Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5691 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕ

§76lg.4 määrata Oleg VASSILJEVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Oleg VASSILJEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Oleg VASSILJEVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta enda töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Oleg VASSILJEV kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Oleg VASSILJEV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Vassiljev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.05.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud alates 31.10.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav omandab alates 01.09.2009 abikoka eriala IdaVirumaa Kutsehariduskeskuse vanglaõppel. Samuti on kinnipeetav läbinud riigikeele algtaseme kursuse, on osalenud Anonüümsete Narkomaanide organisatsiooni poolt läbiviidud informatiivsel koosolekul ning psühholoogi nõustamisel uimastite ja nende varasema tarvitamise teemadel. Materiaalselt toetab kinnipeetavat vangistuse ajal ema. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kellega on suhted head ning kellega kinnipeetav suhtleb kirja ja telefoni teel. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume alates 1999 igapäevaselt, heroiini, amfetamiini ja kanepit. Kinnipeetava suhted kaaskinnipeetavatega on head, konflikte ei ole esinenud. Kinnipeetav püüab probleeme lahendada rahulikult, tunnistab oma probleeme, kuid ei näe alati enda osa neis ja otsib kiireid lahendusi. Kinnipeetav on korduvalt 2 kriminaalkorras karistatud. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas garanteeritud elukoht ning emalt materiaalse ja moraalse toetuse saamise võimalus, hindab kriminaalhooldusametnik uue kuriteo riske liiga kõrgeteks. Uue kuriteo riskid on seotud eelkõige kinnipeetava korduva karistatuse ja narkosõltuvusega. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elamistingimused on head. Kinnipeetava majanduslikku olukorda mõjutavad vähene haridustase ja väike töökogemus. Suurimaks ohuks majanduslikule toimetulekule on narkosõltuvus. Kinnipeetava suhtes positiivsed asjaolud vangistusest enne tähtaega vabanemisel on järgmised: garanteeritud elukoht ning emalt materiaalse ja moraalse toetuse saamise võimalus; negatiivsed asjaolud on järgmised: korduv kriminaal- ja väärteo korras karistatus ja sõltuvusprobleemid. Maakohtu istung Kinnipeetav Oleg Vassiljev taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub tööle koka abilisena. Lisaks on ta läbinud sõltuvusvastase programmi Eluviisitreening ja paigutatud Viru Vanglas rehabilitatsiooni osakonda, kus toimub pidevalt sõltuvusvastane töö. Prokuröri abi Kristiina Erte toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Tegemist on I astme rahvatervisevastase süüteoga. Vangistuse ajal kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 29.04.

1. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, vangistuses on ta viibinud 2 aastat 10 kuud ja kanda on karistust veel 8 kuud, samuti ka alljärgnevat. 3 Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 8 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus elamistingimused on head. Samal elamispinnal elab ka kinnipeetava ema, kellega vastavalt kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval säilinud positiivsed ja toetavad suhted. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Samas nähtub asja materjalidest, et vangistuses on kinnipeetav läbinud abikoka kursused ja need ka edukalt lõpetanud, saades diplomi vastava eriala omandamise kohta. Maakohus leiab, et antud asjaolu annab kinnipeetavale suurema võimaluse konkureerida tööjõuturul võrreldes ilma erialata isikutega. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava ema on nõus poega materiaalselt toetama. Ka nähtub kriminaalhooldusametniku samast kirjalikust arvamusest, et töökoha puudumist ei pea kriminaalhooldusametnik kõrgeks uue kuriteo sooritamise riskiks. Maakohus leiab siinkohal, et riski saab maandada ka lisakohustuse panemisega kinnipeetavale ennetähtaegsel vabastamisel. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt maakohtu istungil on tema võlgnevuste 4 suurus umbes 40 000 – 50 000 krooni. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 8 kuud enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 8 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist igapäevaselt alates
2. Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava enda soov narkootikumide tarvitamisest loobuda. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses veedetud aja jooksul puuduvad kinnipeetaval probleemid (mh. karistused) sõltuvusainete ja tarvitamisega, ta on läbinud sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, käinud psühholoogi vestlustel seoses uimastite tarvitamisega ja osalenud Anonüümsete narkomaanide organisatsiooni poolt korraldatud koosolekul. Samuti nähtub kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, et Viru Vanglas viibib ta käesoleval ajal rehabilitatsiooni osakonnas, kus toimuvad pidevad tegevused seoses sõltuvustega. Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida 1-aastase katseaja jooksul sõltuvusega seotud sotsiaalabiprogramme. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalabiprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrged riskid antud kinnipeetava poolt seotud eelkõige korduvkaristatuse ja narkosõltuvusega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolud on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise riskid, kuid arvestab siinjuures ka alljärgnevat. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud teist korda. Esimesel korral karistati teda vangistusega tingimisi. Käesolev vangistus on kinnipeetaval esimene. Kinnipeetava probleemideta käitumine vangistuses peaaegu 3 aasta jooksul näitab selgelt, et tema arusaam ja mõtteviis on muutunud. 3-aastane karistusaeg on selleks piisavalt pikk aeg. Määrates talle käesoleval ajal 1-aastase katseaja, pikeneb järelevalve alla olemise aeg veelgi. Seisukoha kinnipeetava määruses ülalpool. narkosõltuvuse osas ütles maakohus välja käesolevas Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Maakohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et võrreldes eelmise kohtuistungiga ennetähtaegse vabastamise küsimuses oktoobris 2009 on kinnipeetav endaga ja eelkõige oma narkosõltuvusega tööd teinud. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. 5 Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses narkootikumide tarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 20.09.2010 Nooremreferent Liivi Õun 6 7