1-10-5746/10

(09250101500)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi Sven Kranichi süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Sven Kranich, isikukood 37405314916, elukoht xxxxxxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxxxxx – xxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sven Kranich KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista rahaline karistus 60 keskmist päevamäära (päevamäär 325.00 krooni), s.o. 19 500.00 (üheksateist tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Sven Kranichile rahaline karistus 40 keskmist päevamäära, s.o. 13 000.00 (kolmteist tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank, viitenr 4100064858). KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi, igakuuliselt vähemalt 1083.35 krooni, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Sven Kranichilt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjatasu 1020.00 (üks tuhat kakskümmend krooni, sealhulgas käibemaks 170.00), krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 58.90 (viiskümmend kaheksa krooni ja 90 senti) krooni ja sundraha 6525.00 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 AS Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Sven Kranichilt 730.00 (seitsesada kolmkümmend) krooni G. I. (xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja kannatanu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Sven Karnichit süüdistatakse selles, et tema 24.juulil 2009.a. kella 13.05 paiku xxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxxxx maantee 99.kilomeetril juhtis kainena OÜ-le xxxxxxxxxxxx kuuluvat mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxx xxx MFZ ning sõitis xxxxxxxxxx poolt tulles vasakpööret sooritades peateele ette seal liikunud motorollerile Eagle 50CC, mida juhtis kaine S. M., rikkudes Liikluseeskirja § 159 sellega, et reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitva juhina ei andnud teed juhile, kes lähenes ristmikule ja liikus mööda peateed. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai raske tervisekahjustuse motorolleri tagaistmel istunud K. I., kellel diagnoositi parema reieluu lahtine murd, peaajuvapustus, põrutuskolded mõlemas kopsus ja põrutushaav pea piirkonnas, millised tervisekahjustused on eluohtlikud. Mootorsõiduki juhina Liikluseeskirja § 159 ettevaatamatu rikkumisega, millega põhjustas K.I. raske tervisekahjustuse, pani Sven Kranich toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava sõnul sõitis ta kaubikuga, millel on kast taga. xxxxxxxxxx poolt sõites lähenes süüdistatava juhitud auto xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdistatava ütluste kohaselt ta peateel ühtegi lähenevat sõidukit ei näinud ja alles pärast peateele sõitmist ning xxxxxxxxxxx poole keeramist märkas lähenevat motorollerit. Kuigi süüdistatav pidurdas koheselt ja tõmbas vasakule, ta kokkupõrget vältida ei suutnud ning motoroller tabas auto kõrvalistujapoolset nurka. Süüdistatav oletab, et õnnetuses võib olla osa vasakule vaadates nn „pimenurgal“ (tl 38-40). Tõendiks on kriminaalasjas liiklusõnnetuse akt nr 051082 (tl 3), liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 4-10) ja Järvamaa haigla teatised (tl 11-14). Kannatanu K. I. ütluste kohaselt sõitis tema S. M. poolt juhitava motorolleri kaassõitjana ning mäletab üksnes seda, et xxxxxxxxxx ringtee peal rääkis S. M. Järgnevat mäletab kannatanu juba haiglas. Tallinnas haiglas intensiivravi palatis oli kannatanu nädal aega, tavalises palatis ka nädala. Kannatanul oli parema jala reieluu murd, peaga oli ka midagi ning hambad olid ka katki. Pärast hiljem oli kannatanu ravil veel Tartu haiglas (tl 26-27). Kannatanu vigastusi tõendab tema ekspertiisiakt nr 78, millest nähtub, et K. I. tervisekahjustused olid eluohtlikud (tl 21-23). Ka on tõenditeks tunnistaja S. M. ütlused, kelle 2 sõnul sõitis ta koos kannatanuga motorolleriga rohkem paremal pool tee ääre pool, et mitte segada liiklejaid. Motorolleri kiirus oli 30-40 vahel ning avarii toimus xxxxxxxxxx risti lähedal, kus talle sõitis ootamatult ette valge kastiga Peugeot. Tunnistaja ja tema kaassõitja kukkusid motorolleri seljast maha ning muud tunnistaja eriti ei mäleta (tl 28-29). Sarnaseid ütlusi nagu süüdistatav, kannatanu ja eelnimetatud tunnistaja on andnud ka tunnistaja R. R., kes viibis kaassõitjana süüdistatava poolt juhitud autos (tl 30-31). Liikluseeskirja § 159 kohaselt peab reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes liigub mööda peateed. Nimetatud Liikluseeskirja sätet süüdistatav rikkus, kuna tähelepaneliku ja hoolsa suhtumisega oleks ta pidanud peateel sõitjat märkama, põhjustades Karl Ilvesele raske tervisekahjustuse. Seega on Sven Kranichi poolt toime pandud KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Süüdistatav on süüdi ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on esitatud kannatanu esindaja G. I. poolt seoses sõidukuludega 467.00 krooni, lisaks sõidukulud kohtuistungile, mida süüdistatav ei ole ka vaidlustanud. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis Võlaõigusseaduse § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kuulub Sven Kranichilt kui kahju tekitajalt väljamõistmisele. G. I. muud nõuded, samuti S. M. nõue, on konkretiseerimata ning kohus ei saa nende nõuete osas seisukohta võtta. Kohus on selgitanud kannatanutele võimalust esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sven Kranich on varem kriminaalkorras karistamata, iseloomustavad andmed tema kohta puuduvad. Ka puuduvad Sven Kranichi karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, samuti arvestab kohus Sven Kranichi karistamisel tema abistavat rolli kannatanute suhtes päras liiklusõnnetust. KarS § 423 lg 1 sätestab karistusena kas rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. Kuna Sven Kranich on varem kriminaalkorras karistamata, ta töötab ning esinevad karistust kergendavad asjaolud, peab kohus otstarbekaks karistuseks kergemaliigilist karistust, s.o. rahalist karistust. Ka on kohtu arvates põhjendatud määrata KarS § 66 lg 1 alusel rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses ja postikulud. Määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Anu Rannaveski on esitanud taotluse süüdistatava õigusabikulude hüvitamiseks kohtus 500.00 krooni ulatuses (koefitsient 1,0 – 2 pooltundi). Esitatud taotlus on „Korra“ § 18 alusel õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades põhjendatud. Kohtueelselt on kinnitatud kaitsja õigusabikulud 350.00 krooni ulatuses (1 menetlustoiming). Nimetatud õigusabikuludele lisandub käibemaks 20%. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4 5