← Eesti

1-09-12421/16

Obsah (8)§ 76§ 424§ 65§ 69§ 200§ 199§ 121§ 266

Kriminaalasi nr 1-09-12421 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. september 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-12421 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär

§ 76maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Ilmar Kiisk*a temale Tartu Maakohtu 12.

august 2009.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-09-12421 mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat 5 kuud vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata advokaat Aivar Kello tasu õigusabi eest 300 krooni (tasu 250 krooni + käibemaks 50 krooni). Mõista välja Ilmar Kiisalt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 300 (kolmsada) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

(4)1 saama. Asjaolud ja menetluse käik. Ilmar Kiisk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.01.2008.a kohtuotsusega

§ 424

ja § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 22.11.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta, s.o.

kuni 30.jaanuar 2009. I.Kiiska kohustati elama alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tartu Maakohtu otsusega 12.augustist 2009 karistati I.Kiiska

§ 200

lg.1 järgi 2-aastase vangistusega,

§ 199

lg.2 p.4 järgi 4-kuulise vangistusega,

§ 121

järgi 2-kuulise vangistusega ja

§ 266lg.2 p.1 järgi 2-kuulise vangistusega.

Moodustati liitkaristus

§65lg.2 alusel Tartu Maakohtu 30.01.2008.a.

otsusega mõistetud karistusega 5 kuud vangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud vangistust. Karistusaja algus 09.04.2009.a ja lõpp 09.09.2011.a. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus alates 24.06.2010.a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 19.11.2010.a. Tartu Vangla esitas 01.07.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilmar Kiisk elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla kinnipeetavale antud iseloomustuses toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Ilmar Kiisa vabastamist. Ilmar Kiisa elukaaslane xxxxxxxxxxxei ole huvitatud, et I.Kiisk asub tema üüripinnale, kuna I.Kiisk on karistatud xxxxxxxxxxväärkohtlemise eest. Eluruumxxxxxxxxxxx, kus Ilmar Kiisk varem oma elukaaslase xxxxxxxxxxxxxxxxjuures elas, ei kuulu xxxxxxxxxxxx ja seda üüritakse kolmandalt isikult. Kokkulepitud kodukülastusajal xxxxxxxxxxxxxxkriminaalhooldusametnikku majasse ei lasknud. Seetõttu on kriminaalhooldusametnikul olemas ainult telefoniline info, et xxxxxxxxxxxxxxei ole huvitatud Ilmar Kiisa asumisest sellesse eluruumi elama. Sissekirjutus on I.Kiisal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa küla Tartu Maakonnas, kuid valla sotsiaaltöötaja sõnul on see elukoht elamiskõlbmatu- pole elektrit ega vett. Elamu kuulub I.Kiisa vanaemale, kes on surnud. Kuna muid elukohti I.Kiisal ei ole, tuleks juhul kui kohus otsustab I.Kiisa siiski vabastada, määrata tema elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 06.juulil 2010 saabus kohtule kriminaalhooldusametniku täiendav informatsioon selle kohta, et vabanemisel puudub Ilmar Kiisal kindel elukoht. Elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon elamiskõlbmatu, I.Kiisk pole seal viimase kümne aasta jooksul elanud. Seetõttu puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. 05.08.2010 saabus kohtule avaldusxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes teatab, et ta toetab Ilmar Kiisa enne tähtaega vabastamist ja on nõus I.Kiisa enda juurde elama võtma. Avaldaja on töövõimetu keskmise puudega, vajab pidevat abi. Kohus arutas I.Kiisa ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtuistungil 18.augustil 2010 ja määrusega 25.08.2010 lükkas asja arutamise edasi. Kohus pidas vajalikuks koguda täiendavaid andmeid selle kohta, kas eluruum xxxxxxxxxxxxxxx, kus elabxxxxxxxxxxxxxx, üldse vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ja kas selle eluruumi omanik ja selles elav täisealine isik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxannavad nõusoleku Ilmar Kiisa elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Selleks andis kohus kriminaalhooldusametnikule ülesanded.

(4)2 Kriminaalhooldusametnik täitis temale antud ülesanded ja teatas kohtule 31.08.2010, et xxxxxxxxxxxxvallas asuva xxxxxxxtalu, milles elabxxxxxxxx, omanik on xxxxxxxxx. xxxxxxxxxxei olnud nõus sellega, et tema kinnistule asub vabanev Ilmar Kiisk. xxxxxxxxxxxxxxei andnud nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks oma elukohas ega Ilmar Kiisk elama asumiseks sinna. Uuel kohtuistungil 03.septembril jäi Ilmar Kiisk selle juurde, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Tal oli viimati joobes juhtimine, enne seda pole olnud. Tal olid jääknähud. Vabaduses sai ta ära elada enda teenitud rahaga, ema vahel aitas. Elukaaslane xxxxxxxxxxxxtegelikult tahab, et Kiisk tagasi tuleks, sotsiaaltöötajad mõjutavad teda keelduma. I.Kiisa sõnul elas ta kuni kohtuni xxxxxxxxxxxxx koos, probleeme ei olnud. § 121 asja andis ämm politseisse. Prokurör ei toetanud I.Kiisa vabastamist, kuna puudub elukoht, kuhu paigaldada elektrooniline seade ja seal elava isiku nõusolek. Ühtegi varasemat katseaega ei ole läbitud rikkumisteta. Puuduvad alused vabastamiseks. Kaitsja taotles I.Kiisa vabastamist. Kohtu seisukohad

§ 76

lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on I.Kiisk temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt 3, seisuga 20.07.09. 1 aasta 5 kuud 28 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Ilmar Kiiska ei saa vabastada elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega. Praeguseks on Ilmar Kiisal temale mõistetud karistusest 2 aastat 5 kuud vangistust ära kantud 1 aasta 4 kuud 26 päeva. See tähendab, et ta saaks vabaneda ainult elektroonilise järelevalve alla. Ilmar Kiisa puhul ei ole täidetud elektroonilise järelevalve tingimused- ei ole olemas eluruumi omaniku ja eluruumis elavate täisealiste isikute kirjalikku nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ja on olemas vastupidinenende keeldumine sellest. Kuna on eluruumi omaniku ja selles elava isiku keeldumine elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest, puudub vajadus kontrollida ka eluruumi tehnilist vastavust seadme paigaldamise vajadustele. Kohus leiab, et ka sisuliselt ei ole Ilmar Kiisa vabastamine praegu põhjendatud. I.Kiisk kannab karistust muu hulgas kahe kuriteoepisoodi eest, mis on seotud elamisega selles elukohas- ta tungis ebaseaduslikult elumajja, ehkki teda keelati ja ta tarvitas elumajas elava xxxxxxxxxxxxx kallal vägivalda. Sellised asjaolud kujutavad endast

§ 76

lg.3 kirjeldatud kuriteo toimepanemise asjaolusid, mida kohtul tuleb vabastamise otsustamisel arvestada. Need kaks kuriteoepisoodi ei ole pandud toime ühekorraga: üks neist 19.jaanuaril ja teine 08.märts 2009. See tähendab, et neil mõlemal kuupäeval on Ilmar Kiisk olnud vägivaldne oma elukaaslase suhtes. Kohus leiab, et kinnipeetava vabastamine elama asumiseks sinna oleks moraalivastane. Lisaks sellele: kohtumäärusest 09.03.2009 nähtub, et

(4)3 Ilmar Kiisk aasta jooksul ei asunud üldse täitma kohtuotsusega määratud üldkasulikku tööd ehk ta ignoreeris täielikult kohtu otsustust. Sellises olukorras puudub igasugune põhjendus määrata isik veelkordselt kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kaitsja on taotlenud osutatud õigusabi eest tasu määramist summas 300 krooni, millest 250 krooni kohtuistung, 50 krooni käibemaks. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag
(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.