Obsah (6)

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juulil 2010.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-08-13183 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekre

§ 2lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4

(8)Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Sergei Batulin liikluseeskirja (edaspidi LE) § 5 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7430 järgi. LE § 5 sätestab, et liikleja peab juhinduma käesoleva määruse lisas 1 kirjeldatud reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja kontrollija muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile käesoleva määruse lisas 4 ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Määruse lisa 1 reguleerija märguande g puhul, mil politseiautol põlevad punane ja sinine vilkur, peab eessõitev juht peatuma. LS § 7430 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani. Sama paragrahvi lg 1¹ kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani ning lg 2 kohaselt sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga. Kohus leiab, et väärteo objektiivse koosseisu täitmine S. Batulini poolt on tõendatud tunnistaja Xxx`i kohtus antud ütlustega, mille kohaselt patrullis ta kella kahe paiku öösel koos Xxxiga linnas. Ta nägi, et auto, mille numbrit ta täpselt ei mäleta, ei reageeri teise patrullauto peatumiskorraldusele. Mingil hetkel õigusrikkuja auto siiski peatus. Siis väljus teisest patrullautost üks politseinik, kuid samal momendil hakkas rikkuja järsult tagurdama. Liikumiskiirus ületas lubatud 50 km/h. Arvestades seda, et oli öö, siis peaks olema pime, et siniseid ja punaseid vilkureid mitte näha. Nad tõkestasid auto peatamiseks tee. Batulin nägi vilkureid, kuna see toimus öösel, udu ei olnud. Ta pidi seda nägema. Kohus leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole mingit põhjust kahelda. Nimetatud ütlustest tuleneb selgelt, et S. Batulin eiras sõiduki kohustusliku peatamise märguannet tahtlikult, kuna ta ei reageerinud politseiametnik poolt kehtestatud korras antud märguandele peatada mootorsõiduk. Kaebuse esitaja on selle väärteo toimepanemist ka tunnistanud kohtueelses menetluses antud ütlustes. Kohus leiab ka, et arvestades seda, et väärteo toimepanemine toimus 3. novembril 2008.a kell 01.58, siis ei saanud jääda kaebuse esitajale märkamatuks kahe politseiauto poolt kasutatav punane ja sinine vilkur. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivne koosseis ning kohus leiab, et S. Batulin pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda Kaudselt tõendab väärteo toimepanemist kaebuse esitaja poolt ka see, et 03.11.2008.a kell 03.00, s.o umbes üks tund pärast väärteo toimepanemist, paigutati S. Batulini poolt juhitud sõiduk politsei poolt valvega hoiukohta. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Asjaolul, kas Tiimani ja Võidu tänavate vahel on lubatud mootorsõidukil peatuda, ei oma kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja lahendamisel tähtsust, kuna politsei andis peatumise märguande kehtestatud korras, olles selleks volitatud seaduse alusel. Vastavalt kehtinud politseiseaduse § 12 lg 1 p 13 politsei vastavalt oma ülesannetele reguleerib liiklust ja teostab liiklusjärelevalvet, kontrollib teede, tänavate, liikluskorraldusvahendite ja liiklusvahendite seisukorda. Väärteo 5

(8)toimepanemise ajal kehtinud liiklusjärelevalve teostamise korra, mis oli vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määrusega nr 67, § 30 lg 5 olid reguleeritud kohad, kus ei võinud sõidukit peatada. Käesoleval juhul ühtegi sellist kohta ei esinenud ning isegi kui oleks esinenud, siis ikkagi oleks sõiduki peatamine erakorralistel asjaoludel olnud lubatud. Nimetatud korra § 32 p 3 kohaselt peatamise märguande annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt üheaegselt sinise ja punase töötava vilkuriga, mida ka käesoleval juhul tehti.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

peatüki
jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S. Batulin on talle süüks arvatud LS § 7430 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et S. Batulin rikkus liikluseeskirja § 5 (tahtlikult eiras kohustusliku peatamise märguannet) – 03.11.2008.a kell 01.58 Ida-Virumaal, Narva linnas, Mõisa tn 8, liikudes Tiimani tn suunas juhtis mootorsõidukit, tahtlikult eiras kohustusliku peatamise märguannet. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud - S. Batulin pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7430 järgi. Menetlusnormid Kaebuse põhiseisukoht on, et ei tohi kasutada ja hinnata tõendina menetlusaluse isiku või tunnistaja ülekuulamise protokolli koopiat teisest väärteotoimikust, kui oli võimalus koostada need protokollid selles asjas. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtuvälises menetluses toimunud menetlusõiguse olulist rikkumist. Väärteotoimikus on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia ja tunnistajate ülekuulamise protokollide koopiad, kust ei nähtu, et neid ei kuulatud üle selles väärteoasjas. Puuduvad igasugused põhjused arvata, et need protokollide koopiad ei vasta originaalidele. Kohus juhib ka kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo) ning saab kasutada otsuse tegemisel ainult neid tõendeid, mida on kohtulikul uurimisel avaldatud ja vahetult uuritud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja peaks selgelt välja tooma tõendid, mille alusel ta leidis, et väärtegu on toime pandud ning „muu dokumendi” nimetamine ei võimalda efektiivselt teostada kaitseõigust ning anda hinnangut sellele, kas väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud. See menetlusõiguslik rikkumine ei toonud aga kaasa ebaõiget lahendit ning ei ole seega oluline menetlusõiguse rikkumine. Kohus leiab, et kaitsja väited, mille kohaselt ei ole vaidlustatav otsus tehtud väärteoprotokolli nr AB1068194 alusel, ei vasta tegelikkusele. Nimelt nähtub Ida Politseiprefektuuri 02.12.2008.a otsusest, et väärteoprotokoll on koostatud 03.11.2008.a Xxx`i poolt, mille kohaselt 03.11.2008.a kell 01.58 Narva linnas, Ida-Viru maakonnas Mõisa tn 2A maja juures Sergey Batulin juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet. Kohus möönab, et väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohana märgitud Mõisa tn 8 ning otsuses Mõisa tn 2A, kuid see ei anna alust järeldada, et otsust ei ole tehtud väärteoprotokolli nr AB1068194 alusel. Kohus leiab, et erinevused 6

(8)väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on tingitud sellest, et kaebuse esitaja pani LS § 7430 järgi kvalifitseeritava väärteo tulenevalt kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustest toime nii aadressil Mõisa tn 8, Narva kui ka aadressil Mõisa tn 2A. Kohus lähtus kaebust lahendades sellest, et ta on seotud väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusega ning andis seega hinnangu sellele, kas Sergey Batulin pani väärteo toime aadressil Mõisa tn 8, Narva. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7430 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kahe aastani.

§ 47

lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. S. Batulin`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 6000 krooni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis S.

Batulin`i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuna väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega, tegemist on raske liiklusalase rikkumisega, siis on kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni vastavuses S. Batulini süü suurusega ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid, mille kohaselt tuleb politseiametniku märguannetele reageerida. Samas leiab kohus, et määratud lisakaristus, juhtimisõiguse äravõtmine LS 7430 lg 1¹ alusel 8 kuuks on liiga karm karistus ning mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest on võimalik seda eesmärki saavutada ka kohaldades lisakaristust minimaalmääras, s.o põhjendatud on S. Batulin`ilt juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et S. Batulin`i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel xxx`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 tuleb tühistada osaliselt lisakaristuse määramise osas ning määrata Sergey Batulin`ile lisakaristusena Liiklusseaduse § 7430 lg 1¹ alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Muus osas, nimelt Sergey Batulin`i süüditunnistamise ja karistamise osas Liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni, tuleb juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 02.12.2008.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,08,016275 jätta muutmata. Menetluskulud Kohtuistungil taotles S. Batulin`i kaitsja hüvitada tema kaitsealuse poolt makstud tasu 14 573 krooni VTMS § 23 alusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta väärteomenetlust, siis VTMS § 23 sätestatud alust valitud kaitsjale makstud tasu väljamõistmiseks ei esine ja taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 7

(8)Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 23, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, LS §-st 7430 ja

§-st 56 lg 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.