4-10-2823 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2010.a Narva kohtumajas,
- Mai 2 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasja number 4-10-2823 (6-3/2499) kirjalikus menetluses Väärteoasi Anželika Zvereva VTMS § 78 alusel esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Kaebuse esitaja ANŽELIKA ZVEREVA elukoht: xxx; isikukood: 46908092237 Kohtuväline menetleja Ida Maksu- ja Tollikeskus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 2 ja lg 3 p 1 Jätta Anželika Zvereva kaebus MTA IMTK vaneminspektor Irina Belik`i 02.08.2010.a määruse väärteoasjas nr 6-2/2499 tühistamiseks rahuldamata. Käesoleva määruse koopia saata Anželika Zvereva`le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Juhindudes VTMS § 191 p-st 12 Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Asjaolud Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliameti piirkondliku Ida maksu- ja tollikeskuse (edaspidi MTA IMTK) vaneminspektor Kaidi Laanjärv koostas 01.08.2010.a väärteoprotokolli menetlusaluse isiku Anželika Zvereva, ik 46908092237, suhtes tolliseaduse § 73 lg 1 ja § 79 lg1 tunnustel. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt saabus 01.08.2010.a kl 00.40 Venemaalt Eesti Vabariiki Narva tollipunkti jalakäijate terminali kaudu Anželika Zvereva. Nähes tolliametnikku, jooksis isik omavoliliselt terminalist ja eiras tolliametniku korduvaid korraldusi suunduda pagasi läbivaatusele. Tolliametnik oli sunnitud jooksma Anželika Zvereva järgi Peetri platsile selleks, et saada ta kätte ja toimetada terminali. A. Zvereva oli toimetatud jalakäijate tollikontrolliruumi Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirvalekonstaabli xxx abil. Enne tollikontrolli teostamist jalakäijate tollikontrolliruumis teavitas Anželika Zvereva tolliametnikku, et tal on käekotis 5 plokki sigarette. Tolliseaduse (edaspidi TS) § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 ja 3 alusel oli teostatud isiku ja tema pagasi läbivaatus (akt 10-12.1-5/12/1652), mille käigus olid avastatud Venemaa maksumärkidega sigaretid koguses 1040 tk. 02.08.2010.a koostas kohtuvälise menetleja MTA IMTK vaneminspektor Irina Belik määruse nr 6-3/2499-2, millega lõpetas väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteotunnuste ilmnemisega menetlusaluse isiku teos ning edastas materjalid kriminaalasja alustamise otsustamiseks uurimisasutusele Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonnale. Määruse kohaselt oli Anželika Zvereva talle etteheidetava teo toimepanemisel isikuks, kellele oli sama teo eest kohaldatud väärteokaristust (MTA IMTK 17.06.2009.a otsus väärteoasjas 6-3/1175), mis on karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 391 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu element. 11.08.2010.a esitas menetlusalune isik Anželika Zvereva kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale. Kohtuvälise menetleja 16.08.2010.a määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Määruse kohaselt nähtuvalt väärteoasja materjalidest sisenes A. Zvereva 01.08.2010.a Eesti Vabariiki, kandes kaasas 1040 tk Venemaa maksumärkidega sigarette, mis on 1000 tk rohkem kui alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 reisijale lubatud piirnorm ning läbis tollikontrollitsooni jättes sigaretid deklareerimata. Selline tegevus vastab TS § 73 l 1 tunnustele. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et menetlusaluse isiku tegu vastab ka KarS § 391 lg 1 tunnustele, kuivõrd isikul on kehtiv väärteokaristus TS § 73 lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on Anželika Zverevat karistatud väärteokorras TS § 73 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr 6-3/
- Teo toimepanemise aeg: 18.05.2009.a; otsuse jõustumise kuupäev: 03.07.2009.a; otsuse täitmise kuupäev: 22.06.2009.a. Anželika Zvereva`t on karistatud ka kriminaalkorras KarS § 391 lg 1 kuriteokatse eest Viru Maakohtu 24.05.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-
- Kohtuotsus jõustus 01.06.2010.a. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti A. Zvereva süüdi veel kaheksas süüteoepisoodis (30.08.2009, 08.09.2009 kl 20.00, 08.09.2009 kl 21.45, 17.09.2009, 09.10.2009, 25.10.2009, 12.11.2009, 06.02.2010), milles tema olles väärteokorras karistatud isik, toimetas Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa, jättes kauba deklareerimata ja tollikontrollist kõrvale hoidudes. Kõik eelnimetatud A. Zvereva karistused on seotud tema poolt Venemaa sigarettide Eestisse toimetamisega. Seega oli A. Zvereval 01.08.2010.a kehtiv väärteokaristus TS § 73 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja on toiminud kooskõlas KarS § 3 lg-ga 5 ja VTMS § 61 lg-ga 1, kui ta koostas kõnesolevas asjas väärteomenetluse lõpetamise määruse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, nagu ta oleks lahkunud tolliterritooriumilt, väljudes Narva TP jalakäijate terminalist Peetri platsile Narvas või et teda oleks toimetatud tolliterritooriumile terminali tagasi tuues. Ühenduse tolliseadustiku artikkel 3 kohaselt moodustab ühenduse tolliterritooriumi muuhulgas kogu Eesti Vabariigi territoorium. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et tema suhtes oli läbi viidud läbiotsimine. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt koostati isikule reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 10-12.15/12/1652, mis tähendab seda, et isik allutati reisija läbivaatusele TS § 42 tähenduses. Seetõttu on sisutud kaebuse esitaja seisukohad, nagu Maksu- ja Tolliameti ametiisikud teostasid tema suhtes ebaseaduslikult läbiotsimise; asutus teostas ebaseaduslikult A. Zvereva läbiotsimise, kuna jõudu kasutades oli ta toimetatud tollipiirile; asitõendid on saadud mitte kooskõlas seadusega; läbiotsimise protokoll on lubamatu tõend, kuna see on saadud kriminaalmenetluse seadustiku §-i 161 rikkudes. Kaebuse esitaja selgitas, et vastavalt TS § 18 p-le 1 on tolliametnikul muuhulgas õigus: kontrollida isikut tõendavaid dokumente, teha kauba, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Sama seaduse § 16 lg 6 p 2 kohaselt on tolliametnikul õigus kohaldada sundi, sealhulgas erivahendeid ja relvastust 2
(5)tollieeskirjade rikkuja kinnipidamisel, kinnipeetud isiku toimetamisel tolliasutusse, kui isik ei allu või osutab vastupanu tolliametnikele või kui on alust arvata, et isik võib põgeneda. Kaebuse lahendajal puudub põhjus arvata, et läbivaatuse akt oleks koostatud või, et A. Zverevat oleks tollikontrollile allutatud ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja taotlus tunnistada väärteoprotokoll lubamatuks tõendiks ja juriidilist jõudu mitteomavaks on sisutu, kuivõrd
- a)väärteoprotokoll ei ole tõend vaid kriminaalmenetluses koostatava süüdistuskokkuvõtte analoog väärteomenetluses ning
- b)väärteoprotokolli juriidilist jõudu mitteomavaks tunnistamise või muul moel tühistamise protseduuri ei ole menetlusseadustikus ette nähtud. Mis puutub menetlusdokumentide tõlkimise ja menetlusse tõlgi kaasamise temaatikasse, märkis kaebuse lahendaja järgmist: 1) tollil puudub tõlgi kaasamise kohustus reisija läbivaatusel, juhul kui reisija ei ole välisriigi isik (TS § 42 lg 6). A. Zvereva alaline elukoht asub Eestis. Ühenduse tolliseadustiku artikkel 4 p 2 kohaselt loetakse ühenduse isikuks füüsilise isiku puhul isikut, kelle alaline ja peamine elukoht on ühenduses. Läbivaatuse aktile nr 10-12.-5/12/1652 märgitust nähtub, et A. Zverevale oli MTA IMTK ametnike poolt tõlgitud ja selgitatud läbivaatuse akti sisu. A. Zverevale oli MTA IMTK ametnike poolt tõlgitud ja selgitatud ülekuulamise protokolli ja väärteoprotokolli sisu. Temale tutvustati tema protsessiõigused tema emakeeles. Tal võimaldati anda ütlused väärteo toimepanemise kohta omakäeliselt emakeeles. Ebausaldusväärne on kaebuse p-s 2.5. toodud kaebuse esitaja väide, et ta ei teadnud menetlusdokumentide sisu. Seda järgmistel põhjustel: A. Zvereva jaoks on 01.08.2010.a tegu juba kümnes kord, millal ta allutatakse tollikontrollile ning seejärel alustatakse tema suhtes väärteomenetlust. Kaebuse lahendaja märgib seejuures, et kõik 9 eelnevat juhtumit olid samuti seotud A. Zvereva poolt lubamatus koguses sigarettide üle piiri toimetamisega, seega ei tohiks A. Zvereval tekkida arusaamatust, mida ametnikud teevad. Väärteoprotokolli kolmandal leheküljel on A. Zvereva omakäeliselt kirjutanud vene keeles „ei nõustu protokollis märgitud teksti osaga (ei näinud tolliametnikku minu taga)”. Juhul kui A. Zvereva ei nõustunud väärteoprotokolli teksti osaga ja tegi selle kohta ka protokolli märke, ei saanud talle väärteoprotokoll olla mitte selge. Teo toimepanemise aeg oli 00:40. Väärteomenetluse toimingud leidsid aset kl 1-2 paiku öösel. Tõlgi kättesaamine sellisel kellaajal võib olla raskendatud. A. Zvereva ei esitanud menetlejale tõlgi kaasamise taotlust ega andnud menetlustoimingute ajal millegagi mõista, et ta vajab tõlki. Eeltoodust lähtuvalt kaebuse lahendaja leidis, et A. Zvereva protsessiõigused olid MTA IMTK ametnike poolt tagatud olukorrale adekvaatselt, A. Zvereva sai toimuvast hästi aru ning tema väited vastupidise kohta on otsitud ja paljasõnalised. Menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 31.08.2010.a kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta täielikult kohtuvälise menetleja 02.08.2010.a määruse. Kaebuse kohaselt ületas Anželika Zvereva 01.08.2010.a Eesti Vabariigi riigi- ja tollipiiri öösel kell 00:25. Pärast seda, kui Zvereva lahkus tolliala piiridest, jõudis ta Narva linna Peetri väljakule. Et Zvereva hilines autobussile, siis jooksis ta mööda Peetri väljakut Narva linna autobussijaama poole. Peetri väljakul jõudis talle joostes järele tollitöötaja xxx, kes haaras Zvereva seljatagant juustest kinni, tekitades talle füüsilist valu. Seejärel viis Maksu- ja Tolliameti ametiisik Zvereva tollialale. Tollialal teostasid Maksu- ja tolliameti ametnikud seadusevastaselt läbiotsimise, koostasid väärteoprotokolli vastavalt TS § 73 p 1 ja § 79 p 1. Ametiisikud alustasid menetlust Zvereva poolt tolliametniku tegevuse takistamise kohta ja tema poolt ebaseaduslikult kaupade toimetamise kohta Eestisse. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja teostas seadusevastaselt Zvereva läbiotsimise, kuna oli teda jõudu kasutades toimetanud tollipiirile. Kohtuväline menetleja koostas seadusevastaselt väärteoprotokolli selle põhjal, et asitõendid olid saadud seaduse nõudmisi eirates. Samuti ei ole antud asjas tõendeid selle kohta, et Zvereva takistas tolliametniku tegutsemist ja hoidis kõrvale tolliametniku seaduslikest korraldustest ja nõudmistest. Zvereva ei 3
(5)valda eesti keeld. See asjaolu oli teada neile ametiisikutele, kes väärtegu menetlesid. Selle tõendiks, et ta ei valda eest keeld, on see, et ametiisikud tutvustasid talle tema õigusi ja kohustusi vene keeles. Samuti tõendavad seda asjaolu tema antud tunnistused vene keeles. Kuna protsessis osaleja Zvereva ei valdanud eesti keelt, oleks protsessil pidanud olema tõlk. Ja kõik asutuse poolt läbiviidud protsessuaalsed toimingud nõudsid tingimata tõlgi kohustuslikku osavõttu. Seega on rikutud KrMS §-i 161 imperatiivseid nõudmisi. Sellega, et isikule, kelle suhtes alustati väärteomenetlust, ei olnud kutsutud kohale tõlki, ei tutvustatud Zverevat läbiotsimise protokolliga nr 10-12.1-5/1652, 01.08.
- a ega väärteoprotokolliga nr 6-3/2499-1, 01.08.2010.a – rikuti oluliselt Zvereva õigusi. KrMS § 34 lg 1 p 1 ja TsMS § 19 lg 1 p 1 alusel peab isik, kelle suhtes teostatakse menetlust, teadma, milles teda kahtlustatakse. Ja seda Zvereva õigust rikuti, kuna ta ei teadnud protsessuaalsete dokumentide sisu. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada läbiotsimise protokoll lubamatuks tõendiks, kuna Zvereva läbis tollikontrolli ja ta peeti kinni mitte tollipiiri territooriumil ja et teda toodi sundkorras tollitsooni, kus teostati ebaseaduslikult läbiotsimine. Läbiotsimise rakendamine piirab Zvereva põhiseaduslikke õigusi isikupuutumatuse osas. Kaebuse esitaja taotleb, et tehtaks teostatud läbiotsimise seaduspärasuse kontroll ja antaks sellele hinnang, samuti taotleb ta tunnistada antud tõend lubamatuks. Peale selle on läbiotsimise protokoll lubamatuks tõendiks, kuna see on saadud protsessuaalse õiguse normide deliktse ja kriminaalse rikkumisega, mis on ette nähtud KrMS §-s
- Protokollis puuduvad tõlgi andmed, tutvustamaks Zverevale protokolli ja keda oleks hoiatatud vastutusest teadlikult väära tõlke eest. Kaebuse esitaja taotles tunnistada väärteoprotokoll lubamatuks ja juriidiliselt ebapädevaks tõendiks, kuna see on saadud protsessuaalse õiguse normide deliktse ja kriminaalse rikkumisega, mis on ette nähtud KrMS §-s
- Protokollis puuduvad tõlgi andmed, tutvustamaks kaebuse esitajat protokolliga ja keda oleks hoiatatud vastutusest teadlikult väära tõlke eest. Kaebuse esitaja taotleb tunnistajatena üle kuulata xxx, elab xxx ja xxx, elab xxx. Mõlemad tunnistajad võivad anda tunnistusi väärteo asjas. Sellest tulenevalt, et menetlust teostav asutus rikkus õigusnorme, andis ebaõige hinnangu väärteo asjaoludele ja et Zvereva tegudes puuduvad kuriteo tunnused, taotleb kaebuse esitaja tühistada määrus nr 6-3/2499 väärteo menetluse lõpetamise kohta 02.08.2010.aastast, kuna süüdlaseks peetava isiku teoviisis ei esine kuriteotunnuseid. Esitatud põhjenduste põhjal taotleb kaebuse esitaja asja menetluse lõpetamist, kuna Zvereva tegevuses puudub kuriteo koosseis. Kaebuse esitaja taotleb asja materjalide juurde videomaterjali kaasamist Zvereva EV riigi- ja tollipiiri läbimise kohta 01.08.2010.a Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi Anželika Zvereva kaebuse ja väärteoasja nr 6-3/2499 materjalid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 79 lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-156-05 tuleneb, et menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. Kohus leiab, et kaebusest ei nähtu, millist kaebuse esitaja õigust on rikutud sellega, et tema suhtes lõpetati väärteomenetlus Maksu-ja Tolliameti 02.08.2010.a määrusega, kuna teos esinesid kuriteo tunnused. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on toiminud kooskõlas KarS § 3 lg-ga 5 ja VTMS § 61 lg-ga 1, kui ta koostas kõnesolevas asjas väärteomenetluse lõpetamise 4
(5)määruse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, sest kaebuse esitajat on varasemalt karistatud 17.06.2009.a otsusega nr 6-3/1175-2 samasuguse süüteo toimepanemise eest rahatrahviga 420 krooni. Kaebuse esitaja taotlused tunnistada läbiotsimise protokoll lubamatuks tõendiks, kuna Zvereva läbis tollikontrolli ja ta peeti kinni mitte tollipiiri territooriumil ja et teda toodi sundkorras tollitsooni, kus teostati ebaseaduslikult läbiotsimine, ei kuulu läbi vaatamisele VTMS § 78 lg 1 järgi esitatava kaebuse läbi vaatamisel, vaid juba kriminaalasja menetluse käigus, kus kohus annab hinnangu sellele, kas tegemist on lubamatu tõendiga ja kas tõlgi puudumisel tehtud menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et vastavalt TS § 18 p-le 1 on tolliametnikul muuhulgas õigus: kontrollida isikut tõendavaid dokumente, teha kauba, isiku ja tema isiklike asjade läbivaatust ning pidada kaupa ja isikut kinni seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Kohus ei tuvastanud, et tolliametnikud oleksid tegutsenud ebaseaduslikult. Kohtuväline menetleja on jõudnud õigele seisukohale, et väärteoprotokoll tunnistamist lubamatuks tõendiks ja juriidilist jõudu mitteomavaks on sisutu, kuivõrd väärteoprotokoll ei ole tõend vaid kriminaalmenetluses koostatava süüdiakti analoog ning väärteoprotokolli juriidilist jõudu mitteomavaks tunnistamise või muul moel tühistamise korda ei ole menetlusseadustikes ette nähtud. Samuti ei ole võimalik võtta seisukohta VTMS § 78 lg 1 järgi esitatava kaebuse läbivaatamisel kaebuse esitaja taotluste osas kuulata tunnistajana üle xxx, elab xxx ja xxx, elab xxx ning asja materjalide juurde videomaterjali kaasamist Zvereva EV riigi- ja tollipiiri läbimise kohta 01.08.2010.a. Nimetatud taotlused on võimalik esitada kriminaalmenetluse käigus, kus ka selgitatakse välja see, kas kaebuse esitaja poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud. Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
(5)