Toimik nr 1-08-16259 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16259 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Marge Ojaäär juuresolekul tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazev Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Jelinkini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.06.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrei Jelinkin, isikukood: 38202166043, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrei Jelinkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Jelinkinilt menetlsukulud – kaitsja tasu- 352.80 krooni riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbanki, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtumääruse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelinkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Jelinkin tunnistati viimati süüdi Harju Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise, s.o 07.09.2004 Tallinna Linnakohtub otsusega mõistetud karistuse ärakandmata 1
(4)osa võrra, 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 3 kuud 22 päeva. Karistuse kandmise algus 26.02.2009 ja lõpp 16.06.
- Elektronilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 20.04.
- Kinnipidamisasutusest Andrei Jelinkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaritusi ei ole. Viru Vanglas osales sostiaalprogrammides alates 10.03.2009-31.03.2009 „Eluviisitreening“, 07.09.2009-06.11.2009 „Agressiivsuse asendamisevtreening“. 14.04.2009 on kinnipeetav osalenud psühholoogilisel nõustamisel, 04.11.2009-12.02.2010 osales kinnipeetav vabanemiseelses programmis ja alates 24.03.2010 töötab Viru Vangla majandustoimkonnas. Vabanemisjärgselt plaanib kinnipeetav asuda elama naistuttava Txxx Šxxxjuurde aadressil xxx xxx. Korter on ühetoaline ja kuulub T.Šmuilole. Samas elab ka tema 17-aastane poeg. Kinnipeetaval on keskharidus ja omab ehitaja eriala. Vabanemisjärgselt planeerib asuda tööle xxx-Jxxxl. Firma juhataja sõnul on tal võimalus seal töötamiseks olemas. Andrei Jelinkinit on viiel korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuriteod on enamjaolt olnud varavastased, raskem neist grupiviisiline röövimine, millega põhjustati inimese surm. Vangistuses olles tarvitas ta kahel korral narkootilist ainet. Selle eest karistati teda Harju Maakohtu poolt 26.02.2009 KarS § 331 järgi. Andrei Jelankini käitumist vabaduses võivad hakata mõjutama alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega kaasnevad riskifaktorid. See, et teda on vangistuse ajal narkoainete kasutamise eest karistatud, näitab, et oht vabaduses toime panna uusi süütegusid on kõrge. Viru Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamine ennetähtaegselt liialt ennatlik. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Andrei Jelinkini vabanemist aadressil xxx. Naistuttav Šxxxo ei tunne lähemalt kinnipeetavat. Txxx Šxxx 17 aastasel pojal seisab sel kevadel ees põhikooli lõpetamine. Ka tema on oma käitumisega juba politsei huviorbiidis (väärteod Alkoholiseaduse § 71 järgi 25.07.2007 ja 07.09.2009). Võõra inimese elama asumine väikeses 1-toalises korteris lisab nende ellu lisapingeid. Kasinad on Taxxx Šxxx võimalused kinnipeetava materiaalseks toetamiseks, kuna tal endal puudub igakuine püsiv sissetulek. Kriminaalhooldajale jääb kahtlus, kas mitte ei kasuta kinnipeetav praegu lihtsalt võimalust vabadusse pääseda, kuna vanemate juurde vabanemine ei ole võimalik. Kuigi elektroonilise valve kohaldamise tingimused aadressil xxx vastavad nõuetele, ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vangistusest tingimisi vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Andrei Jelinkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Talle on tagatud töökoht xxx. Töökoht xxx linnas, kuid tööandja on nõus transporti tagama mõlemas suunas. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tal on elu- ja töökoht. On naistuttav, kelle juurde ta asub elama ja kes toetaks süüdimõistetut väöhemalt moraalselt. Süüdimõitsteu töötab vanglas ning tema vabanemisfondis on raha 13000 krooni. Sellest nähtub, et isiku vabadusse pääsemisel oleks tema elu piisavalt kindlustatud. Prokurör ei toeta isiku vabastamist enne tähtaega, sest süüdimõistetu on varem kriminaaloprras karistatud 5 korral, muuhulgas esimese astme kuriteo eest 7-aastase vangistusega ja uue kuriteo pani ta toime vangla režiimis, tarvitas narkootilist ainet kahel korral. Kohtu põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Andrei Jelinkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põjhendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korral kohtulikult karistatud, korduvalt reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased ja isikuvastased I ja II astme kuriteod, Tallinna Linnakophtu 07.09.2004 kohtuotsusega karistati KarS õ 200 lg 2 p 7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7-aastase vangistusega, vahi alla alates 03.02.
- Isikut on ühel korral Rapla Maakohtu 13.01.2003 karistatud tingimusliku karistusega 10 kuud vangistust katseajaga 18 kuud, karistus pöörati 27.03.2003 kohtumäärusega täitmisele. Tallinna Linnakohtu 07.09.2004 kohtuotsusega karistati teda röövimise eest 7-aastase vangistusega. Viimase kuriteo pani Andrei Jelinkin toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Andrei Jelinkini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud üheksat distsiplinaarkaristust, nendest 4 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Viimane rikkumine leidis aset 2008 aastal. Positiivseks tuleb lugeda, et isik ei ole alates 2008.aastast uusi distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamisevtreening“. Samuti on osalenud psühholoogilisel nõustamisel, vabanemiseelses programmis ja alates 24.03.2010 töötab Viru Vangla majandustoimkonnas. Samuti alates veebruarist 2010 üle viidud avavangla reziimile. Sellest nähtub, et vangla režiimi tingimustel on süüdimõistetu käitumine paremuse poole muutunud. Kuid kohtu arvates ei ole võimalik jõuda järeldusele, et isiku käitumine on korrigeeritud lõplikult. Viimased kuriteod olid toimepandud 15.05.2008 ja 22.05.2008 ( vanglas narkootilise aine tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta), kaks aastat tagasi. See ei ole päris ammune ülsikepisood. Viimane kuritegu annab kohtule aluse arvata, et karistuse eesmärgid ( mõjutada isikut hoiduda uute süütegude toimepanemisest) ei olnud veel lõplikult täidetud. Isikul isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 02.07.
- Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda naistuttava Txxx Šxxxjuurde aadressil xxx xxx. Nimetatud korter kuulub TxxxŠxxx. Antud aadressil elab veel Txxxa Šmxxx17-aastane poeg. Seega veel ühe inimese elama asumine 1-toalisesse korterisse seab nende ellu lisapingeid. TxxxŠxxx võimalused kinnipeetava materiaalseks toetamiseks on kasinad, kuna on töötu Töötukassas tööotsijana arvel. Elukoht on tagasihoidlik, kuid elamiseks sobiv. Vabanedes on Andrei Jelinkinil kindel töökoht Vabanedes soovib kinnipeetav asuda tööle xxx xxx kuid vastav garantiikiri on esitatud. Kohus nõustub, et garanteeritud töökoha omamine on üks 3
(4)tähtsamateks asjaoludest, mis oluliselt suurendavad süüdimõistetu võimalusi vabaduses toimetulekuks. Süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades on temasse kuritegeliku käitumise harjumused tugevalt juurdunud. Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine ( 5 korral kohtulikult karistatud ja varasemalt mõistetud tingimuslik karistus oli täitmisele pööratud), õigusvastane käitumine vanglas ( kuriteo toimepanemine vanglas) kaaluvad üle tema võimalused vabaduses (lähedaste toetus, elu- ja töökoha omamine). Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades Andrei Jelinkini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (viimane karistus vangistuses viibides narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõisteu käitumine on pika ajaliselt olnud ilmse kriminaalse kallakuga. Eelviimane kuritegu ( mis on nii isiku- kui ka varavastane) oli suunatud rahalise kasu saamisele, mille käigus oli kasutatud vägivalda, grupis. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt, ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema varasemat elukäiku. Isiku võimalused vabaduses on viiimasel kohal. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja tingimuslik karistust on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta Andrei Jelinkinile piisavalt mõju. Samas alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Jelinkini temale Harju Maakohtu 26.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.08.10 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)