KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1- 10-3252 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.

aprilli 2010.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.Kostjanov ja kaitsja Mati Senkel Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Günter Koovit Süüdistatav Aleksei Kostjanov, ik: 37304070323, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 27.04.2010. a Kaitsja Vandeadvokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2010.a otsus kriminaalasjas nr 1-10-3252 Aleksei Kostjanovi süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. Aleksei Kostjanov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 11 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,21 g, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli (puhtal kujul 0,013g fentanüüli), 1 fooliumvoldiku, milles 0,059 g narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit ja 1 minigrip kilekoti pulbrilise ainega massiga kokku 0,87 g, mis sisaldas fentanüüli (puhtal kujul 0,048g fentanüüli) so. narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis Aleksei Kostjanov endaga kaasas kuni ta 03.01.2010.a kella 14.30 paiku Tallinnas Tuulemaa ja Ketraja tänava ristmikul kuriteos kahtlustatavana kinni peeti ning narkootiline aine tema juurest leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes varem on toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Aleksei Kostjanov toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Aleksei Kostjanov’i süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõistis karistuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõistis Aleksei Kostjanov´ ile 4 aastat vangistust.

§ 68lg.1 alusel arvestas karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja, s.o.

03.01.2010.a. kuni 04.01.2010.a., s.o. 2 päeva vangistust. Kandmata karistuseks luges 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68lg.1 alusel arvestas karistusaja alguseks 27.04.2010.a.

Tõkend vahistamine jäeti Aleksei Kostjanov’i suhtes muutmata. APELLATSIOONID:

1. Süüdistatav A.Kostjanov palub arvestada et vabaduses viibides soovis ta abielluda ja leida ka kindel töökoht. Soovis asuda õiguskuulekale teele. Siiralt kahetseb toimepandut. Palub kergemat karistust.
2. Kaitsja apellatsioonis palutakse otsus tühistada mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista A.Kostjanovile kergem karistus. Taotletakse täiendava narkootilise aine ekspertiisi tegemist. Leiab, et on vaja eksperdi arvamust sellest mitmele inimesele piisab äravõetud narkootilisest ainest põhjustada narkojoovet. Pärast pikaajalist karistust on süüdlasel raske resotsialiseeruda. Lühemaajalise karistuse puhul on paremini kaitstud õiguskorra huvid kuna pärast pikka karistust on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suurem. 2 Mõistetud karistus on 6 korda raskem eelmisest. Positiivset eripreventsiooni täidab lühem vangistus paremini. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3. Apellant- süüdistatav toetas nii enda kui ka kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Apellant- kaitsja toetas apellatsioone. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Palus jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud/ nt. RKKKo nr 3-114-07/, et

§ 56

lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Samuti on selgitatud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel kõiki ülalnimetatud asjaolusid arvestanud ja eelkõige silmas pidanud toimepandud kuritegu ja selle iseloomu. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud karistust kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega. Teisi, maakohtu poolt arvestamata jäetud karistust kergendavatele asjaoludele pole apellandid viidanud ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ega nendega ka arvestanud.

§ 184lg 2 sanktsioon näeb ette kolme-kuni viieteistaastase vangistuse.

Tegemist on raske rahvatervisevastase esimese astme kuriteoga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et karistuse mõistmisel arvestatakse ka millises koguses narkootilise aine käitlemises on süüdistatava süü tuvastatud. A.Kostjanovilt võeti kinnipidamisel ära narkootilist ainet, milles oli kokku puhast fentanüüli 0,061 grammi. Sellisele asjaolule on tähelepanu pööratud ka maakohtu otsuses ning kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et äravõetud narkoaine ületas koosseisulise suure koguse miinimummäära kolmkümmend korda. Narkootilise aine suure koguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda vaid NPAS § 31 lg 3 esimesest lausest ja võtta aluseks vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, seega pole antud juhul ei narkootilise aine suure koguse määratlemisel ega ka karistuse mõistmisel arvestatava süü suuruse hindamisel tähtsust fentanüülile juurde segatud ainete koostisel ega määral nagu ekslikult leidis kaitsja. Konkreetse narkootilise aine koguse, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule, kindlakstegemisel oli kohtul seaduslik alus tugineda kõikidele kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud seaduslikele 3 tõenditele, sealhulgas kohtutoksikoloogiaekspertiisile, mille tõendina lubatavust pole ei kaitsja ega süüdistatav maakohtus kahtluse alla seadnud. Kaitsja apellatsioonis esitatud väited sellest, et pärast pikemaajalise karistuse kandmist on resotsialiseerumine raskendatud, võib vastata tegelikkusele, kuid ei anna iseenesest alust süü suuruse arvestamata jätmiseks ja raske kuriteo toimepannud isikule kergema karistuse mõistmiseks. Mõistetud 6 aastane vangistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra, süüdistatav on teadlikult valinud kuritegeliku käitumise ning aastate vältel on tema poolt toimepandud nii kuritegusid kui väärtegusid. Süüdistatava väited soovist luua perekond ja tööle asuda on kiiduväärt, kuid seaduskuuleka elu alustamiseks olid A.Kostjanovil olemas kõik võimalused ka enne raske kuriteo toimepanemist, seda enam, et selliseid võimalusi oli kohus talle korduvalt andnud, teda tingimisi karistusest vabastades. Süüdistatav ei teinud eelnevatest kergematest karistustest õigeid järeldusi. Asjaolu, et vaidlustatud otsusega on süüdistatavale mõistetud kordades rangem karistus võrreldes eelnevate karistustega, tuleneb süüdistatava poolt raskema kuriteo toimepanemisest ja seaduses etteantud karistusraamidest ehk

§ 184lg 2 sanktsioonist.

Seega ei ole sellise karistuse mõistmine kohtule etteheidetav. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul ei ole ülalnimetatud karistuse muutmise alused tuvastatavad, need ei sisaldu ka apellatsioonides ning seetõttu kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas tühistamisele ei kuulu. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30. aprilli 2010. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA URMAS REINOLA 4