1-10-6536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 august 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-6536 (10230105395) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Marko Valdmaa Ik: 37807090271, EV kodanik, haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: puudub, elukoht xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 11.04.2010 kuni 12.04.2010, so 2 päeva. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4 korda KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. Marko Valdmaa süüdi tunnistada KarS §

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.

1. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Marko Valdmaa´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu.
2. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg so 11.04.2010 kuni 12.04.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Marko Valdmaale mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 28 päeva Marko Valdmaa suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Marko Valdmaa temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju 1 Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758, 6 127 742)
4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Marko Valdmaad järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Marko Valdmaa suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Marko Valdmaa´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Marko Valdmaa, 1-10-6536, kaitsjatasu“.
7. Marko Valdmaa´lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Marko Valdmaa, 1-10-6536, sundraha“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 07.09.
9. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 08.09.
10. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Marko Valdmaad süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud varguseid, viimased karistused olid 28.08.2009, 21.09.2009 ja 09.10.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi varguste eest, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, 11.04.2010 kella 18.14 paiku viibides Tallinnas Sõle 51 asuvas A-Selver ASle kuuluvas Pelgulinna Selver kaupluses püüdis varastada 2 purki õlut A-Le Coq Premium koguhinnaga 28 krooni, mille järel läbis kassa, jättes A-Selver ASle kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega Marko Valdmaa pani toime KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 2 Kohtuistungil süüdistatav Marko Valdmaa seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.04.2010 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 11.04.2010 kell 18:14 peeti kauplusest Pelgulinna Selver kinni isik, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata kauba eest summas 28 krooni. Kaup oli rikkumata. A-Selver AS tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 2) • 11.04.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et Marko Valdmaa võttis kauplusest Pelgulinna Selver kaks purki õlut väärtusega 28 krooni, pani need jope sisse ja möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. (t/l 4-5) • 11.04.2010 koostatud tunnistaja SK ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.04.2010 tema olles tööl kaupluses Pelgulinna Selver märkas videokaamerast noormeest, kes pani omale põue kaks purki õlut ning möödus kassadest jättes kauba eest maksmata. Tunnistaja pidas noormehe peale kassade läbimist kinni ja turvakontrolli käigus avastati noormehe jopest kaks purki õlut. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 6-7) • 11.04.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 11.04.2010 kell 19:25 M.Valdmaal tuvastati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr 0329 kasutades alkoholijoove 0,95 mg/l. (t/l 8) • 12.04.2010 koostatud kahtlustatava Marko Valdmaa ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja selgitab, et 11.04.2010 kella 18:00-18:30 paiku oli ta Pelgulinna Selveris, võttis kaks õlut, möödus kassast nende eest maksmata, ta peeti kinni ja toimetati politseisse. (t/l 13-15) • Väljavõttest Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest nähtub, et M.Valdmaa on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on tal 4 kehtivat karistust. (t/l 17) • Väljatrükk 28.08.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2316,09,011763, millega M.Valdmaa´le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni. (t/l 18) • Väljatrükk 21.09.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2316,09,009194, millega M.Valdmaa´le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. (t/l 19) • Väljatrükk 09.10.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsusest väärteoasjas nr 2316,09,012410, millega M.Valdmaa´le mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 360 krooni. (t/l 20) • Koopia Harju Maakohtu 02.03.2010 määrusest kriminaalasja nr 09230120401, mile kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus Marko Valdmaa suhtes KrMS § 202 alusel ja teda kohustati tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. (t/l 21-22) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 30,7 krooni. (t/l 24) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Marko Valdmaa süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, tunnistaja Stanislav Kaplunenko ütlusi, väljavõtet Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, 28.08.2009, 21.09.2009 ja 09.10.2009 Põhja Politseiprefektuuri otsuseid, 02.03.2010 Harju Maakohtu määrust, õigusvastase teo toimepanemise akti, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 3 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Marko Valdmaa käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Marko Valdmaa temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul pannud toime viis vargust. Seega oli Marko Valdmaa KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 11.04.2010 kella 18.14 paiku m. Valdmaa viibides Tallinnas Sõle 51 asuvas A-Selver AS-le kuuluvas Pelgulinna Selver kaupluses püüdis varastada 2 purki õlut A-Le Coq Premium maksumusega 28 krooni, mille järel läbis kassa A-Selver AS-le kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteona, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kauplustest õlle varastamine kujunenud süüdistatava eluviisiks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll toimepandut kahetsenud, kuid kohus ei saa seda kahetsust hinnata tõsiseltvõetavana. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat vähem kui aasta jooksul kuuel korral kinni peetud ning vähemalt viiel korral just seoses õlle A Le Coq vargustega. Vaatamata kinnipidamistele on ta aga jätkuvalt toime pannud samalaadse sisuga süütegusid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval viimasel ajal alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka temale inkrimineeritud süüteo iseloom ning ka varasemad varavastased süüteod. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik, kuid samas on kohus 02.03.2010 määrusega tema suhtes samalaadses süüdistuses alustatud kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetanud ja kohustanud teda tegema 80 tundi üldkasulikku tööd, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Samas, enam kui kuu aja möödudes menetluse lõpetamisest, olles kriminaalhooldaja järelevalve all, pani süüdistatav toime uue samalaadse süüteo. Käesolevaks ajaks, so nelja kuu möödudes puuduvad andmed, et süüdistatav oleks uuesti tabatud samalaadse süüteo toimepanemiselt ning andmed tema poolt õiguserikkumiste toimepanemise kohta puuduvad. Sellest teeb kohus järelduse, et eelmise kohtumäärusega kohaldatud kriminaalhooldus sundis süüdistatavat oma käitumist muutma. Seetõttu leiab kohus, et järjekordne ja seekord pikemaajalisem järelevalve võib süüdistatavale avaldada suunavat mõju ning sundida süüdistatavat õiguskuulekusele ka edaspidi, kuivõrd süüdistatav täitis temale määratud kohustuse tähtajaliselt. Seetõttu, arvestades süüdistatava isikuandmeid, seda, et viimase süüteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik ja süüdistatav ei ole ühtegi süütegu enam toime pannud, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Karistuse määra valikul kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning süüdistatava rünne oli suunatud väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 4