Obsah (5)

§ 77§ 78§ 79§ 7§ 191

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-2865 Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2010.a Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Viktor Kiseljov kaebus L

§ 77

määras kohtuvälise menetleja juht jätta V.Kiseljov kaebus väärtoemenetluse lõpetamise kohta rahuldamata. 02.09.2010 saabus Haapsalu kohtumajja Viktor Kiseljov kaebus väärteoasja nr 257010001781 rahuldamata jätmise määruse kohta. 03.09.2010 edastas kohus vastavalt

§ 78lg 3 kaebuse kohtuvälisele menetlejale /tl 27/.

10.09.2010 saatis Haapsalu politseijaoskond kohtule kaebuse koos väärteoasja toimikuga. Kaebus V.Kiseljov annab kaebuses teada, et tema ei ole nõus väärtoemenetluse lõpetamise määrusega, mida on määranud Haapsalu politseijaoskonna juht Margus Kaldma 25.08.

1. 23.04.2010 kell 14.10 toimus liiklusõnnetus Lääne maakonnas Harju-Risti Riguldi-Võntküla 55,0 km, kus autorongi Toyota reg.nr 45ZEC, mida juhtis T K koormast kukkus puuhalg vastu vastassuunast läheneva VW Multivan reg.nr 734AZS mida jutis tema, Viktor Kiseljov, vasakut esiporitiiba. Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ-s alustati väärteomenetlust 2570,10,001781 LS § 7417 lg 1 ja LKS § 66-1 lg 1 järgi toimepandud teos. Sõiduk VW Multivan reg.märgiga 734AZS on saanud kahju. Sõiduki Toyota reg.märgiga 45ZEC juhi tsiviilvastutus on liikluskindlustuse lepinguga kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-s, mille alusel on ERGO Kindlustuse AS-l kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusseltsis on see juhtum registreeritud, kus kahjukäsitleja tutvudes kõikide asjaoludega kinnitas, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kahjukäsitleja poolt sai kinnitust, et võib oma sõidukit parandada ja kindlasti säilitada sõidukile tehtud kalkulatsioon ja remondiarve. Kuna politseis on juhtum registreeritud ja fikseeritud, jäid ootama politseiotsust. Esimene otsus oli tehtud väärtoemenetluse lõpetamise kohta, mille peale esitas kaebuse politseijaoskonna juhile, kuid 25.078.20101 määrati kaebuse rahuldamata jätmine. Siis tuli ERGO Kindlustuse AS`ilt teade kindlustushüvitise rahuldamata jätmise kohta. Saadud otsused viitavad sellele, et väärteomenetluses ei ole võimalik teha siduvat otsust liikluskindlustusega seotud kahjude hüvitamise kohta ning et Toyota juhi süü ei ole tõendatud. Ei nõustu politsei poolt tehtud otsustega, sest tegemist on oluliste rikkumistega Toyota juhi poolt, kes rikkus LKindlS § 48 lg 1 p 4 ja lg 2 p 7, §38 lg 2 ja lg 5, LS § 9 lg
2. Juhtumil on piisav asitõendeid selleks, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi T.K teos on väärteo tunnused. Arvestades eeltoodut palub kohtul tunnistada nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks Tiit K. Nõudeks on kulutatud sõiduki taastusremontimisele summa 2500 krooni. 2 KOHTU SEISUKOHT

§ 78

lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. V.Kiseljov on esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja juhi määrusele, millega jäeti rahuldamata tema kaebus väärteomenetluse lõpetamise otsusele T.K osas. Kõigepealt peab kohus tuvastama, milliste oma õiguste ja vabaduste rikkumistega seoses on V.Kiseljov kaebuse esitanud. Kaebuses on V.Kiseljov esitanud nõude 2500 krooni suuruses summas, milline on kulutatud sõiduki taastusremontimisele. Kaebuses on V.Kiseljov toonud korduvalt välja erinevad Liikluskindlustuse seaduse rikkumised T.K poolt. Liikluskindlustuse seadusega aga reguleeritakse seoses kohustusliku liikluskindlustusega tekkivaid suhteid. Väärteomenetluses ei arvatud T.K`ile süüks V.Kiseljov poolt välja toodud Liikluskindlustuse seaduse rikkumisi, seega ei saa V.Kiseljov poolt välja toodud T.K rikkumised olla kaebuse esemeks. Sisuliselt on V.Kiseljov esitanud kaebuses nõude, et kohus otsustaks talle liiklusõnnetusega tekitatud varalise kahju hüvitamise.

§ 7

sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Eelsätestatu tähendab, et väärteomenetluse käigus tuleb kindlaks teha väärteoga tekitatud kahju, kuid kahju hüvitamise või mittehüvitamise otsustust väärteomenetluses ei tehta. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus ei riku V.Kiseljov õigust nõuda kahju hüvitamist, sest kahju hüvitamise otsustamine ei toimu väärteomenetluse käigus. Samuti ei ole liikluskahju hüvitamise vajalikuks tingimuseks kahju tekitaja karistamine väärteomenetluse korras. V.Kiseljov`il on oma varaliste õiguste teostamiseks, hoolimata väärteomenetluse lõpetamisest T.K suhtes, olema tsiviilõiguslikud vahendid (nii näiteks reguleerib vaidluste lahendamist seoses kohustusliku liikluskindlustusega Liikluskindlustuse seaduse 6.petaükk). Kuna kohtuvälise menetleja juhi määrus ei riku Viktor Kiseljov õigusi ja vabadusi, tuleb V.Kiseljov kabus jätta rahuldamata.

§ 191

p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

§79kohaselt tehtud kohtu määrusele.

Kohus juhindub määruse tegemisel

§ 78lg 1, § 79 lg 2, lg 3 p 1, 5, § 191 p 12.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3