p. 1 järgi lühimenetluses Süüdistatava andmed JÜRI KUPRI elu- või asukoht ja aadress: XXXX isikukood või sünniaeg: 35602082722 karistatus: varem väärtegude eest karistatud 6 korda, kriminaalkorras varem karistatud 2 korda (lisa 1 karistusõiend) tõkend: elukohast lahkumise keeld Jüri Kupri peeti kahtlustatavana kinni 27.09.2009 kell 18:05 ning vabastati prokuröri määruse alusel 23.03.2010.a. kuriteo kvalifikatsioon:
p.1 Kaitsja advokaat Rainer Objartel ( Advokaadibroo Karl Saavo OÜ) Kannatanu menetluses M.M. ( Tartu, XXX XXX (tl 29-33) Juhindudes KrMS § 233-238, § 313, § 315 lg.4 , kohus OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada Jüri Kupri
1, 3,
1 ,
MS § 180 lg. 3 alusel vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid ja mõista välja Jüri Kuprilt a menetluskulusid kokku 10 000(kümme tuhat) krooni. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ühele aastale ning kohustada Jüri Kuprit igakuisete võrdsete maksetena tasuma menetluskulud ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Kannatanu M.M. tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Jüri Kuprilt VÕS § 1043, § 1045 lg. 1 p.2 alusel 2890(kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend )krooni ja 90 senti M.M. kahju hüvituseks. Asitõendid: Teksapüksid , nahktagi, triiksärk, nuga ,kruvikeeraja - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend CD –plaat (ümbrikus) –jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus Tartu Ringkonnakohtu 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest Esitatud süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon 27.09.2009 kella 03.00 paiku öösel Tartu XXX XXX asuvas korteris lõi Jüri Kupri M.M. ’le tahtlikult kahel korral noaga rindkere piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse- lõikehaava parema labajala siseküljel. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustas M.M. le eluohtliku tervisekahjustuse. Jüri Kupri ei tunnistanud end süüdi temal esitatud süüdistuses. Jüri Kupri kinnitas kohtuistungil, et on nõus kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses. KOHTU PÕHJENDID 2 Kuriteosündmust tõendab isiku ekspertiisiakt nr. 98 / 18.01.2010( tl. 36- 38). Eksperdiarvamuse kohaselt oli kannatanul M.M. l rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkeret tagumisel kaenlajoonel, lõikehaav paremal pool ülakõhul ,nahaalune verevalum ja nahamarrastus näo piirkonnas: Vigastuste tüsistustena tekkis vasakpoolne verirind . Vigastused on tekitatud terava vägivallaga, võimalik et 27 .09.2009 ja noaga löömisel. Nahaalune verevalum ja nahamarrastus näo piirkonnas on saadud tömbi vägivalla toimel , võimalik, et löökides või kukkumistest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu, esemeid. Kannatanu M.M. vigastused olid eluohtlikud. Kannatanule M.M. le tekitatud vigastused olid tekitatud eksperdile esitatud noaga. Kuriteosündmuse asukoht on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga ja fototabelitega (tl.112). Sündmuskoha vaatlusprotokollid ja fototabelid tõendavad kuriteo sündmuskohana Tartus XXX asuvat korterit. Korteris on näha rüseluse jälgi ja põranda osalist määrdumust verekahtlase ainega. Fototabelitest on näha , et ka maja juures Õnne tänava oli märgata verekahtlast määrdumust. Kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud Jüri Kupri kööginoa vaatlusprotokoll ja fototabelid ( tl. 2728) ja ekspertiisiakt( tl.19- 24 ) tõendavad, et asitõendil Jüri Kupri kööginoal oli pärast kuriteosündmust kannatanu M.M. veri. Nuga võeti menetluse käigus ära Jüri Kupri köögist. Seega kannatanu M.M. sai noatorke Jüri Kupri korteris. Kannatanu M.M. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ( tl.29-31) ja ka kohtus antud ütlused kinnitavad sündmuskohal XXX. tema ja Jüri Kupri vahel toimunud rüselust. M.M. oli sinna Jüri Kupri korterisse läinud L.L. tungival palvel päästa teda ära Jüri Kupri juurest. M.M. oli tajunud seda kui reaalset ohtu L.L. Jüri Kupri poolt ning oli kiirustanud Jüri Kupri korterisse. Korteris oli toimunud rüselus Jüri Kupriga. Rüseluse käigus Jüri Kupriga oli ta tundnud kahte torget rindkeresse. Tal oli hakanud halb. Ta oli väljunud koos L.L. ning Jüri Kupri oli tagantjärgi hõiganud, et tapab ta ära. L.L. oli tänaval viidanud tema veristele riietele ja kutsunud kiirabi. L.L. kohtueelsel uurimisel antud ütlused ( tl. 49- 51; 52-53) kinnitavad Jüri Kupri poolt tema ahistamist ja vägivalda Tartus XXX korteris. L.L. oli helistanud politseisse ning palunud end päästa Jüri Kupri korterist. L.L. oli helistanud ka M.M. le ning oli teda appi kutsunud, et pääseda Jüri Kupri käest, kes tema kallal füüsilist vägivalda tarvitab. L.L. ütlused kinnitavad et ta tajus Jüri Kupri poolset reaalset ohtu oma isikule. Patsiendi traumakaart ( tl. 55- 57) kinnitab L.L. vigastusi, mis saadud sündmuskohal Jüri Kupri poolsest vägivallast. Toimikus olevad patrullilehed ( tl. 59- 62 ) kinnitavad Tartus XXX toimunud konflikte. Asitõendi vaatlusprotokoll ( tl.71- 77) kinnitab 27.09.2009 L.L. helistamist Politseiprefektuuri ja abi palumist, et pääseda Jüri Kupri - poolsest ahistamisest. Nagu nähtub kõnede salvestusest politsei ei süüvinud asjasse ning pidas seda valeväljakutseks. Kaitsja Rainer Objarteli viide sellele kui valeväljakutsele on eksitava iseloomuga olukorra käsitlus. Jüri Kupri telefonikutse politseile viitab tema korteris sündmuskohal toimunud füüsilisele konfliktile. Kriminaalasjas on süüdistus esitatud Jüri Kuprile
p.1 järgi ja kohus ei asu lahkama korteris toimunud konflikte ega nende põhjusi, vaid piirdub kuriteosündmusega. Kriminaalasjas on ütlusi andnud ka T.P. ( tl. 84 -85) , kuid tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Ta on oma ütlustes kinnitanud, et oli raskelt joobes: joodi viina ja odekolonni. Ta on kinnitanud oma ütlustes, et tema jäi laua taga magama ning ei tea, kes M.M. t noaga lõi või miks seda üldse seal tehti( tl. 81 viimased laused ). Selliselt joobnud inimese ütlused ei ole usaldusväärsed. T.P. i rasket joovet sündmuskohal on kinnitanud ka M.M. ja Jüri Kupri. Asitõendite (M.M. veriste rõivaste) vaatlusprotokoll ja fototabelid ( tl 45- 48)kujutavad – kirjeldavad M.M. veriseid riideid pärast kuriteosündmust. M.M. , Jüri Kupri ,L.L. ütlused ei kinnita, et Jüri Kupri korteris oli veel isikuid kes võisid M.M. t noaga lüüa. Seega on põhjendatud asjas kogutud tõenditega süüdistuse osas seisukoht võtta. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et Jüri Kupri sündmuskohal rüseluse käigus lõi noaga M.M. t rindkeresse, tekitades M.M. le eluohtliku tervisekahjustuse.Ei ole tõendatud, et Jüri Kupri soovis 3 M.M. `t tappa. Tema järelehüüe tänavale M.M. le ja tehtud tapmiseähvardus ei ole käsitletav reaalse tapmiseähvardusena vaid ühekordse vihapurskena. Süüdistatava Jüri Kupri enda ütlused kohtueelsel uurimisel ja kohtus on ennastõigustavad. Jüri Kupri eitas M.M. noaga löömist; samas kinnitas konflikti. Jüri Kupri ütlused on vastuolus eelkäsitletud tõenditega ja kohus neid tõepärastena ei käsitle. Jüri Kupril esines motiiv vastutusest vabaneda. Tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Jüri Kupri soovis M.M. vastupanu murda ning ta teadlikult ja tahtlikult haaras oma kööginoa ja torkas sellega M.M. le vasakule poolde rindkeresse, samuti vigastas noaga paremal pool ülakõhtu. Nagu nähtub eelkäsitletud tõenditest(ütlustest) oli Jüri Kupri joobes. Samuti oli joobes ka kannatanu M.M. ; ekspertiisakt tõendab tema joobeks 2,63 promilli alkoholi veres( tl. 37). Jüri Kupri kinnitas kohtus, et oli küll purjus kuid mäletab asjaolusid. Jüri Kupri, haarates rüseluse käigus noa ja torgates selle M.M. le rindu, pidi aru saama et oma tegevusega tekitab M.M. le raske tervisekahjustuse. Jüri Kupri oli kuriteo toimpanemise ajal süüvõimeline
Arvestades Jüri Kupri poolt eelnevalt manustatud alkoholi ja odekolonni( tl. 88: joobeseisundi kontrollimise protokoll) , saab teha järelduse, et Jüri Kupri torgates M.M. le noaga rindkeresse tegutses kaudse tahtlusega M.M. le tervisekahjustus tekitada, tema vastupanu murda. Ei ole tõendatud otsene tahtlus teo toimepanemisel. Jüri Kupri pani sündmuskohal toime
Kannatanu M.M. tsiviilhagi Jüri Kupri vastu 2890, 90 krooni nõudes tuleb rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg. 1 p.2 alusel. Jüri Kupri kuriteoga rikuti ka kannatanu M.M. triiksärk, teksapüksid, nahktagi verega ning need riideesemed on kasutamiskõlbmatud. Karistuse mõistmisel nõustub kohus ringkonnaprokuröri Toomas Liiva poolt taotletuga. Jüri Kupri on toime pannud 1. astme kuriteo. Tema eelmine kuritegu on jäänud aastate taha; 70ndatel aastatel toime pandud. Jüri Kupri on töövõimetuspensionär, kes elatub 3065 kroonisest pensionist.
Kohus peab otstarbekaks karistada Jüri Kuprit alamäärase karistusega- 4 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra , sest kohtulik arutamine toimus lühimenetluses. Lahutada Jüri Kupri karistusest 16 kuud vangistust ning karistada Jüri Kuprit 32 kuulise vangistusega, s.o.kahe
Jüri Kupri peeti kahtlustatavana kinni 27.septembril 2009 ,oli vahi alla kuni 23.märtsini 2010(vabastamise määrus tl. 125). Seega Jüri Kupri poolt kantud karistus viis
1, 3,
1 ,
1 ning vangistust temale mitte täitmisele pöörata, kui Jüri Kupri kolme aastase katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhoolduse all
1 sätestatud kontrollnõudeid. Jüri Kupri ei ole praegu nii ühiskonnaohtlik, et teda peaks ühiskonnast isoleerima. Ka kannatanu oli prokuröri küsitud karistusega nõus. Kriminaalhooldus peaks ära hoidma Jüri Kupri poolt uute kuritegude toimepanemise. Menetluskulud. KrMS § 179 lg. 1 p. 1 sundraha 10875 krooni. Ekspertiisikulud 27 695 krooni; kaitsekulud 9120 krooni; postikulud 96 krooni. KrMS § 180 lg.1 kohaselt kannab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 alusel arvestab kohus menetluskulude hüvitamist määrates süüdimõistetu varalist seisundit . Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa kulusid riigi kanda. Käesoleval juhul on tõendatud, et Jüri Kupri on sotsiaaltoetusest elatuv isik ning tema osas on alus kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid, rahuldades sellega ka kaitsja taotluse. Panna Jüri Kuprile kohustus tasuda menetluskulusid kokku 10 000 krooni. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ühele aastale igakuiste võrdsete maksetena , alates kohtuotsuse jõustumisest. 4 Asitõendid: Teksapüksid , nahktagi, triiksärk, nuga ,kruvikeeraja - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend CD –plaat (ümbrikus) –jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtunik : 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.