1-08-8886/18

(08230104128)Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova Ellen Eimla ja Arnold Õispuu Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Julia Zautina Ilja Polštšikovi süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 263 p 1 järgi Kriminaalasi üldmenetluses Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav Ilja Polštšikov Isikukood: 38111272249, elukoht: Xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht IVOÜ; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimane 19.11.2003.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi vangistusega 5 aastat 6 kuud, 10.09.2007.a. Harju Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 6 kuud 22 päeva ; tõkend – vahistamine alates 03.12.2008.a.. Kaitsja Vandeadvokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Ilja Polštšikov KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud, § 263 p 1 järgi ja karistada teda 9-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o. Ida-Viru Maakohtu 19.11.2003.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse võrra – ärakandmata karistus 6 kuud 22 päeva vangistust – ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda kinnipidamise päevast 03.12.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista Ilja Polštšikovilt riigituludesse menetluskulud: I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875.- ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisitasu üldsummas 2416.- (kaks tuhat nelisada kuusteist) krooni (ekspertiisiaktid nr AN-020-08/48 ja nr AN-402-08/1543) ja kaitsjatasu osaliselt summas 5 949,90 krooni (viis tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) krooni. Kaitsjatasu summas 2600.- (kaks tuhat kuussada) krooni jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Ilja Polštšikov, 1-08-8886, menetluskulud“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15.03.2010.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Ilja Polštšikov 09.11.2007.a. kella 18.40 ajal, nähes Kopli 69g maja juures IK, väljus autost, võttis maast seal olnud kastitüki, lõi sellega IK sellega mitmel korral pea- ja kehapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse ja millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, Sellise Ilja Polštšikovi käitumise tagajärjel helistas 09.11.2007.a. kella 18.41 tänaval liikunud juhuslik mööduja telefonil 110, teatades peksmisest Kopli 69g maja juures. Seega Ilja Polštšikov rikkus vägivallaga avalikku korda, s.o. pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Ilja Polštšikovi selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – pulber kogukaaluga 1,52 g, mis sisaldab 0,021 g puhast 3-metüülfentanüüli, mida ebaseaduslikult valdas kuni tema kinnipidamiseni politsei poolt 01.01.2008.a. kell 18.30 aadressil Tallinn Ümera 14 maja trepikojas, mil nimetatud aine oli ära võetud. Seega Ilja Polštšikov suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Ilja Polštšikov tunnistas ennast täielikult süüdi avaliku korra raskes rikkumises, ei tunnistanud oma süüd narkootiliste ainete suures koguses käitlemises oma süüd ja seletas järgmist. Avaliku korra rikkumise kohta andis Ilja Polštšikov ütlusi, et talle helistas A ja palus aidata. Rääkis, et sõites trammiga, läks tülli ühe noormehega, kes hakkas talt nõudma 10 000 krooni ja võttis ära dokumendid. Kui I.Polštšikov sai A kokku ja nad sõitsid autoga, nägi A järsku sama noormeest, mõlemad väljusid autost ja tulid noormehe juurde, kelleks oli K . I.Polštšikov küsis talt A dokumente tagasi, K hakkas kohe kaklema. I.Polštšikov lõi teda ka, seejärel murdis kõrvalolnud kasti küljest tüki lahti ja lõi sellega K paar korda pähe. 01.01.2008.a. oli narkojoobes, vahetult enne seda ostis endale 900.- krooni eest fentanüüli, mida tarvitas 2-3 korda enne kinnipidamist. Läks trepimademele suitsu tegema, kukkus maha, naabrid kutsusid politsei välja, kinnipidamisel leiti maast mingi pakike puruga, mis ei olnud tema oma. Tema poolt ostetud fentanüüliga pakike oli tal dressipükste taskus ning jäigi sinna pärast politseiosakonnast naasmist. Läbivaatusel ja ülekuulamisel ei hakanud vastu vaidlema, kuna oli narkojoobes ning soovis kiiremini koju pääseda. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud kannatanu, tunnistajad üle, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava Ilja Polštšikovi süü kogu talle inkrimineeritud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Narkootilise aine suures koguses omandamises ja valdamises esitatud süüdistuses uuris kohus järgmisi tõendeid: kuriteoteade (t.l.2), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 10/10 01.01.2008.a. Ilja Polštšikovi suhtes (t.l.7), saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ja saateleht laboratoorseks uuringuks koos laboratoorse analüüsiga (t.l.8-9), isiku läbivaatuse protokoll 01.01.2008.a. (t.l.12-13), ekspertiisiakt nr AN-020-08/48 04.02.2008.a. (t.l.15-16), asitõendi vaatlusprotokoll 17.03.2008.a. koos fototabeliga (t.l.18-19), ekspertiisiakt nr AN-40208/1543 (t.l.21-22),eksperdi Irina G , tunnistajate IN ja IP ütlusi ja süüdistatava Ilja Polštšikovi ütlusi. Ilja Polštšikov ei tunnistanud ennast süüdi arutatavas süüdistuses ning tema kaitseversioon keskendub väitele, et tal oli küll kaasas narkootiline aine fentanüül, mille ta ostis samal päeval 900.- krooni eest ca 0,5 gr, s.o. umbes 9 doosi, kuid enne kinnipidamist jõudis ta seda tarvitada 2-3 korral, seega narkootilist ainet ei saanud olla sellises koguses nagu talle süüks arvatakse. Kohus leiab, et selline süüdistatava väide on väär ning lükatakse kriminaalasjas uuritud tõenditega ümber. Vastavalt ekspertiisiaktile nr AN-020-08/48 sisaldas ekspertiisiks esitatud valkjas pulber massiga 1,52 g 3-metüülfentanüüli. Seoses vajadusega tuvastada selles pulbris olnud puhta narkootilise aine sisaldust, teostati täiendekspertiis. Ekspertiisiakti nr AN-020-08/48 kohaselt sisaldas fooliumpaberist voldikus olnud valkjas pulber massiga 1,52 g 1,4 % 3-metüülfentanüüli, seega oli pulbris massiga 1,52 g 0,0021 g 3-metüülfentanüüli. Süüdistatava taotlusel kuulas kohus üle eksperdi Irina G , kelle ütlustest järeldub, et ekspertiisi käigus vastavalt talle pandud ülesandele, tuli tal tuvastada narkootilise aine protsentuaalne sisaldus ekspertiisiks esitatud pulbrilises massis. Pulber kujutab endast segu, kuhu segatakse narkootiline aine, antud juhul fentanüül tavaliselt koos laktoosiga. Narkootilise aine protsendilise 4 sisalduse tuvastamiseks kasutatakse kvalitatiivset meetodit, kusjuures iga narkootilise aine puhul on meetod erinev. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Ilja Polštšikov omandas ja hoidis kuni tema kinnipidamiseni, mil talt see ära võeti, 0,021 g puhast narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli. Ilja Polštšikov on toonud enda kaitseargumendina veel selle, et kinnipidamisel ei olnud tal seljas jopet, mille taskust väidetavalt narkootilist ainet leiti, vaid oli T-särk, jope aga tõi talle IP palju hiljem, siis kui ta asus juba politseiosakonnas. Ka selline väide ei leia kinnitust olemasolevate tõenditega. Kuriteoteate nr.2301,08,0,0001201 kohaselt peeti 01.01.2008.a. Ilja Polštšikov Tallinn Ümera 14 trepikojas kinni ning leiti tema juurest ja võeti ära fooliumpakend tundmatu pulbrilise ainega massiga 1,52 g. Samal päeval teostas vanemkonstaabel INIlja Polštšikovi läbivaatust ja selle kohta koostatud protokollist nähtub, et fooliumpakk koos tundmatu puruga leiti Ilja Polštšikovi jope parempoolsest taskust. Fooliumpakk on asitõendina vaadeldud, mis nähtub vaatlusprotokollist ja lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde. Süüdistatava taotlusel tunnistajana ülekuulatud andis INkohtule ütlusi, et 01.01.2008.a. Ümera 14 trepikojas kinnipeetud noormees oli silmnähtavate narkotunnustega pikali maas, kohapeal otsiti tema taskud läbi ja ühest taskust avastati pakike narkootikumiga. Kinnipeetul olid jalas teksapüksid, seljas jope ja särk. Ilja Polštšikov on ise kohtule antud ütlustes kinnitanud, et eelnevalt tema poolt ostetud ja kinnipidamisel kaasas olnud narkootiline aine oli fentanüül, mida ta tarvitas tol ajal pidevalt, kinnitas ka, et ta peeti tõepoolest kinni trepikojas ning pakend narkootilise ainetega leiti kinnipidamisel. Selles osas ei lähe süüdistatava enda ütlused vastuollu eksperdiarvamusega, et uurimise objektiks oli nimelt 3-metüülfentanüül, mida tavapärases keeles nimetatakse lihtsalt fentanüüliks. Samale viitavad ka teised kohtulikul uurimisel uuritud tõendid: Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 10/10 kohaselt tuvastati 01.01.2008.a. Ilja Polštšikovil joove narkootilisest ainest fentanüülist, sama nähtub ka teostatud laboratoorse analüüsi tulemustest. Laboratoorse uuringu saatelehest nähtub, et uuriti samuti amfetamiini tarvitamise tunnuste olemasolu, kuid seda ei tuvastatud. Sellest järeldub, et I.Polštšikov tarvitas vahetult enne kinnipidamist sama narkootilist ainet, mis talt leiti öösel. Ei ole vähetähtis asjaolu, et süüdistatava ütluste kohaselt oli pakike fentanüüliga tal dressipükste taskus kogu aeg kaasas, mistõttu on igati loogiline, et sama pakike leiti talt kinnipidamisel. Kuid kohus ei loe usaldusväärseks süüdistatava väidet, et pakike jäi tema juurde ka pärast politseiosakonnas viibimist, mistõttu on justkui välistatud, et kinnipidamisel leitud narkootiline aine kuulus temale. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmisega. Esiteks, on äärmiselt ebatõenäoline, et kinnipeetut, kes leiti narkojoobe tunnustega peaaegu teadvuseta ja saadeti ekspertiisi narkojoobe tuvastamiseks, ei vaadatud üle ega otsitud ka tema riideid läbi. Teiseks, jääb süüdistatava selline versioon paljasõnaliseks, kuna ei leia kinnitust teiste tõenditega. Kolmandaks, on kohus varem analüüsitud tõendite põhjal tuvastanud, et kinnipidamisel 01.01.2008.a. otsiti Ilja Polštšikov läbi ning leiti tema juurest narkootilist ainet fentanüüli. Kohus kuulas süüdistatava taotlusel tunnistajana üle IP, kelle ütlustest tuleneb, et ta tähistas koos I.Polštšikoviga uut aastat tema korteris, I.Polštšikov läks trepimademele suitsu tegema ja tagasi ei tulnud. Tal olid jalas spordipüksid, seljas T-särk ja rohkem tunnistaja ei mäleta. Kahe tunni pärast helistas I.Polštšikov ja palus tuua talle politseiosakonda jope. 5 Kohus leiab, et tunnistaja IP ütlused ei lükka esitatud süüdistust ümber ega muuda Ilja Polštšikovi süüd olematuks. Isiku vaatluse protokollis ei sisaldu jope kirjeldust, mis oli Ilja Polštšikovil seljas kinnipidamise hetkel. Seega ei saa kindlalt väita, et tegemist oli nimelt üleriidega. Ka lukuga dressipluusi võib pidada jopeks. Riietuse omadus sõltub sellest, kuidas protokolli koostaja oskab sõnastada kinnipeetu riideeseme välimust. Kohtuistungil ei osanud ei IP ega INmeenutada, kuidas süüdistatava jope välja nägi. Samas oleks naiivne arvata, et isik peeti kinni, toimetati ekspertiisi ja hoiti mõnda aega politseiosakonnas talvisel ajal praktiliselt lahtiriietatuna, kusjuures ta leiti enda korteri juurest ning miski ei takistanud lubada tal midagi soojemat peale visata. Asjaolu, et kohtulikul uurimisel ei suudetud kindlaks teha Ilja Polštšikovi jope täpset kirjeldust, ei kujuta endast sellist kõrvaldamata kahtlust, mida in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega on kohus seisukohal, et Ilja Polštšikovi poolt narkootilise aine suures koguses käitlemine on kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendamist leidnud ning asjaolu, et tegemist oli sama tüüpi narkootilise ainega, mida süüdistatav tarvitas pidevalt vahetult enne kinnipidamist vaid tugevdab kohtu veendumust süü olemasolus. Lähtudes NPAS § 31 lg 3 sätestatud suure koguse mõistest ületas Ilja Polštšikovi poolt omandatud ja tema valduses olnud 0,021 g 3-metüülfentanüüli narkootilise aine suurt kogust 21 korda. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Kohus leiab, et ka avaliku korra raskes rikkumises on Ilja Polštšikovi süü täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu Ilja K andis ütlusi, et 09.11.2007.a. viibis koos G Tallinnas, nad tulid trammist maha Koplis. Ei jõudnud kaugele minna, kui keegi ründas teda selja tagant, hakkas peksma vastu jalgu ja pähe, ta kukkus maha, siis sai löögi ka mingi kaikaga pähe, et pärast tehti talle viis õmblust pähe ja kolm jalgadele. Enne seda tal ei olnud konflikti kellegagi, raha ei nõudnud, dokumente ära ei võtnud. Tunnistaja M A andis ütlusi, et sõitis trammis, kus noormehed, kellest üks oli I K lärmasid ja läksid riidu naisterahvaga, kes lubas politsei välja kutsuda. A asus naist kaitsma, tema ja noormeeste vahel tekkis kaklus. Seejärel läksid nad kõik Maleva peatuses maha, A jooksis kasiinosse, üks nendest noormeestest hakkas talt raha nõudma, kuna A olevat valanud kellegi jopele õlut, ta oli sunnitud nõustuma ja lubas raha tuua. Helistas Ilja Polštšikovile, palus abi. Polštšikov tuli talle järele autoga ning kui nad sõitsid Sirbi peatusest mööda, nägi A kahte noormeest samast kambast. Kõik tulid autost välja, noormehed ülbitsesid, rääkisid jõhkralt. Polštšikov lõi 2-3 korda noormeest, kes temaga rääkis, võttis maast mingi kaika ja lõi sellega, mispeale noormees kukkus maha. Tunnistaja L A andis ütlusi, et 09.11.2007.a. sai ta Ilja Polštšikoviga juhuslikult kokku Ülemiste keskuse juures, Polštšikov rääkis, et läheb järele sõbrale, keda rünnati ja ta kardab välja minna. A läks kaasa. Tulid kasiino juurde, A oli läbi pekstud. Polštšikov viis ta koju ja tee peal nägi järsku A poisse, kes olid teda peksnud, kõik tulid autost välja ja hakkasid nendega rääkima. Poisid olid agressiivsed, purjus, hakkasid tüli norima. Polštšikov võttis maast mingi kepi, kuid tunnistaja ei näinud, et Polštšikov oleks kedagi sellega ka löönud. Pärast prokuröri taotlusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 289 lg 1 alusel kinnitas L.A , et nägi, et noormees, keda Polštšikov oli mingi kaikaga löönud, oli pikali maas. 6 Tunnistaja E G andis kohtule ütlusi, et viibis tol päeval koos IKga, nad pidid tüdrukute juurde minema, tulid trammist maha Koplis, Sirbi peatuses. Trammis neil mingeid konflikte kellegagi polnud. Nad läksid üle tänava ja siis peatus nende juures võõras auto, sealt väljus 3-4 inimest, kes hakkasid kohe peksma. Tunnistaja jõudis eemale hüpata, kui ta tagasi tuli, siis oli K juba pikali, keegi kutsus kiirabi välja ja K viidi ära. Selles kuriteoepisoodis uuris kohus IK ravidokumente (t.l.117-120), millest nähtub, et 09.11.2007.a. toimetati IK haiglasse läbipekstuna teadvuseta, pealael oli 4-5 cm tugevalt veritsev haav, näol marrastused, hematoom, säärtel põrutushaav. Samuti uuris kohus audiosalvestust 07.11.2007.a. hädaabinumbrile 112 helistamise kohta (t.l.135), millest nähtub, et helistaja oli kõrvaliste möödujate hulgast. Puudub vaidlus, et IKle tekitati 09.11.2007.a. kehavigastusi, kuivõrd sellele viitavad mitte üksnes ravidokumendid, vaid ka kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused. Kohus leiab, et ei ole põhjust kahelda kannatanu IK ütlustes, et tal ei olnud varasemaid kokkupuuteid ei süüdistatava ega tunnistaja M A iga, et 07.11.2007.a. suundus ta koos E.G tüdrukute juurde. Kannatanu ütlusi kinnitavad täielikult tunnistaja E G ütlused. On tähtis see, et ei K ega G ei olnud varem A i ega Polštšikoviga tuttavad, seega ei ole neil ka alust hakata moonutama tegelikke asjaolusid ja andma neid süüstavaid ütlusi. K i ja G ütluste kohaselt jõudsid nad alles trammist maha tulla, kui nende juurde ilmusid Polštšikov ja teised. Sellega lükatakse täielikult ümber M A i ütlused, et enne seda oli ta mõnda aega kontaktis teda rünnanud isikutega. Kannatanu ütlusi sellest, et tal ei olnud kellegagi konflikti, kinnitab lisaks see asjaolu, et kannatanu ei ole Tallinna elanik, linna ei tunne, ei osanud täpselt kirjeldada, kus sündmus aset leidis. Sellest tulenevalt ei ole usutav, et Ilja K oli sama isik, kes oli eelnevalt koos A iga lonkinud ringi, tõi ta lõpuks kasiinosse, kus nõudis raha üleandmist. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Ilja Polštšikovi poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamisele ei eelnenud mingit kannatanu poolset õigusvastast käitumist. K i ja G ütluste kohaselt hakkas Ilja Polštšikov K i peksma vahetult pärast autost väljumist, millest järeldub, et süüdistatav ei suvatsenudki veenduda, et tegemist oli samade isikutega, ei kavatsenud lahendada väidetavalt varem alanud konflikti, ei küsinud midagi, vaid hakkas kohe kasutama vägivalda. Seega, kui eeldada, et M A langes tõepoolest eelnevalt toimunud arvete klaarimise ohvriks, ei anna see alust süüdistatava tegevuse hindamisel rääkida väidetavast sõbra kaitsmise eesmärgist või tema käitumise isiklikest motiividest, vaid kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud viitavad sellele, et Ilja Polštšikov, viibides avalikus kohas kasutas ilma põhjuseta vägivalda suvalise möödakõndija suhtes, millega rikkus avalikku korda. Nii tunnistaja E G ütlustega, kui ka hädaabinumbril kõnesalvestusega on tõendamist leidnud asjaolu, et tegemist oli avaliku kohaga, kuhu oli juurdepääs kõrvalistel isikutel. Ilja Polštšikov, kasutades avalikus kohas kannatanu suhtes vägivalda, oli teadlik, et tema tegevus ei vasta ühiskonnas kehtestatud ja üldtunnustatud tavadele ja kommetele ja rikub oluliselt teiste inimeste õigusrahu. Seega asub kohus seisukohale, et Ilja Polštšikov pani toime avaliku korra raske rikkumise tahtlikult ning tema tegevusele on antud õige kvalifikatsioon Kars § 263 p 1 järgi KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Üks Ilja Polštšikovile inkrimineeritud kuritegudest kuulub esimese astme kuritegude hulka, mille toimepanemise eest on karistusena ettenähtud vaid vangistus. Kuigi avaliku korra raske rikkumine on teise astme kuritegu, tuleb selle puhul karistuse mõistmisel arvestada kuriteo tagajärgi – noor inimene sai tõsise tervisekahjustuse. 7 Ilja Polštšikov on varem kahel korral karistatud isik. Iseloomustavaks asjaoluks on Ilja Polštšikovi karistamine 09.11.2003.a. röövimise eest, s.o. kuriteo eest, mis pannakse toime vägivalla kasutamisega, seejärel pidas kohus võimalikuks vabastada ta karistuse kandmiselt ennetähtaega tingimisi 7 kuu võrra varem. Ilja Polštšikov aga ei teinud varasematest karistustest vastavaid järeldusi ning juba kahe kuu möödumisel pani toime uue kuriteo. Samuti kohtulikul uurimisel tuvastatust tuleneb, et Ilja Polštšikovi näol on tegemist isikuga, kes tarvitab narkootikume. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju leiab kohus, et Ilja Polštšikovit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes mõistes talle karistusena vangistuse. Kuna kuritegude toimepanemisest on möödunud üle 2 aasta, võib mõistetav karistus jääda allapoole sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtunik Rahvakohtunikud