Obsah (9)

§ 383§ 384§ 386§ 387§ 432§ 2031§ 131§ 491§ 427

1-04-267 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-04-267 [1-404/03 (01278001393)] kirjalik menetlus Täitmiskohtu

§ 383

lg 1,

§ 384

lg 1 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 386

lg 1 ja

§ 387

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Kriminaalasjas nr 1-404/03 tunnistati Helger Andest Tartu Maakohtu 29.04.

1. a otsusega süüdi KrK § 139 lg. 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada eelvangistus 12 päeva karistusaja hulka ning Helger Andestile mõisteti lõplikult karistuseks 4 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 74 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Helger Andest ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Helger Andest määrati katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Tõkend – vahi all pidamine - muudeti kohtuotsuse kuulutamisel ja asendada tõkendiga – allkiri elukohast mittelahkkumise kohta. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestati eelvangistus 12 päeva karistusaja hulka ning Helger Andestile mõisteti lõplikult karistuseks 4 (neli) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Helger Andestilt mõisteti välja 3070 krooni riigituludesse kohtukulude katteks. Karistus mõisteti varguse eest, mille ta pani toime 04.
2. 2001.a. kella 14.30 paiku, viibides Tartus Vallikraavi tn. 25 asuvas MTÜ Tartu Üliõpilasküla kontoris. Helger Andest varastas sealt salaja üliõpilaskülale AS-i Strooker poolt renditud ning viimasele kuuluva porivaiba mõõtmetega 150x300 cm väärtusega 2475 krooni. Helger Andest peeti kahtlustatavana kinni 04.04.
3. a ja vabastati 06.04.
4. a. Helger Andest oli varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Maakohtu 13.02.
5. a määrusega kohaldati Helger Andestile tõkend – vahistamine tähtajaga kuni 10 päeva ja sellega asendati 06.04.
6. a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Tõkendi kohaldamise põhjuseks oli Helger Andesti eeluurimisest kõrvalehoidumine. Helger Andest peeti kinni 21.04.
7. a. Tartu Maakohtu 29.04.
8. a otsus jõustus 12.05.
9. a. Kriminaalhooldusosakonna 08.01.
10. a erakorralises ettekandes taotletakse Helger Andestile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et Helger Andest ei ela kindlaksmääratud kohas, ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Esimene kohtumine kriminaalhoodlusosakonnas toimus 13.05.
11. a. Kuni
12. a juunikuuni täitis Helger Andest registreerimiskohustust korrektselt ning osales hoolduskava koostamisel aktiivselt. Kokku toimus ajavahemikus kolm korralist kohtumist. Kriminaalhooldust takistavaid asjaolusid ei ilmnenud.
13. a juunist kuni oktoobrini korralisi 2 kohtumisi ei toimunud, kuna 08.07.
14. a helistas Helger Andest kriminaalhooldusametnikule ja teatas liiklusõnnetuses reieluu murdmisest, mille tõttu on liikumisvõimetu. 10.09.
15. a teatas Helger Andest kirja teel, et traumajärgsete tüsistuste tõttu on tervislik olukord halvenenud ja registreerima saab tulla novembris
16. a. Helger Andest pakkus võimalust ühenduse pidamiseks kirja teel. 09.10.
17. a tegi kriminaalhooldusametnik kodukülastuse. Helger Andestit kodus ei olnud ja talle jäeti teade, milles paluti ametnikuga ühendust võtta. 13.10.
18. a helistas H. Andest kriminaalhooldusosakonda. Temaga lepiti kokku kohtumine 15.10.
19. a ja ta ilmus sinna õigeaegselt. Helger Andest avaldas imestust, et talle heidetakse ette kontrollnõuete rikkumist. Ta ei olnud teadlik, et pidi ametnikku teavitama Tallinna elukohast sõbra juures. Järgmine kokkulepitud kohtumine pidi toimuma 26.11.
20. a. Helger Andest ei ilmunud. 23.12.
21. a tehtud kodukülastuse ajal oli kodus ema, kes teatas, et poeg ei ela enam kuu aega tema juures. Tallinnasse saadetud kutsetele Helger Andest ei reageerinud. Karistusregistri ja Lõuna Politseiprefektuuri andmetel ei olnud Helger Andest katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kohtuistungile 26.01.
22. a Helger Andest ei ilmunud. Kohus lükkas asja arutamise edasi määramata ajale. 26.01.
23. a Tartu Maakohtu määrusega kuulutati Helger Andest tagaotsitavaks ja valiti tema tabamisel tõkend – vahistamine. Kohtumäärus saadeti täitmiseks Lõuna Prefektuurile. Lõuna Prefekktuuri korduvalt kohtule antud andmetel ei viibi Helger Andest Eestis. 26.02.
24. a kohtule saadetud teatel küsitleti Helger Andestit 25.01.
25. a Hispaanias Portbou (Gerona) raudteejaamas politsei kontrolli käigus, kui ta reisis rongiga Montpellierist (Prantsusmaalt) Barcelonasse. Isiku ütluste kohaselt on tema praegune aadress xxx. Eelnimetatud aadressile kahel korral saadetud kohtukutsed on tagastatud kätte andmata. Kriminaalhooldusosakonna 21.10.
26. a korralises ettekandes on Helger Andestiga toimunud kriminaalhooldust hinnatud rahuldavaks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul oli ta rahuldavalt täinud nii registreerimiskohustust kui ka hoolduskavas püstitatud eesmärke. Helger Andest seadis hoolduskavas endale järgmised eesmärgid: 1) omandada kõrgharidus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti kirjanduse ja võrdleva rahvaluule osakonnas; 2) jätkata tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana; 3) tasuda kohtukulud katseaja lõpuks; 4) leida majanduslik rakendus endale kuuluvale maavaldusele Lääne-Virumaal, ViruNigula vallas; 5) vägendada alkoholi tarbimist. Füüsilisest isikust ettevõtjana kirjutas Helger Andest luulekogusid. Kõrghariduse omandamiseks tegeles eksamitega ja õpingute katkestamise plaani ei olnud. Kohtukulusid ei ole saanud tasuda, sest pärast traumat tekkisid majanduslikud raskused. Ta oli korralise ettekande koosrtamisele eelnenud lähiajal töövõimetu ning see asjaolu lükkas edasi ka maavaldusega kaasnenud majandusliku rakenduse leidmise. Ta soovis enda kinnistule rajada astelpaju kasvatuse. Hooldusaluse väitel täitis ta alkoholi tarvitamise vähendamise eesmärki. Karistusregistri andmetel on Helger Andest karistatud Tartu Maakohtu 29.04.2003.a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud, millest on KarS § 74 alusel tingimisi vabastatud katseajaga 18 kuud. 3 Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on Helger Andesti suhtes täitmisel kaks nõuet. Täiteasjas 182/2001/549 on sissenõudmisel rahatrahv 53 krooni, mis mõistetud Tartu Maakohtu 07.09.
27. a otsusega väärteoasjas 4-1474/
28. Täiteasjas 189/2003/640 on sissenõudmisel kohtukulud 3070 krooni, mis välja mõistetud Tartu Maakohtu 29.04.
29. a otsusega kriminaalasjas 1-404/
30. Nõude jääk on 70,40 krooni. Kohtutäituri deposiitarvele on 31.12.
31. a laekunud 3493,20 krooni, millest põhinõude, 3070 krooni katteks on kohtutäitur 04.01.
32. a kandnud 2999,60 krooni. 472 krooni on jäänud kohtutäituri tasu katteks ja 21,60 krooni täitekulude katteks. KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu 29.04.
33. a otsusega mõisteti Helger Andest süüdi KrK § 139 lg 1 järgi teise astme kuriteos, võõra vara salajases varguses. Helger Andest oli varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Maakohtu 29.04.
34. a otsusega mõistetud karistusest kandis ta reaalselt 12 päeva eelvangistuses. KrK § 139 lg 1 järgi võõra vara salajase varguse eest karistati rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusliku karistusega kuni kolme aastani. KarS § 74 lg 4 järgi kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 432

lg 1 järgi kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui

§ 432

lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 432

lg 2 järgi kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks.

§ 2031

lõikes 3 sätestatud alustel pandud kohustuse muutmise või kohustusest vabastamise taotluse esitamise korral teatab täitmiskohtunik sellest kannatanule, kes peab kohtu määratud tähtajaks esitama kirjalikult oma arvamuse.

§ 432

lg 3 järgi

§-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiisi.

§ 432

lg 31 järgi kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib

§-s 427 või 428 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise ja

§ 131

lõikes 4 sätestatud alustel vahistamise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. 4

§ 432

lg 4 järgi kohus saadab

§ 432

lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

§ 491

lg 1 järgi isiku loovutamine tema suhtes taotlevas riigis kriminaalmenetluse jätkamiseks on lubatud, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mis on taotlevas riigis karistatav vähemalt üheaastase vangistusega.

§ 491

lg 3 järgi isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud

§ 491

lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust. Kohus lahendab kriminaalhooldusel tekkinud küsimust

§ 427alusel.

Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise korda reguleerib

§ 432

. Nimetatud paragrahvi lõigete 1 ja 3¹ näeb ette olukorrad, millisel juhul on lubatud küsimust lahendada süüdimõistetu osavõtuta. Helger Andest asukoht väljaspool Eestit on tuvastatud. Ta viibib Hispaanias ning on kuulutatud siseriiklikult Tartu Maakohtu 26.01.

1. a määrusega tagaotsitavaks. Seega võib tema kriminaalhooldusel tekkinud küsimust lahendada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KarS § 74 lg 4 järgi võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja ei taotlenud katseaja pikendamist ega täiendavate kohustuste määramist vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 74 lg 4 tuleneb kohtu otsustuspädevus karistuse täitmisele pööramise taotluse lahendamisel. Kohus võib karistuse täitmisele pöörata või mitte pöörata. Täitmiskohtunik jätab KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 29.04.
2. a otsusega Helger Andestile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramata otstarbekuse kaalutlustel. Kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks oli põhjendatud ja esitatud seaduslikul alusel. Helger Andest rikkus katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, mis olid temale täitmiseks kohustuslikud karistuse tingimisi täitmisele mittepööramisel. Tartu Maakohtu 29.04.
3. a otsus on jõustunud ja seda asuti täitma. Kohtuotsuse jõustumisel on saabunud õigusrahu ning seetõttu teistmise aluste puudumisel ei ole mitte mingit põhjust otsust kritiseerida. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisel ei saa täitmiskohtunik jätta tähelepanuta ka karistust, mida süüdimõistetule kuriteo mõisteti. Helger Andestit, varem karistamata isikut karistati teise astme kuriteo eest, milles ei esinenud koosseisulisi vastutust raskendavaid asjaolusid, võimalikest alternatiivsetest karistustest kõige raskemaga. Kriminaalasi lahendati lihtmenetluses ja seetõttu ei nõua menetlusseadustik otsuse motiveerimist karistuse osas. Piisab kohtuniku nõustumisest karistuse liigi ja määraga. Katseaja algul oli Helger Andest kriminaalhooldusametnikuga koostöövalmis ning temaga koostati ka hoolduskava. Hoolduskavas püstitati tunduvalt suuremaid ülesandeid kui kontrollnõuded ette nägid. Kriminaalhooldusametnik hindas käitumiskontrolli katseaja algul rahuldavaks. Helger Andestil ei ole karistusregistri andmetel peale Tartu Maakohtu 29.04.
4. a otsust karistusi. 5 Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on Helger Andest tasunud Tartu Maakohtu 29.04.
5. a otsusega temalt väljamõistetud kohtukulud mõistliku aja jooksul pärast katseaja lõppu. Nõude jääk on tekkinud kohtutäituri tasu mahaarvestamisega. Jääk ei ole tähelepanuväärne võrreldes täidetud kohustuse kogumahuga. Kuigi hoolduskavas oli püstitatud eesmärk nende tasumiseks katseaja kestel, on ametnik tasumata jätmist ka põhjendanud. Täitmisel oleva kohtuotsusega ei ole määratud vastavat kontrollkohustust. Hoolduskavas püstitatud eesmärgi täitmata jätmine ei ole karistuse täitmisele pööramise põhjuseks. Varasema, Tartu Maakohtu 07.09.
6. a otsusega mõistetud trahv on sisse nõudmata. Selle sissenõudmiseks puudus seaduslik alus KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud otsuse täitmise aegumistähtaja möödumise tõttu juba Tartu Maakohtu 29.04.
7. a otsuse tegemise ajaks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, eelkõige süüdimõistetul hilisemate karistuste puudumist, on alust järeldada, et ainuüksi eelvangistuses viibitud aeg mõjutas teda edaspidi hoiduma uutest süütegudest. Eeltoodust ja

§ 491

lg 3 sätestatud piirangutest lähtudes ei ole otstarbekas karistust täitmisele pöörata. Isiku loovutamine tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks on lubatud

§ 491

lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel, kui tal on kandmata vähemalt neli kuud vangistust. Helger Andesti kandmata karistus ületab piiri 18 päeva võrra. Ene Muts täitmiskohtunik 6