← Eesti

1-10-3478/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-3478 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
  2. august 2010, Tallinn Kriminaalasi Igor Tomson’i süüdistuses KarS § 392 lg 1- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19 aprilli 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuur Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav Igor Tomson, ik: 38110100261, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19 aprilli 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-3478 Igor Tomsoni süüdistuses KarS § 392 lg 1- 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Igor Tomsonile on KarS § 392 lg.1- 25 lg.2 järgi esitatud süüdistus selles, et ta üritas 29.01.2010 kella 20.20-21.00 vahel Tallinna Reisisadama D-terminalis toimetada ilma vastava eriloata üle Eesti Vabariigi riigipiiri riigist välja jopetaskusse peidetuna 0,49 grammi peenestatud kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%. Kanep kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Nimetatud aine väljaviimine Eestist teise Schengeni konventsiooniosalisse riiki on lubatud ainult eriloa alusel, I. Tomsonil puudus luba aine toimetamiseks üle Eesti Vabariigi riigipiiri, Eestist välja. Kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud I. Tomsoni tahtest, kuna ta peeti tollikontrollitsoonis tolliametnike poolt kinni. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Igor Tomsoni KarS § 392 lg 1- § 25 lg 1 järgi õigeks. Maakohus leidis, et pole tõendatud kuriteo subjektiivne koosseis- tahtlus. Tema ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik, et tal on kaasas 0,49 g kanepit ja tema ütlusi ümber lükkavad tõendid puuduvad. APELLATSIOON: Apellatsioonis taotleb prokurör maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega I.Tomson’i süüdimõistmist KarS § 329 lg 1- 25 lg 2 järgi ja tema karistamist 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ja jätta see tingimuslikult kohaldamata KarS § 73 lg 1 alusel määrates katseajaks 3 aastat. Prokurör leiab, et kohu järeldused tahtluse puudumise kohta I.Tomsoni käitumises ei tugine uuritud tõenditele nende kogumis, mille tõttu kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Isiku tahtlust on võimalik hinnata läbi tema käitumise. I.Tomsoni enda ütluste kohaselt on ta regulaarne kanepi suitsetaja. Äravõetud kanepi omandas ühel sünnipäeval aga unustas selle olemasolu jope taskus. 13 aasta jooksul pidev kanepi tarvitamine viitab sõltuvusele narkootikumidest. Teda on muuhulgas karistatud NPAS § 15’1 järgi. Prokurör viidates Riigikohtu lahenditele 3-1-1-16-04 ja 3-1-1-3-10 leiab, et I.Tomsoni ütlus sellest, et ta unustas kanepi jope taskusse pole usaldusväärne ega eluliselt usutav. Tema jaoks 2 oli tavaline kanda narkootikume jope taskus. Tal võivad tekkida raskused Soome Vabariigis narkootikumide hankimisega, mistõttu on usutav selle kaasavõtmine. Prokurör leiab, et on tõendatud I.Tomsoni poolt kuriteo toimepanemine kaudse tahtlusega ehk arvestades tema eluviisi, regulaarset kanepi tarvitamist ja asjaolu, et tavaliselt on tal kanep kaasas isiklikuks tarvitamiseks pidas ta võimalikuks süüteokoosseisu vastava asjaolu saabumist ja seda möönma. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- prokurör toetas esitatud apellatsiooni ja palus õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega I.Tomsoni süüdimõistmist ja karistamist vastavalt apellatsioonis taotletule. Kaitsja palus jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED: Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et apellatsioon ei anna alust maakohtu põhistatud otsuse tühistamiseks. Antud juhul puudub vaidlus selles, et 29.01.2010 aastal kella 20.20 ja 21.00 vahel Eesti Vabariigi riigipiiri ületamisel leiti I.Tomsoni jope taskust 0,49 grammi peenestatud kanepit, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 1,3 %. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 392 ettenähtud kuriteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Prokurör oma apellatsioonis leiab, et I.Tomson pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud/ otsused nr 3-1-1-16-05, 3-1-1-13-07/ , et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergmeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Antud juhul on I.Tomsoni enda ütluste kohaselt tuvastatav, et ta oli täielikult teadlik, et kanepi üle Eesti Vabariigi riigipiiri viimine ilma eriloata on keelatud. Samas on ta väitnud, et ta ei soovinud kanepit üldse Soome kaasa võtta ja kanepipuru olemasolu jope taskus oli ta unustanud. Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega pole süüdistatava sellesisulised väited kummutatavad ning vaid asjaolu, et isik teab teo keelatusest ei piisa antud juhul temale inkrimineeritud kuriteo subjektiivse tunnuse – tahtluse tuvastamiseks. Kohtukolleegiumil puudub alus sellise järelduse kummutamiseks. Apellandi poolt viidatud subjektiivse tunnuse tuvastamisest läbi objektiivse koosseisu on maakohtus otsuses juba kajastamist leidnud, ja maakohus on jõudnud järeldusele, et puuduvad 3 igasugused tõendid jõudmaks järeldusele, et süüdistatav pidi mäletama, et riigipiiri ületamisel on tal taskus kanepipuru. Prokurör leiab, et kuna süüdistatav on pikaajaline ja regulaarne kanepi suitsetaja, seega vajab ta pidevalt narkootilist ainet, on tavaline kanda ainet jope taskus ning Soome Vabariigis oleks olnud seda raske saada, seetõttu on eluliselt usutav selle kaasa võtmine Eestist. Süüdistatav ei ole varjanud, et suitsetab kanepit juba aastaid, alates 1997 aastast, teeb seda regulaarselt, kord nädalas. Kohtukolleegium leiab, et selline asjaolu ei anna alust tuvastada, et ta riigipiiri ületades ja minnes mõneks päevaks külla oma tüdruksõbrale, pidas süüdistatav võimalikuks, et tal on kanep kaasas. Kord nädalas kanepi suitsetamine iseenesest selliseks väiteks alust ei anna. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, lugejale jälgitav, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine pole tuvastatav. Apellatsiooni väited maakohtu järeldusi ega põhjendusi ei kummuta, seetõttu pole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19 aprilli 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.