99

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 21.07.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-13377 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arri TOOMING Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Silver SARVE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Silver SARV sünd. 21.11.1977, isikukood 37711216048, Eesti Vabariigi kodanik, haridus kõrgem, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 25.04.2008 ja lõpp 24.04.2012 Jätta Silver SARV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arri TOOMINGA taotlus ja määrata tema poolt Silver SARVELE osutatud õigusabi tasu suuruseks 900 (üheksasada) krooni (s.h. materjalidega tutvumine 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni). Välja mõista Silver SARVELT kaitsjale (vandeadvokaat Arri TOOMING) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 500 (viissada) krooni. Jätta ülejäänud tasu Silver SARVELE osutatud õigusabi eest (vandeadvokaat Arri TOOMING) summas 400 (nelisada) krooni Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Silver Sarve elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Silver Sarv on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 2 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Tartu Maakohtu 28.04.2005 otsusega mõistetud kandmata karistuse - 10 kuud vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõisteti Silver Sarvele 4 aastat vangistust alates 25.04.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Viru Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Taastava õiguse programm ja Sotsiaalsete oskuste treening. Samuti on kinnipeetav vangistuse perioodil osalenud võrkpalli turniiril ja psühholoogilisel nõustamisel, mille teemadeks olid elustiili muutmine ja peresuhted. Kinnipeetav on positiivselt meelestatud nii enesetäiendamise kui töötamise suhtes. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat elukaaslane, õed ja vanemad. Karistusregistri andmetel on enamik trahve ja rahalised karistused tasutud. Rahalisi kohustusi on kinnipeetaval 30 176,26 krooni ulatuses. Vanglal puuduvad andmed probleemkäitumise kohta. Kinnipeetav on kõrgete kognitiivsete võimetega, hea suhtlemisoskusega, samas on kaldunud käituma impulsiivselt ja kasutanud konfliktsituatsioonides vägivalda. Kinnipeetaval on oma vanusele ja sotsiaalsele taustale vastavad oskused, tema tulevikuplaanid on realistlikud, suhtumine ametiisikutesse pooldav ja ta peab oluliseks ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et käitumiskontroll aitaks kinnistada kinnipeetavas vangistuse jooksul toimunud positiivseid muutuseid, samuti oleks ametnikul võimalik sekkuda probleemide tekkimise korral. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 4 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, alluda narkojoobe kontrollile kriminaalhooldaja poolt määratud aegadel, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt toetab kinnipeetavat ennetähtaegsel vabanemisel elukaaslane, kellega kinnipeetaval on 2 last. Samuti toetavad kinnipeetavat tema päritoluperekonna liikmed – vanemad ja 3 õde ning elukaaslase päritoluperekonna liikmed – elukaaslase vanemad, 3 venda ja õde. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on oluline märkida, et kinnipeetava elukaaslase isa ja 2 venda on kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub Jxxx Txxx, kes on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetav asub sinna elama koos oma elukaaslase ja lastega, korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele. Vabanemise korral pakub kinnipeetavale 2 töökoha tema õemees, tegemist on müügitööga töötasuga umbes 10 000 krooni kuus. Kinnipeetaval on 2 alaealist last, kelle suhtes ta peab täitma ülalpidamiskohustust, lisaks sellele peab ta Täitise kohaselt tasuma ühe tsiviilkorras väljamõistetud haginõude (üle 300 000 krooni) ja osa kohtukuludest. Kinnipeetaval ei olnud vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta tarvitas kokaiini. Kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: narkootikumi tarvitamine, riskiv elustiil, varasem agressiivne käitumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Silver Sarv taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja seletas, et tema vabastamata jätmisega on karistatud tema perekond. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Lähtudes eelnimetatud kriteeriumidest tuvastas maakohus järgmist. Käesoleval ajal kannab Silver Sarv karistust KarS §184 lg.2 p.1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Tegemist on I astme rahvatervisevastase raske grupis sooritatud kuriteoga. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest mõisteti Silver Sarvele karistuseks 3 aasta 2 kuud vangistust. Seda karistust suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti Silver Sarvele 4 aastat vangistust alates 25.04.
2. Seega on kinnipeetav taotluse esitamise ajaks 04.05.2010 karistusest ära kandnud veidi rohkem kui 2 aastat ja käesoleval ajal jääb karistust kanda veel 1 aasta 9 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe talle mõistetud karistusest. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral ja väärtegude toimepanemise eest kahekümne neljal korral. Kahel korral on talle mõistetud vangistus tingimisi. Tartu Maakohtu 28.04.2005 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 10 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat. Uuesti karistati teda 3 kriminaalkorras Tartu Maakohtu 24.04.2006 otsusega rahalise karistusega. KarS §184 lg.2 p.1, 2 järgi peeti Silver Sarv kinni 25.04.2008, seega samuti enne katseaja lõppu. Seega, olles karistatud 28.04.2005 vangistusega tingimisi, pani ta katseajal toime 2 uut kuritegu, neist esimese juba vähem kui aasta möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamist. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes on eelnevatest karistustest teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused ning oleks asunud seaduskuulekale teele. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, tuleb talle määrata karistusaja lõpuni katseaeg. Arvestades seda, et kinnipeetav sooritas kehtival katseajal 2 uut kuritegu, millest ühe vähem, kui aasta möödumisel, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav on võimeline ilma probleemideta läbima 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja. Viru Vangla iseloomustuse, kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil on tal suured rahalised võlgnevused. Arvestades siinkohal ka tasumata rahatrahve väärteoasjades ja varasemat kriminaalkaristust varavastase kuriteo eest, leiab maakohus, et majanduslike raskuste tekkimisel on oht kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemiseks olemas. Andmed kinnipeetavale garanteeritava töötasu kohta garantiikirjas puuduvad, kuid vaadates tänast majandussituatsiooni, on üsna tõenäoline, et töötasu ei ole väga suur. Lisaks sellele on kinnipeetaval ülevalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Nagu nähtub Tartu Maakohtu süüdimõistvast otsusest, on kuritegu, mille eest kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust, toime pandud grupis koos üheteistkümne kaasosalisega, kellest 9 elavad Tartus või Tartumaal. Maakohus leiab, et suhtlemine kuriteokaaslastega võib viia ende elusviisi juurde ja suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu, kui kinnipeetav vabastada vangistusest käesoleval ajal, kui karistusest on kantud liiga vähe. Asjaolusid, et kinnipeetaval puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, et ta on osalenud kahes sotsiaalprogrammis ja psühholoogilisel nõustamisel, et tal on olemas eluoht, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimistele, garanteeritud töökoht ja elukaaslase toetus, loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid nõustub prokuröri abi seisukohaga, et nende asjaolude alusel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud ja on ennatlik. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel raske rahvatervisevastase I astme kuriteo toimepanemise eest ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kinnipeetava seletustele, et tema mittevabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal pannakse raskesse olukorda tema perekond, märgib maakohus, et perekonnale oleks tulnud mõelda enne kuriteo toimepanemist. Nagu asja 4 materjalidest ja kinnipeetava seletustest nähtub, oli tal perekond (s.h. sama elukaaslane ja laps) olemas ka kuriteo sooritamise ajal. Nimetatud asjaolu ei hoidnud kinnipeetavat aga tagasi uue kuriteo toimepanemisest. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest 500 krooni (s.h. 19.07.2010 materjalidega tutvumine 250 krooni, 21.07.2010 kohtuistungil esinemine 250 krooni) ja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 400 krooni. Maakohus leiab, et kinnipeetavalt kuulub väljamõistmisele tasu õigusabi eest 500 krooni. Antud kriminaalasja arutamine toimus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajas, mis asub Kohtla-Järve linnas. Samas linnas on registreeritud advokaadibüroo, lisaks sellele asub 12 km kaugusel Jõhvis veel mitu advokaadibürood. Puudub igasugune mõistlik põhjendus sellele, miks peab sellisel juhul riigi õigusabi andma kaitsja, kes tuleb hoopis teisest linnast (käesoleval juhul Rakverest). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ajakulu väljamõistmine kinnipeetavalt, kuna riigil on olemas võimalused kindlustada kinnipeetav vajadusel kaitsjaga, kes tuleb kohalikust advokaadibüroost. Seetõttu jätab maakohus vandeadvokaadi poolt esitatud taotluses märgitud ajakulu summas 400 krooni Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 31.08.10 Nooremreferent Liivi Õun 5