlema minema ja siis võib välja lülitada. Lülitamine toimub nuppudega, millel on peal nulli ja ühe sarnane kujutis. Kell 03.32 annab V.Tarasovski teada, et asi õnnestus ja saab vastu veel info, et seade tuleb ka lahti ühendada. (tl 388-392, 439-443, 2.kd). Alexander Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti istme alt elektrooniline seade, mille kirjeldus langeb kokku V.Tarasovski ja Leedus asuva isiku kõneluste salvestustest saadud infoga. Seadmega on läbi viidud uurimiseksperiment, mille käigus selgus, et seadme kasutamise protsess langeb kokku V.Tarasovski ja Leedus asuva isiku kõneluste salvestustest saadud infoga, seade teeb ka tik-tik-tik häält ning selle abil on võimalik käivitada BMW sõiduauto ilma originaalvõtmeta. (tl 156-158, 1.kd). DNA eksperdi arvamuse kohaselt leiti elektroonilisel seadmel Tarasovski DNA(tl 179, 1.kd). Kannatanu S.J on esitanud lisaks dokumentidele ka varastatud auto fotod, millel on näha auto eritunnused, nagu pikk kriim juhipoolsel küljel ning ta on oma auto 25.08.2008 tehtud fotodel ära tundnud (tl 33-38, 1.kd). Ostu-müügileping ja kindlustuse dokumendid selgitavad vargusega tekitatud kahju (tl 11, 1618, 1.kd). Toimikus on ka õiendid BMW 530i XXX sarnaste autode kohta, mida on Eestis 3, ühtegi neist pole varastatud (tl 155, 1.kd). V.Tarasovski sõiduki MB XXX läbiotsimisel leiti päikeseprillid, mille SJ ära tundis ja millelt leiti S.J DNA (tl 108-111, 164, 1.kd). Alexander Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti S.J auto eest saadud sularaha 17000 kr 500-kroonistes (tl 102-106, 110, 112, 1.kd). Alexander Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti ka hulk muusikkaplaate, mille SJära tundis ja millelt leiti A.Milishenko DNA (tl 167,189-200 1.kd.) Salvestatud on ka V.Tarasovski vestlus oma venna EP10.08.2008 öösel kell 03.33 ehk minut peale „Leedu hurraa-kõnet“. Jutt käib puldist, mida vennal ei olnud, oletatavasti on tegu Kallasmaa 1b asuva platsi väravapuldiga, mida V.Tarasovskil oli vaja S.J auto peitmiseks. ( tl 392-393, 443-444, 2.kd). 25 Salvestatud on ka V.Tarasovski vestlused A.Milishenko ja tundmatuga 21, 22, 24 ja 25.08.2008, milles jutt käib millestki, mida kirjeldatakse kui valgete silmade ja prillidega, sinakat valgust nagu X-mingil ei ole ja kõik on nahaga üle tehtud ehk BMW kirjeldus mõistujutuna. Käib vaidlus hinna üle, pakutakse 15, millega V.Tarasovski ja A.Milishenko ei taha nõustuda, soovivad vähemalt 25, samuti lepitakse kokku kokkusaamine Tallinnast väljas 25.08.2008 (tl 398-410, 447-457). Salvestatud on ka V.Tarasovski vestlused oma venna EP24.ja 25.08.2008, kus käib jälle jutt puldist, mida läheb järgmisel päeval vaja ja mille vend toob 25.08.2008. (tl 407-408, 410-422, 455-456, 458-460, 2.kd.) 25.08.2008 V.Tarasovski ja A.Milishenko vahelistest vestlustest ja jälitusprotokollist on näha, et sõidetakse kahe autoga Valka suunas, V.Tarasovski beeži BMW 530i-ga XXX, A.Milishenko oma Peugeotiga järel, püütakse vältida igasugust tähelepanu, soovitatakse teineteisel kaamerate alal mitte sõita, samuti kiirust mitte ületada. Autod sõitsid Raplamaale Märjamaa valda Valku küla lähedusse, kus peatuti Audi juures, millest väljunud isik sõitis V.Tarasovski toodud BMW-ga minema, V.Tarasovski ja A.Milishenko aga hakkasidMilishenko Peugeotiga tagasi sõitma ja peeti kinni. (tl 422-427, 460-465, 2.kd). Toimikus on õiendid selle kohta, et S.J autol 25.08.2008 kasutatud numbrid XXX varastati ööl vastu 10.08.2008 omanikult (tl 39, 1.kd). Kannatanu SJütluste kohaselt oli tal BMW 530i, hommikul kella 10.00 ajal avastas, et autot ei ole parkimiskohas, kuhu jättis auto öösel kella 1.00 ajal koju tulles. Naabrinaine TPütles, et kui 5.00 ajal tööle läks, siis enam ei olnud. Autos oli palju isiklikke esemeid, politseis tundis ära päikeseprillid ja CD-plaadid. Auto tuvastas politseis piltide järgi. Auto ukse alumisel äärel, kus on iluliist oli terve äär suurelt kriibitud, nagu vastu äärekivi sõidetud, see oli ilusti näha. Hagi on summas 27 639 krooni. Tunnistaja TPütluste kohaselt parkis SJ oma BMW sõiduautot tavaliselt trepi kõrval. 10.augustil hommikul kolmveerand 5 või 5 vahel ei olnud S.J autot seal, kuna tavaliselt pidi ta autost kaarega mööda minema, aga sel hommikul astus tema parkimiskohast läbi. 19.08.2008 Kell 21.00 paiku tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine A.Milishenko ütluste kohaselt palus V.Tarasovski teda sõlmida garaaži üürileping varastatud juhiloaga. Leidis internetist kuulutuse ja helistas, leping sõlmiti Seebi tänaval garaaži ees. Garaaži omanik oletas ilmselt, et juhiluba kuulub V.Tarasovskile, kes täitis lepingu. Tema ei vastanud juhiloal oleva isiku välimusele ja seal oli eesti nimi. V.Tarasovski ütluste kohaselt üüris Seebi tänava garaaži A.Milishenko, kes sõlmis lepingu ja tema oli seal juures. A.Milishenko läks garaaži vaatama ja omanikuga kokku leppima lepingu sõlmiseks, andis talle lepingu ja kellegi Leho load ja palus kirjutada alla. Tema kirjutas lepingule juhiloal olevad andmed, kuna A.Milishenko ei näinud ilma prillideta. Tunnistaja KV ütluste kohaselt üüris ta Seebi tänaval garaaži välja, üheks üürijaks olid vene keeles rääkinud inimesed, kes helistasid talle augustis öölaulupeo ajal kella 10 paiku õhtul, kohtusid umbes 15 minuti pärast garaaži juures. Kohtumisele tuli kaks inimest, vanem mees oli 50 aastane, noorem 30-40 aastane. Vanem suhtles temaga, ta näitas garaaži ja luku kasutamist. Noorem mees istus autos. Kuna sai aru, et vanem mees garaaži kasutama ei 26 hakka, andis lepingu noorema kätte. Juhilube näitas noorem ja täitis ka lepingu. Politseis tundis ühe neist ära kui sarnase. Ettemaks oli 500 krooni, selle tasus vanem mees. Salvestatud on 19.08.2008 V.Tarasovski vestlus A.Milishenkoga. Salvestusest selgub, et V.Tarasovskil oli suurel hulgal aadresse välja kirjutatud, tegu võis olla kooperatiividega ja nad leppisid kokku kohe kohtuda. 21.46 asus V.Tarasovski Mustamäel Siili ja Nõmme ristmiku läheduses. Alexander Milishenko Peugeot läbiotsimise käigus leiti 2 võtmega kimp ning XXXgaraaži üürileping (tl 102-106, 115, 124, 1.kd). XXXgaraažis viidi läbi uurimiseksperiment, millega tuvastati, et Milishenko Peugeotist leitud võtmed avavad garaaži (tl 159-160, 1.
10. kd)19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Aiandi tee 4 eest ASsõiduauto BMW X5 XXX varguse katse ja vargus autost A.Milishenko ütluste kohaselt Aiandi tee 4 ärandamise katse ei õnnestunud, viibis seal koos Tarasovskiga, ajavahemikul kella 12.00-02.00 öösel, tema ainult julgestas, BMW- s käis Tarasovski üksi sees. Ka selle auto puhul üritati kasutada elektroonilist seadet, aga ei tulnud midagi välja, vist puudus ligipääs plaadile. Tarasovski tõi kaasa mingi heledat värvi riide. Viimsisse sõitsid tema autoga. V.Tarasovski ütleb, et Aiandi tee 4 olnud BMW X5 leidis A.Milishenko ja tahtis ärandada, selleks läksid A.Milishenko autoga kohale. Algul kavatses A.Milishenko auto ärandada, aga kartis, et ei tule välja ja siis palus teda, aga ikka ei tulnud midagi välja, kuna ei saanud signalisatsiooni maha võtta. Ta eemaldas lukusüdamiku, uks tuli lahti ja aknad ka avanesid. Signalisatsioon tööle ei hakkanud. Auto juurest võttis läbi akna kaasa mantli, mis rippus riidepuul taga. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud, et ukseluku südamik puudub, süüteluKon terve (tl 315. 2.kd). V.Tarasovski sõiduki MB XXX läbiotsimisel leiti prillid ja mantel, mille ASära tundis (tl322-329, 2.kd). Salvestatud on 19.08.2008 V.Tarasovski vestlus A.Milishenkoga. Salvestusest selgub, et V.Tarasovski planeeris öötööle minna. Eelnevalt olid nad koos käinud garaaži üürimas. Jälitusprotokollist selgub ka, et A.Milishenko sõiduauto asus 20.08.2008 kella 00.39 kuni 04.29 Viimsis, sealhulgas oli kolmveerand tundi Aiandi tee 4 vastas autoparklas. (tl 395-397, 446-447, 2.kd). Kannatanu ASütluste kohaselt kasutas ta 20. augustil 2007 aasta BMW X5, autos käidi ööl vastu 20.augustit sees, uksel oli väljavõetud lukusüdamik. Auto seisis elumaja parklas alates umbes kella 10.00 ajal õhtul ja hommikul avastas kell 9.00 ajal, et aknad olid lahti. Sel öösel oli öölaulupidu, liiklus oli maja juures tihe. Kella 3.00 ajal andis auto häiret. Autost läks kaduma tellimustööna tehtud naiste valge mantel ja päikeseprillid, mis ta tundis politseis ära. Hagi on summas 8200 krooni, sh mantel väärtusega 5000 krooni ja päikeseprillid 1000 krooni, ülejäänu ukseluku paranduse eest. Kannatanu ütluste kohaselt maksis auto ise vähemalt pool miljonit, mis on kooskõlas K aasta vanema BMW X5 hinnaga 560000, mille müügikuulutus on toimikus olemas. Kohus leiab, et süüdistatav Vitali Tarasovski ütlused ei ole tõepärased ja seetõttu nad tõendina kohtukõlbulikud ei ole. 27 V.Tarasovski kirjeldatud kindlustuspettuse plaan pidi sobima suvalise auto ja autoomaniku, mitte üksnes Kpuhul. Kindlustuspettuse toimepanemist pakuti suvalisele isikule, kes oleks võinud osutuda näiteks õiguskaitseasutuse töötajaks. Tundmatuga suhelda sellisel teemal tähendaks väga suurt vahelejäämise riski, seega ei ole V.Tarasovski versioon selles plaanis sugugi usutav ega tõenäoline. K.K ei olnud autoomanik, seega poleks ta saanud mingit tulu, oleks üksnes riskinud oma töökaaslaste ja sõprade ning töökoha kaotusega, võita oleks tal olnud üksnes 50 000 krooni. Ainuüksi võtme puudumine oleks tekitanud kahtluse kindlustuspettuses. Anda üle poole miljoni maksev auto koos võtmetega üle esimest korda nähtud inimesele lubaduse peale, et selle eest makstakse kunagi ca 50000 krooni ja kunagi antakse ka võtmed tagasi, et saaks kindlustusseltsi kuritegu toime panema minna, ei ole eluliselt usutav. Veelgi enam, see on absurdne. Ei saa eeldada, et enam kui pool miljonit maksvaid autosid müüvad inimesed on valmis nende majanduslike võimaluste mõttes tühise summa nimel oma positsiooniga riskima. (Heaks näiteks on Riigikogu liige, tunnistaja Taavi Rõivas, kes samuti automüüki kuulutas) Seega on V.Tarasovski plaan igati vastuolus kaine kaalutlusega. Kallite autode müüjatel puudub motivatsioon riskide võtmiseks tühise summa nimel. K.K auto oli müügis 560 000 krooniga, V.Tarasovski väitel saaks selle dokumentideta müüa 70 000 krooni eest ehk 8 korda odavamalt auto väärtusest. Seejuures oleks see 70000 pidanud veel jagunema auto omaniku, A.Milisenko ja V.Tarasovski vahel. Teisisõnu oleks auto omanikule langev osa katnud ehk omaniku omavastutuse, mis tavaliselt on 10-15% auto väärtusest, mitte enam. Teisisõnu on V.Tarasovski pakutud skeem ka majanduslikus mõttes eluliselt mitteusutav. A.Milishenko plaan auto selle omanikult jõuga ära võtta on vähemalt usutav, kuna on ka tegeliKuses realiseeritav. V.Tarasovski jutt sellest, et A.Milishenko ei olnud suuteline iseseisvalt autot välja valima, ei ole tõsiseltvõetav. Kristiine keskuses vaatas V.Tarasovski kalleid, üle poole miljoni maksvaid saksa päritolu luksusautosid. Auto24 internetilehel on neid väga lihtne valida, piisab mõne filtri seadmisest ja nimekiri on ekraanil olemas. Oleks varastatud autole olnud tellimus, oleks võimalik olnud valida vastav mark ja mudel. Kogu see info on suuliselt edastatav ja ei eelda V.Tarasovski juuresolekut ega osalemist, sobiva auto valimisega oleks saanud hakkama suvaline isik, rääkimata A.Milishenkost, kes autodega varemgi seoses tööga kokku on puutunud. Auto tehnilist kontrolli oskab elukutseline veoautojuht, kes A.Milishenko oli, kindlasti ka läbi viia. Kummaline oleks seejuures ka asjaolu, et selline võhik autonduses, nagu A.Milishenko V.Tarasovski jutu järgi oli, tellis eriseadme autode varastamiseks. Kui 12.07 ei olnud A.Milishenko suuteline autosid välja valima, siis 10.08 ja 19.08 oli ta juba piisavalt usaldusväärne V.Tarasovski kaudu realiseerimiseks autosid valima ja varastama. V.Tarasovski oli oma sõnul üksnes vahendajaks ehk siis isikuks, kes pidi A.Milishenko poolt hangitud dokumentideta auto müüjale edastama. Samas koosnes tema tegevus plaani koostamisest, auto valimisest, tehnilisest ülevaatamisest, raha muretsemisest ja auto ostjale viimisest, kõike seda justkui vastu tahtmist. Kerkib küsimus, milleks siis A.Milishenkot üldse vaja oli, kas selleks, et oleks kellega raha jagada? Arusaamatuks jääb V.Tarasovski versiooni puhul ka, milleks oli üldse vaja leida 50000 krooni, oli ju V.Tarasovski versiooni järgi A.Milishenko auto Maardusse tulles juba ilma rahata kätte saanud. Ka on väga kummaline, et auto juures suhtlevad üksnes K.K ja V.Tarasovski, ehk siis nende käitumise järgi auto müümisest ja ostmisest huvitatud isikud. A.Milishenko lihtsalt seisab kõrval ja istub tagaistmele, kuigi V.Tarasovski jutu järgi auto ostmisest huvitunud elukutselise 28 autojuhina oleks ehk ise pidanud auto sõiduomadusi proovima ja juhi kohale istuma. Ei ole ka arusaadav, miks K.K auto ostjat ignoreerib. A.Milishenko auto asus V.Tarasovski jutu järgi umbes 300 m kaugusel. Nii lühikese proovisõitmisega saab auto vigadest teada ehk juhul, kui see kohe koost laguneks ja sellega oleks kohe vaja remonti minna, teisisõnu oli tegu üsna pinnapealse nn „proovisõiduga“. Ka tekib V.Tarasovski versiooni uskumise korral olukord, kus ta istus 300m proovisõiduks autosse ja selle käigus pidanuks K.K le teatama, et tegelikult on A.Milishenko ostja ja tema nüüd läheb ära. Probleemne on ka V.Tarasovski väide autovõtmete andmisest A.Milishenkole 40 000 krooni saamiseks V.Tarasovski autost. Summa on suur ja selle üleandmise meetod kummaliselt kontrollimatu ja konflikti tekitav maailmas, kus pimesi usaldada ei saa – V.Tarasovski jutust tuleb ju välja, et A.Milishenko pettis teda, küsides raha tapetud K.K le andmiseks. A.Milishenko oleks võinud ka väita, et raha ei olnud autos üldse või oli vähem. Jällegi kinnitab V.Tarasovski enese jutt selle paikkapidamatust ja elulist mitteusutavust. Ka on arusaamatu V.Tarasovski väide, et politsei surve tõttu ei avaldanud ta oma versiooni juhtunust ja enda tegevusest, milleks oli väidetavalt üksnes A.Milishenko abistamine auto valikul. Alibi avaldamata jätmist saab põhjendada üksnes asjaoluga, et kohtueelsel menetlusel ei olnud V.Tarasovski veel välja mõelnud, millise versiooniga tal kõige kasulikum on välja tulla. A.Milishenko andis ütlused juba kohtueelses menetluses, neid on võimaluste piires kontrollitud ja need on kinnitust leidnud. V.Tarasovski seevastu ei ole kohtueelsel menetlusel ütlusi andnud, mis on vaieldamatult tema protsessuaalne õigus. Ütluste mitteandmine ei ole V.Tarasovskile vähimalgi määral etteheidetav. Kuid – V.Tarasovski andis ütlusi enam kui aasta möödumisel sündmustest, kus neid kontrollida pole enam reeglina võimalik ja alles peale seda, kui oli tuttav kõigi kogutud tõenditega. Teisisõnu oli tal erinevalt A.Milishenkost võimalus oma ütlusi sobitada kogutud tõenditega. Ja seda ta ka tegi. Olles kuulanud ära tunnistaja A.Sargajevi ütlused, sai kohtule täiesti selgeks, et V.Tarasovski on oma aega sisustanud tema versiooni toetavate tõendite loomisega. A.Sargajev oma jutuga, kuidas ta nägi A.Milishenkot kinniseotud K ga BMW-s, kusjuures A.Milishenko soovis muuhulgas ka püstolist vabaneda, sobib ju iseenesest V.Tarasovski jutuga hästi. Kohtu arvates ei ole A.Sargajevi ütlused usaldusväärsed, sest tema ütlused A.Milishenkoga kohtumiste osas ei haaku teiste kogutud tõenditega (telefonikõnede eristuste kellaaegade ja kohtadega jne). V.Tarasovski jutu järgi tuleb välja, et A.Milishenko, plaanides kuni eluaegse vangistusega karistatavat röövmõrva, vajas sellele kuriteole tunnistajaid. Kõigepealt oli tal vaja tunnistajaks V.Tarasovskit, et see saaks teda röövitava autoga siduda ja rääkida tema plaanidest ja siis oli vaja tal A.Sargajevit, kes räägiks juba avatud tekstiga A.Milishenkost seoses kinniseotud mehega BMW maasturis ja sooviga relva hoiule anda. Ei ole usutav, et kuritegelikus maailmas asjad nii lihtsameelselt käivad. Seevastu on usutav A.Milishenko versioon sellest, et nad panid röövimise toime koos ja tapmine oli tema jaoks V.Tarasovski ekstsess. A.Milishenko on andnud ütlusi nii kohtueelselt kui kohtumenetluse käigus ja need ütlused on oma sisult samased ja ühetaolised, erinedes vaid üksikutes ja mitteolulistes detailides. Kõik need asjaolud viivad kohtu veendumusele, et V.Tarasovski kohtus, peale kõigi tõenditega tutvumist esitatud versioon on hoolikkalt tõenditega sobima konstrueeritud väljamõeldis, mille ainus ülesanne on tekitada kahtlus, kas V.Tarasovski on ikka see isik, kes on süüdi mõrvas. Täielikult eitades oma osalemist K.K röövimises, milles tal oli kandev roll, on ta muutnud oma ütlused ebausaldatavateks. Just V.Tarasovski käest leiti relv, millega tapeti K.K . 29 Relv,mille vinnastas viimasena DNA järgi otsustades V.Tarasovski ise ning mille värskelt tehtud summuti pealt leiti verd ja K.K DNA. Uskuda seda, et V.Tarasovski K.K tapmisest mitte midagi ei tea ja analüüsides seejuures tõendeid kogumis, ei ole kuidagi võimalik. K.K tapmine oli V.Tarasovski poolne ekstsess, tõendatud pole, et tapmiseks oleks olnud süüdistatavatel mingisugune kokkulepe. Seega ei ole A.Milishenko osas tegu kuriteost osavõtuga vaid eelnevalt mittelubatud varjamisega, mis väljendus surnukeha matmises. A.Milishenko tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 306lg 1 järgi.

Kohtul puudub alus kahelda A.Milishenko ütlustes, tema ütlused kohtus on kooskõlas kohtueelselt antutega ja haakuvad teiste kriminaalasjas kogutud hulgaliste tõenditega, on loogilised omaette võetuna, järgivad loogiliselt sündmuste tegeliKu arengut ja nendes ütlustes ei ole kohtul alust kahelda vaid seetõttu, et kaitsja arvates on A.Milishenko nö „vana kala“ kriminaalses maailmas, kes teab, kuidas asju ajada vaid enesele soodsas suunas. Kaitsja arvamust selle kohta, et süüdistuse versioon (eriti

§ 114

puhul) ei ole praktiliselt millegagi tõendatud ja on vastuolus sündmuste loogikkaga, kohus ei jaga. Kohtu arvates on kriminaalasjas kogutud tõendeid nii palju, kui see on osutunud võimalikus. Olukorras, kus üks süüdistatav on üldse keeldunud ütluste andmisest, ongi kõikide tapmist puudutavate asjaolude väljaselgitamine raskendatud, kui mitte võimatu. Nii on K.K surma aeg on tuvastatud suurima võimaliku täpsusega, eksperdiarvamus on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja ei mingit tähtsust ei oma , kas on lahendatud küsimus, millal ja kelle poolt kaevati valmis K.K „haud“ Tapa lähistel rabas. A.Milishenko andis ütlusi selle kohta, et kohale sõitis ta sinna V.Tarssovski järel ja valmiskaevatud augu juurde viis teda V.Tarasovski. See, kas auk oli „värske“ on tõlgendamise küsimus. Värskeks võiks lugeda ka kaks-kolm päeva varem valmiskaevatud auku. Asjaolu, et V.Tarasovskil ei olnud sõiduki juhtimisõigust, ei ole V.Tarasovskit kunagi eriti seganud, nii vähemalt nähtub toimiku materjalidest ja tõendatud asjaoludest. Kaitsja on oma kaitsekõnes leidnud mitmeid kitsaskohti süüdistuse tõendatuses ja need eriti teravalt esile toonud, kuid kohtu arvates on need nö „kitsakohad“ otsitud, ebaloogiliselt põhjendatud ja kohati ka ebaolulised. Kohus ei nõustu kaitsja positsioonidega ja leiab, et süüdistus on leidnud täies mahus tõendamist hulgaliste tõenditega, millised on kooskõlas omavahel ja kooskõlas sündmuste arengu loogikkaga. Vitali Tarasovski süüdistuses mõrvas on märgitud teise süüteo toimepanemise hõlbustamise eesmärk (

§ 114

p 6 alternatiivne koosseis), kuna Kv ara röövimise ja tapmise eesmärgiks oli peale röövimise varjamise ka K röövitud vara müügist saadud raha eest autovarguste toimepanemist võimaldava elektroonilise seadme ostmine; Kröövitud Hansapanga kaardiga sularaha väljavõtmine sularahaautomaatidest ei kujuta endast

§ 199

ettenähtud vägivallatut vargust ega ka Riigikohtu otsuse 3-1-1-83-07 p 16 kohast

§ 213

ettenähtud arvutikelmuse toimepanemist, kuivõrd K arvelduskontole juurdepääsu võimaldavad vahendid said Vitali Tarasovskile ja Alexander Milishenkole teatavaks arvelduskonto omaniku K nõusolekul, Kandis need üle vägivalla ähvardusel ning saades aru, et Vitali Tarasovski ja Alexander Milishenko eesmärgiks on tema arvelduskontol oleva varaga toimingute teostamine. Seega on ka nende kuriteosündmuste puhul tegu

§ 200

ettenähtud röövimisega.

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi antud juriidiline hinnang toimepandule on kokkuvõttes õige, eraldi röövimise episoodidena ei ole vaja kvalifitseerida raha tegeliKu väljavõtmist erinevatel kordadel, sest see on hõlmatud tegevusest, mille käigus vägivalla ähvardusel said V.Tarasovski ja A.Milishenko sellele rahale juurdepääsu. 30 A.Milishenko puhul tuleb märkida, et ta ei ole varasemalt röövimise eest karistatud nagu märgib süüdistus, kuid ta on varasemalt karistatud ebaseadusliku vabaduse võtmise eest ja kuriteo kvalifikkatsioon seega ei muutu. Ajavahemikul 19.08.2008 kella 22:30 kuni 20.08.2008 kella 08.50 Viimsi alevikus, Aiandi tee 4 maja juures sõiduautost BMW X5 r/n XXX AS kuuluva vara äravõtmine toimus peale seda, kui olid auto varguse eesmärgil avatud auto uksed, auto vargusest loobuti signalisatsiooni rakendumise ohu tõttu, mistõttu on tegu nimetatud vähemalt 500000 krooni maksnud auto varguse katsega. Autovarguste puhul tegutses A.Milishenko alati autojuhi ja valvurina, so. tema roll oli väiksem, kuid ta oli kaastäideviija. Kuigi relv ja summuti olid üksnes lühikest aega A.Milishenko valduses, teadis ta nende otstarvet ja andis need teadlikult kuriteo toimepanemise hõlbustamiseks üle V.Tarasovskile, seega on siin olemas ebaseadusliku käitlemise koosseis, ohtliKuse aste on seejuures mõistagi väiksem pikkaajalisest käitlemisest. Relvaseaduse § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik võib hoida kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit, nimetatud paragrahvis toodud koguste ületamist peetakse kohtupraktikkas suures koguses laskemoona käitlemiseks, seega on V.Tarasovski puhul tegu nimetatud koosseisulise raskendava asjaoluga. Juhiloa kuritarvitamise puhul pole oluline, kes täitis üürilepingu või kirjutas sellele alla, vaid kes esitles end dokumendi valdajana. Selleks isikuks oli V.Tarasovski, keda esitleti garaaži rendileandjale kui juhiloa omaniKu, kuna tema välimus sobis juhiloal oleva pildiga paremini Vabaduse võtmise puhul tuleb arvestada, millal vabaduse võtmine toime pandi ehk lõpule viidi. Röövimine ja tapmine pandi toime hiljem ja vabaduse võtmine hõlbustas nende kuritegude toimepanemist. Kumbki kuriteosündmus ei tee aga vabaduse võtmist olematuks ega hõlma seda. Kohus leiab, et kõik A.Milishenko ja V.Tarasovski poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses kvalifitseeritud õigesti ja kõik neile süüks arvatavad kuriteod on nad toime pannud, nende süü on leidnud täielikult tõendamist kõikides kuritegudes. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada isikute süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi käituma õiguskuulekalt, samuti tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huve. Vitali Tarasovski on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, sealjuures korduvalt vangistusega. Viimati karistati teda Harju Maakohtu poolt 2003 vangistusega, ta vabanes pärast karistuse kandmist juulis

1. Kõik ülejäänud karistused on mõistetud varavastaste kuritegude, sh. vägivallaga seotud varguse ja röövimise eest. Vitali Tarasovskiga on seostatav ka spetsiaalne autode varguseks mõeldud seade, mis võimaldab kõrvaldada autodele tehases paigaldatud vargusevastased kaitsesüsteemid ning mille omamine näitab orienteeritust kuritegude jätkuvale toimepanemisele ning asjaolu, et ta ei ole varasematest korduvatest karistustest endale järeldusi teinud. Tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. V.Tarasovski on muuhulgas toime pannud raske I astme isikuvastase kuriteo. Sellest nähtub, et tema poolt toimepandavad teod on muutunud raskemaks ja jõhkramaks. 31 Ka Alexander Milishenko on varem 4 korda kriminaalkorras karistatud, samuti korduvalt vangistusega. Viimati karistati teda Tallinna Linnakohtu poolt 12.2001 vabadusekaotusega, ta vabanes pärast karistuse kandmist 01.
2. Ka tema eelmised karistused on seotud vägivalla kasutamisega - avaliku korra rikkuminerelvaga, väljapressimine, vägivallaga vargus, kahel korral ebaseaduslik vabaduse võtmine. Tema karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, kuid erinevalt V.Tarasovskist esinevad tema puhul karistust kergendavad asjaolud. Ta on alates kohtueelse menetluse algstaadiumist tunnistanud oma süüd ja puhtsüdamlikult kahetsenud, samuti võib tema positsiooni iseloomustada kui aktiivset kaasaaitamist süüteo avastamisele. Tema kaasabil õnnestus tuvastada Ksurnukeha asukoht ja sugulased said võimaluse ta matta. Ka see asjaolu kergendab kohu arvates A.Milishenkole mõistetavat karistust, kuivõrd ta hoidis ära kahjuliku tagajärge kannatanutele (teadmatus lähedase saatusest ja asukohast). Asjakohane ei ole aga rääkida karistusest tingimisi vabastamisest, kuna Riigikohtu praktikka kohaselt on see võimalik üldjuhul vaid lühiajalise vangistuse ja kergemate kuritegude, mitte esimese astme kuritegude puhul. Seetõttu tuleb ka A.Milishenkot karistada vangistusega, ent vaatamata tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele on võimalik teda karistada keskmisest leebemalt. Eestis on tunnustatud karistuse suuruse arvestamisel lähtepunktiks sanktsiooni keskosa lugemine, mis on põhjendatav loogilise arutluskäiguga – keskmisele kuriteole peaks vastama keskmine karistus. Edasi tehakse lähtudes ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning tahtluse liigist kindlaks, kas karistuse suurus jääb sanktsiooni keskmisele tasemele, sellest üles- või allapoole. Samuti mõjutab karistuse suurust süüdlase isik, antud juhul ei ole kummagi varasem karistamine mõjutanud neid hoiduma süütegude toimepanemisest ega ole taganud õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas on aga kardinaalselt erinev süüdistatavate suhtumine toimepandusse, mis kindlasti peab mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav süüdlase isikulisi asjaolusid arvestamata. V.Tarasovski andis kohtus endale soodsaid ütlusi, mille sisu ei vasta tõele. Enamgi veel, on piisavalt alust väita, et ta on püüdnud oma tõele mittevastavatele ütlustele leida kinnitust valetunnistajate abil. Ta ei ole seetõttu oma tegu kahetsenud, on püüdnud üksnes vastutust vältida. Ta ei ole midagi ette võtnud ka selleks, et leitaks K.K lt ja S.Jlt hõivatud autode asukoht ja seeläbi kahju hüvitada. Antud juhul oligi plaanis inimene ära tappa, selleks et saada 70000 krooni enam kui poolemiljonilise väärtusega auto eest ja saadud raha eest muretseda seade, mille abil oleks võimalik edaspidi autosid varastada. Külma kaalutluse tõttu saada majanduslikku kasu, arvestuse tõttu, et mõrva läbi on ka edaspidi kergemini võimalik toime panna kuritegusid, autosid varastada, võeti teiselt, seadusekuulekalt ja tublilt noorelt inimeselt tema elu, usk ja lootus turvalise elu suhtes. Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid karistuse eesmärke. Tänu matmiskoha ilmselt varasemale ettevalmistamisele ei ole võimalik rääkida mingist muust tahtluse vormist peale kavatsetuse. Nii tahtluse vorm kui ka V.Tarasovski poolt üles näidatud suhtumine oma tegudesse väärib vaieldamatult keskmisest kõrgemat karistust. Kannatanute esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning need tuleb süüdistatavatelt välja mõista, hagisummasid tuleb aga vähendada tagastatavate asitõendite maksumuse võrra. Hagid saab osaliselt rahuldada hagi tagamiseks arestitud V.Tarasovski vara arvel. Hagide summasid on võimalik vähendada kannatanutele tagastamisele kuluva vara arvelt. Anne Ennok 32 kohtunik Viive Otsuustalu rahvakohtunik Silvi Ots rahvakohtunik