MS § 426, 432 Jätta vabastamata Algo Toomits, isikukood: 37912242723, temale Tartu Maakohtu 18.06.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Algo Toomitsalt 600 (kuussada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
266 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ningKarS § 64 lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti liitkaristuseks mõistetud 10 kuud vangistust kaetuks 08.11.2007.a Tartu Maakohtu otsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 11 kuu vangistusega, millest arvestati maha karistuse ärakantud osa, 2 aastat 1 kuu 25 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust.
ja § 330 järgi mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistustust Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2009.a ja lõpeb 25.04.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist
Tartu Maakohtu 03.02.2009.a määrusega rahuldati Algo Toomitsa suhtes Euroopa Vahistamismäärus ning määrati, et Algo Toomitsale kohaldatakse loovutamisvahistust temale Tartu Maakohtu 08.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemisel kuni tema üleandmiseni Ühendkuningriigile. Algo Toomits on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 26.09.2001.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 2102 lg 2 p 1, 4; § 2023 lg 1 ja § 139 lg 2 p 3 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat vangistust; 2) 31.10.2005.a Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta ja 2 kuud vangistust; 3) 08.11.2007.a Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Algo Toomitsat vanglas distsiplinaarkorras karistatud 11-l korral, viimati 05.05.2010.a noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama vanemate juurde Kambjasse. Enne vangistust tegi juhutöid ehituse alal, vabanedes võimalus asuda tööle sõbra firmasse mehaanik-asjaajajana (garantiikiri olemas). Vangistuse ajal (17.06.2010) omandanud keskhariduse ja läbinud mitmed sotsiaalprogrammid („Eluviisitreening“, „Vihajuhtimine“, „12 sammu“). Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 35 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, suhtlusringkonnas palju kriminaalse taustaga sõpru. Tarvitanud aastaid narkootilisi aineid, paikneb alates 2010.a aprillist sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. Tartu Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht füüsilises vägivallas ja materiaalse kahju tekitamises. Tartu Vangla toetab A. Toomitsa ennetähtaegset vabastamist, et teda kriminaalhoolduse all jälgida ja määrata lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Algo Toomitsa tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht vanemate juures. Kinnipeetav on omandanud vanglas keskhariduse ja soovib jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis. Vabaduses olemas töökoht sõbra juures Konguta vallas. Tulevane tööandja on endine narkotarvitaja, kellega kinnipeetav tutvus Patarei vanglas. Kohtutäiturite andmebaasi andmeil on A. Toomitsa suhtes rahalisi nõudeid üle 372 000 krooni, sh aegunud nõuded. Vabaduses tarvitas nii alkoholi kui narkootikume, millega kaasnes vägivaldsus. Kriminaalhooldusametnik on uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoreid nimetanud kokku 26, neist peamised on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, väljakujunenud kuritegelik käitumismuster, agressiivne suhtlemisstiil, tööharjumuse puudumine, suured rahalised nõuded, kriminaalse taustaga sõbrad, manipuleeriv käitumine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A. Toomitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks käitumiskontrolli teostamiseks vajalik, kuid arvestades Euroopa Vahistamismäärusest tulenevat, ei ole A. Toomitsa suhtes võimalik teostada kriminaalhooldust. Algo Toomits seletas kohtuistungil, et ta on vanglas õppinud ja omandanud keskhariduse. Ta soovib edasi õppida Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Vanglas on läbinud mitmeid 2 sotsiaalprogramme ning saanud teadmisi enda käitumise muutmiseks. Viimast distsiplinaarkaristust põhjendab unustamisega, ei märkinud üles tehtud kõnesid. Tal on elukoht vanemate juures, kellega on hea läbisaamine. Töökoha saab hea sõbra juures. Prokurör leiab, et Algo Toomitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Algo Toomits on vanglas teinud palju tööd enda kallal ja see on positiivne, kuid arvestamata ei saa jätta kuriteo asjaolusid ja varasemat elukäiku. Vabanemise korral ootab teda loovutamine Ühendkuningriigile kriminaalmenetluseks. Ennetähtaegne tingimisi vabastamine ei võimalda sel juhul käitumiskontrolli teostamist. Kaitsja leiab, et Algo Toomitsa tingimisi vabastamiseks on formaalne alus ja külalldaselt materiaalseid aluseid.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ning varasemat elukäiku ei ole Algo Toomitsat võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Algo Toomits kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude eest ning tema karistusaeg hakkab lõppema.
lg 1 p 1 ja 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kuid varasem elukäik ja kuritegude asjaolud ei võimalda ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Algo Toomits kannab liitkaristust õiguskorraga kaitstud mitmete õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest, s.h. vägivallaga seotud isikuvastase kuriteo, omandi vastu suunatud kuritegude, ka rahvatervise vastu suunatud kuriteo eest. Varem on teda karistatud rahvatervise vastu suunatud kuriteo eest. Varasemad karistused ei ole hoidnud teda uutest kuritegudest. Ta on vanglas jätkanud kuritegude toimepanemist ning korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Algo Toomist on vanglas teinud tööd enda kallal ja sellest on alust järeldada tema vabanemisel paremat resotsialiseerumist ning eluviiside muutumist. Algo Toomitsa tööst enese kallal järeldab kohus, et ta edaspidi ei pane toime uusi kuritegusid ja on karistustest teinud järeldused. Algo Toomitsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ei võimalda temaga käitumiskontrolli teostamist, mis on karistusest vabastamise tingimuseks, sest ta on loovutatud kriminaalmenetluseks Ühendkuningriikidele. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik Algo Toomitsa ennetähtaegne tingimisi vanglast vabastamine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisega kaasnes menetluskulu 600 krooni, mis maksti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasuna. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetluskulu kinnipeetava kanda. Ene Muts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.