← Eesti

4-09-14630/29

4-09-14630 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juulil 2010.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-09-14630 (2590,09,005672) Kohtunik Ene Muts Kohtuis

§ 63

lg 1 alusel määrata Alar Veedlale LS § 7435 lg 1 ja LS § 7435 lg 2 järgi karistuseks 1 rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 (kolm tuhat) krooni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

  1. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 12.08.
  2. a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna komissari Margo Kuke 23.07.2009.a otsusega määrati Alar Veedlale LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni; LS § 7435 lg. 2 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni ja LS § 7435 lg. 21 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Otsuse kohaselt Alar Veedler 25.06.
  3. a kell 19.50 Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas Rakvere – Luige tee
  4. kilomeetril liikudes Pajusti suunas juhtis mootorsõidukit, sooritades enda ees sõitvast sõiduautost möödasõitu, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, takistades vastu tulevat sõidukit, mis oli sunnitud järsult pidurdama ja pöörama oma suunavööndi teeservale. Oma teoga tekitas Alar Veedla liiklusohtliku olukorra. Sõidukil puudusid mõlemal pool tahavaate peeglid. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, vastulause). Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt leiab, et temale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik rikkus LE § 219 ja § 91 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseritav LS § 7435 lg 1 ja § 7435 lg 2 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Antud olukorras pani menetlusalune isik ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid ja sõiduk ei vastanud tehnilistele nõuetele. Kaebuse sisu ja põhjendused. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult. Kaebuse esitaja leiab, et teda on karistatud liiga rangelt ja alusetult. Antud asjas on tunnistajatena üle kuulatud kaks isikut, kes on abikaasad ning kelledest üks on Viru Maakohtu töötaja ja teine Ida Prefektuuri Rakvere politseiosakonna ametnik. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolus toimunuga ja tegemist on otseselt huvitatud isikutega, siis leiab kaebuse esitaja, et otsus tema sutes on tehtud subjektiivselt. Otsuses pole toodud põhjusi, miks ei arvestatud vastulausega ja miks ei kuulatud üle Veedla autos olnud tunnistajat. Alar Veedla leiab, et kuna tema tahavaatepeeglid varastati alles mõni päev enne väärteoprotokolli koostamist, oleks politseinik võinud piirduda hoiatusega, sest uusi ei jõudnud veel panna. Asja materjalidest jääb segaseks mis marki autoga keegi sõitis, kes siis olid sunnitud väidetavalt teepeenrale sõitma ning kus olid jalgratturid. Teatavasti on olemas neile seal 2 kohas eraldi jalgrattatee. Seega polnud nende takistamine Veedla poolt võimalik. Alar Veedla ennast süüdi ei tunnista. Ta leiab, et tema suhtes on käitutud pahatahtlikult tulenevalt sellest, et tema suhtes lõpetati väärteomenetlus väärteotunnuste puudumisel seoses ühe Rakvere politseiosakonna politseinikuga. Kohapeal käitus A. Veedla sõnade kohaselt tunnistaja R. B. üleolevalt ja kasutas Alar Veedla aadressil ebaviisakaid sõnu. Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. Ta taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja palub tunnistajana üle kuulata R. J.. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Alar Veedler andis kohtus ütlusi, et 25.06.
  5. a kell 19 läbi läks ta Rakverest maale. Eelnevalt käis Vilja poest läbi ja keeras sealt Piira tänava ristist Tartu tänavale. Ees sõitis pikap BMW, selle ees kirsipunane auto. Järgi sõitis veel 2-3 autot. Sõitis 70-80 km/h. Tema ees oli veel üks auto, mis sõitis neist mööda. Kui A. Veedla R. B. mööda sõitis, siis taga oli veel must Merscedes, mis sõitis temast mööda. Enne Pajustit võttis A. Veedla kiiruse maha, sest oli 50 km/h ala. Siis sõitis Vitara tema ette ja vehkis käega. Ta ei saanud midagi aru. B. tuli autost välja, politsei vestiga. Küsis kas vastu lõugu on saanud või tahab saada. Küsis, kui põhjust siis võib anda. Küsis dokumente ja A. Veedla andis juhiload. B. läks autosse ja helistas, tuli tagasi ja küsis kõiki dokumente. Ähvardas koeraga. Ütles, et tuleb patrull. Tuligi patrull Rakverest, lasti puhuda. R. B. kirjutas politsei autos protokolli. Siis oli kord A. Veedla käes, kirjutas selle ära ja teda lasti minema. On trahvid maksnud, ei saanud aru mille eest vastu hambaid pidi saama. Kui R.B. eraisikuna nägi seda asja, miks siis politsei vesti selga pani. Alar Veedla jaoks kujutas ohtu R. B., kui autole ette sõitis. Märguannet aknast ei andnud. Midagi vehkis käega ja keeras Veedla juhitud autole ette. Ei saanud aru, mis märguande ta andis, järgmiseks keeras ette. A. Veedla pidurdas ja pidas kinni. Tema ees sõitis BMW, tegi temast möödasõidu, oli veel üks auto. A. Veedla tegi möödasõite 90-95 km/h kiiruse juures. Teades Žigulid, siis spidomeetri näiduga 100-ga sõites on tegelikult 80-90 sees. Kui keegi ees sõidab 90 km/h, siis temal näitab
  6. Üle 100 spidomeeter ei näidanud kui hakkas möödasõitu tegema. 70-80 km/h sõitsid ees sõitvad autod, seepärast tegi möödasõite. Nii oli raske sõita maanteel. Arvab, et tema juhitud auto käitus stabiilselt. Autole oli tehtud remont, ei saanud vänderdada. Auto oli sõidukorras. Jalgrattureid nägin rattateel. Maanteel ei olnud jalgrattureid ja jalakäijaid. Möödasõitu sooritades oli selle ohutuses kindel, vastu ei tulnud keegi. Keskmine peegel on olemas, näeb sealt, mis toimub. Sõiduk oli tehniliselt korras aga peeglid võeti ära kui oli tööl. Ta sõitis koju, et peeglid külge panna. Ei olnud ju vajalik kohe kruvikeerajaga peegleid paigaldama hakata. Alar Veedla väidab, et politseinik on ment, mis vahet seal on, see on lühend. Ta ise ei olnud joobes ja narkouimas. Kui sõber oli narkouimas, miks ei tehtud siis teste. See on solvang. Ma ei tarvita alkoholi. Joodikuks nimetamine on tema jaoks solvang nagu politseinik tunneb ennast mendiks nimetatuna solvatuna. Menetluse kohta seletas Alar Veedla, et tavaliselt kutsutakse ikka kõigepealt see isik politseiautosse, kes tekitas ohtliku olukorra, miks siis esimesena R. B. kutsuti. Alar Veedla arvas, et teda oleks pidanud esimesena üle kuulama. Ta pidi tund aega ootama. Politseitöötajal on nagu eelisõigus. Protokoll tehti kohapeal, ütlused võeti enne, siis koostati protokoll. Protokolli koostamisel sai ütlusi anda. Õigustest midagi räägiti, arusaamatut midagi ei olnud. Protokolli koopia sai kätte. Vastulause esitas, jurist tegi. Tunnistaja R. B. andis ütlusi, et ta tunneb Alar Veedlat, sest oli 5 aastat piirkonna konstaabel vallas, kus A. Veedla elas. Tunnistaja töötab politseis 15 aastat. 3 Eelmisel suvel ühel õhtul kella 19-19.30 vahel lõpetas tunnistaja töö Rakveres. Pärast auto tankimist hakkasid nad abikaasaga kodu poole sõitma erinevate autodega, tunnistaja ees, abikaasa taga. Sõitsid linnast välja mööda Tartu tänavat Luige maanteele. 11 km linnast väljas nägi tunnistaja imeliku juhtimismaneeriga valget Žigulid, pidurdas 4 ratas blokki, see oli kahtlane. Tunnistaja oli vormis, eraautoga, sõitis edasi. Üle risti sõitsid suunaga Pajusti peale. Peeglist vaatas, et see auto hakkas kõigist mööda sõitma, kõigepealt tunnistaja abikaasast, siis tunnistajast. Tunnistaja sõitis kiirusega 90 km/h, kui temast hakati mööda sõitma. Sõiduk tegi tunnistaja taga olevate autode vahelt möödasõite. Kui alustas tunnistajast möödasõitu, nägi tunnistaja, et eest tuleb auto. Siis tõmbas tee äärde ja vastutulev auto samamoodi, nii et tema mahtus läbi autode vahelt. Žigulis oli kõrvalistuja, kes tunnistajale otsa vaatas. Tema pupillid olid laiali ja tunnistajal tekkis mõte, et ei tea kes roolis on, kas joobes juht. Teel on järsk kurv, kust auto kaldus vasaksuuna vööndisse, seal oli pidav joon. Tunnistaja mõtles, et juhil kas juhtus midagi või on joobes, narkouimas, et ta ei sekku kui politseinik vaid kui tavakodanik. Kergliiklustee oli seal. Kui auto oleks sinna sõitnud, siis oleks suur õnnetus juhtunud. Tulemas oli asula, kus 50 tunnikiirus, siis kodanikukohus ütles, et peab teda jälgima, sõitis kõrvale ja andis käega peatumismärguande. Pikk sirge oli enne seda, kiirused suured. 2 inimest olid autos, tunnistajal kaasas teenistuskoer. Kui auto seisma jäi siis nägi, et härra Veedla oli roolis. Neid on kolm venda, ei saanud kohe aru, kes neist. Tunnistaja tutvustas ennast ja palus dokumente. Kohe helistas välijuhile, et mis edasi teha, sest ei olnud ise tööl, saadeti patrull. Tunnistaja Õ. B. andis ütlusi, et ta sõitis töölt koju, tunnistaja sõitis abikaasa järel. Kell võis olla 19.30 ringis. Linna vahel, Tartu ja mingi tänava ristil tuli Žiguli teele, pidurdas järsult. Sõitis närviliselt nende taga. Pärast Piira risti oli näha et sõidumaneer närviline üritas möödasõite sooritada. Esimesel möödasõidul sõitis tunnistajast mööda. Tunnistaja hoidis abikaasa autoga pikivahet aga pidi pidurdama, et ta saaks ohutult mööda sõita, oli tihe autode vool. Teel katkendjoon aga kohapealsed inimesed teavad, et kerge küngas ja ei ole vastutulev auto kohe näha. Tunnistaja eeldab, et kaebaja ei näinud vastutulevat autot, tekitas liiklusohtliku olukorra. Nad pidid tõmbama teepervele, et kõik autod ära mahuksid. Tunnistaja sõitis maanteel 90-95 km/h, selle kiiruse pealt sõideti temast mööda. Nii tunnistaja kui abikaasa pidid pidurdama ja vastusõitnud auto ka. Žigulil oli kiirus suur ja ühes kurvis tundus, et hakkab juhitavust kaotama, tagumine ots vänderdas, vaatas, et sõidab kraavi. Abikaasa läks järgi ja peatas kinni. Olukorra tegi ohtlikuks, sest oli valminud kergliiklustee, kus liikus palju rahvast ja sõiduteel sõitsid ka jalgratturid. Kergliiklustee oli ülerahvastatud. LE §
  7. Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE §
  8. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. LS §
  9. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine

(1)Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub väärteomenetluse seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 1
(2)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu järeldused. 4 Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Alar Veedla poolt LS § 91 ja § 219 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. Menetlusaluse isiku Alar Veedla ütlustega ning tunnistajate R.B. ja Õ. B. ütlustega on tõendatud, et 25.06.
  1. a kella 19 ja 20 vahel Alar Veedla juhtis mootorsõidukit Rakvere – Luige maanteel, kus oli tihe liiklus. Kõigi eelnimetatud kolme isiku ütlustega on tõendatud, et Alar Veedla tegi möödasõite sõidukitest, mis sõitsid 90 km/h. Alar Veedla ütluste järgi hindas ta oma sõiduki kiirust auto spidomeetri järgi, mis näitab tegelikkusest suuremat sõidukiirust. Pärast möödasõitu vahetult enne Pajusti asulat ta pidurdas, et vähendada kiirust asulas lubatud kiiruseni, mis LE § 124 p 1 järgi on 50 km/h. Tunnistajate R. B. ja Õ. B. ütlustega on tõendatud, et liiklusohtliku olukorra tekitamine enne Pajusti asulat, Rakvere – Luige maantee
  2. kilomeetril. Liiklusoht seisnes Alar Veedla sooritatud möödasõidul mõlemas suunas liikvate sõidukite sõidutrajektoori muutmises selleks, et võimaldada möödasõidumanöövrit teostava sõiduki takistusteta liikumine. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes. Mõlemad tunnistajad tajusid ohtu sarnaselt ja tegid samasuguseid manöövreid võimaldamaks mööduda menetlusaluse isiku juhitud sõidukil temale teed andes. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused tõendavad tema sõitmist mootorsõidukiga, millel puudusid tahavaatepeeglid külgedel. Sama asjaolu kinnitab ka tunnistaja R. B.. LE § 219 järgi liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Tahavaatepeeglid on nõutavad Liiklusseaduse § 13 lg 3 alusel teede- ja sideministri 18.05.
  3. a määrusega nr 50 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ koodiga
  4. Kummalised on kaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebuse esitaja suhtes on käitutud pahatahtlikult, mis tuleneb tema suhtes Rakvere politseiosakonna politseiniku poolt alustatud väärteomenetluse lõpetamisest väärteotunnuste puudumisel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist kaebuses esitatud väited, mille kohaselt käitus R. B. Alar Veedla suhtes sündmuskohal üleolevalt ja kasutas Alar Veedla aadressil ebaviisakaid sõnu. Alar Veedla ja tema kaitsja said kohtuistungil tunnistajat küsitleda. Tunnistaja ebaviisakusest ja üleolevast käitumisest ei tõusetunud küsimustki. Alar Veedla ise nimetab politseiametnikku mendiks („ment“). Kaebuse esitajat ei nimetanud keegi kohtuistungil joodikuks. Alar Veedla heidab ette, et miks ei tehtud kaasasõitnud sõbrale joobetesti, millega möönab sõbra narkouimas oleku võimalikkust. Nendest asjaoludest järeldub, et kaebuse esitaja Alar Veedla omistab enda käitumist ja hoiakuid politseiametnikele. Kohus ei tuvastanud politseiametnikust tunnistaja R.B.i käitumises Alar Veedlalt peegelduvat käitumist. Mitte mingisugust alust ei ole järeldada kohtuvälise menetleja ametnike pahatahtlikkust Alar Veedla suhtes toimunud väärteomenetluses. Menetlusaluse isiku Alar Veedla ja tunnistajate R. B. ja Õ. B. ütlustega on tõendatud Alar Veedla ohtlikud manöövrid mootorsõidukiga sõitmisel, millega ta seadis ohtu nii enda kui teiste liiklejate turvalisuse. Tunnistajad R. Bamberg ja Õ. B. tõendavad, et nad sõitsid lubatud maksimaalse sõidukiirusega, mis on LE § 124 p 2 järgi 90 km/h,. kui neist kaebuse esitaja juhitud sõiduk möödasõitu alustas. Kaebuse esitaja põhjendab möödasõitu vajadusega mööduda temast 10-20 km/h võrra aeglasemalt sõitvatest sõidukitest. Aeglasemalt sõitvad sõidukid muudavad tema maanteesõidu raskeks. Oma sõidukiirust kaebuse esitaja tuletab, sest tema sõiduki spidomeetri näit näitab tegelikkusest erinevat kiirust. Sõidukite tihedus teelõigul, sõidukite liikumise kiirus, möödasõidumanöövrid ning lähenemine asulale andsid küllaldaselt alust järeldada ohtliku situatsiooni olemasolu. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Alar Veedla juhitud auto tegi möödasõidumanöövreid korduvalt ja möödasõidul tuli teistel sõidukitel talle teed anda, seda nii pärikui vastassuunas sõitvatel sõidukitel. Asjaolu, et vastassuunas sõitnud auto ei peatanud, ei oma asjas tähtsust. Samuti ei muuda olukorda vähemohtlikuks asjaolu, et maantee kõrvale ehitatud 5 kergliiklustee tõttu ei liikle maanteel jalakäijad ja jalgratturid. Menetlusalune isik ja tunnistajad kinnitasid, et kergliiklusteel olid liiklejad. Tunnistaja R. B. reageering sõiduki kinnipidamiseks tulenes olukorra ohtlikkusest. Kui ta nägi, et teine auto tuleb vastu, siis tõmbas võimalikult teepeenrale. Ta tegi kõik, et avarii ära hoida ning seejärel ohtliku olukorra tekitaja peatada. Alar Veedla poolt mootorsõiduki juhina LE § 91 ja § 219 rikkumistes puudub VTMS §-des 741– 7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis. Seetõttu on tema väärteod kvalifitseeritavad LE § 7435 lg 1 järgi LE § 219 rikkumise osas ja LE § 7435 lg 2 järgi LE § 91 rikkumise osas. Kohus ei tuvastanud Alar Veedla süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud Alar Veedla suhtes toimunud väärteomenetluses menetlusnormide rikkumist. Alar Veedlale selgitati menetlusaluse isiku õigusi vastavalt VTMS §-le
  5. Õiguste selgitamist kinnitas Alar Veedla kohtuistungil. Tema menetlusaluse isikuna ülekuulamisele on eelnenud õiguste selgitamine, mis on kinnitatud allkirjaga protokollis, samuti väärteoprotokolli pöördel. Kohtuväline menetleja saab teha alles pärast tõendite hindamist järeldused väärteotunnuste olemasolust ja isiku kohta, kelle teos esinevad väärteotunnused. Seepärast on loogiline, et esimesena kogutakse tõendid, kuulatakse üle tunnistajad ja seejärel menetlusalune isik, kelle suhtes menetlust alustatakse. Nendest asjaoludest lähtudes on põhjendatud kohtuvälise menetleja ametniku tegevus esmalt tunnistaja ülekuulamiseks ja seejärel menetlusaluse isiku ülekuulamiseks. Teatud asjaoludel on võimalik väärteomenetluses koheselt ka menetlusaluse isiku ülekuulamine. Sellised olukorrad tekivad näiteks liiklusjärelevalves tehnikavahendite kasutamisel saadud tulemuste fikseerimisega ja asjaolude kohese selgumisega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause VTMS § 69 lg 6 sätestatud korras. Vastulauses on märgitud, et ta ei nõustu koostatud väärteoprotokolliga, sest leiab, et ei ole liikluseeskirju rikkunud. Alar Veedla väidab, et vastu ei tulnud ühtegi sõidukit ning sellega ta veendus möödasõidu ohutuses. Temaga ühes autos oli tee peal hääletanud isik R. J., kes on toimunu tunnistaja. Alar Veedla tunnistab tagavarapeeglite puudumist. Need olid mõni päev tagasi ära murtud ja ta ei olnud jõudnud uusi muretseda (tl 17). Kohtuväline menetleja on vaidlustatavas otsuses vastulause olemasolu ja selle põhjendusi märkinud. Kohtuväline menetleja ei kuulanud üle vastulauses nimetatud tunnistajat. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja loobus tunnistaja R J.u ülekuulamisest (tl 55). Kohus lahendas kaebuse tunnistajat R. J. üle kuulamata. Kohus leidis, et R. J. tunnistajana ülekuulamata jätmine ei kahjusta asja igakülgset ja objektiivset lahendamist. Tunnistaja võttis kohtuga ühendust ja teatas, miks ei saa kutsel märgitud ajal kohtusse tulla. Tunnistaja ilmumata jäämise järel loobus kaebuse esitaja tema ülekuulamisest taotlemata asja arutamise edasilükkamist. Kaitsja palus kõrvale jätta tunnistaja Õ. B. ütlused, sest tunnistaja ülekuulamisel on rikutud menetlusnorme. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, sest Õ. B. kuulati kohtus üle vahetult ja seetõttu tema ütluste tõendite hulgast kõrvale jätmiseks ei ole põhjust. Tunnistaja ülekuulamise protokolli andmetel on kohtuvälise menetleja ametnik, Rakvere politseiosakonna konstaabel Kristina Aja Õ. B. tunnistajana üle kuulanud 25.06.
  6. a ajavahemikus kella 21.10 kuni 21.
  7. Tunnistaja on kirjutanud ütlused omakäeliselt. (tl 14, 15). Sama konstaabel on 25.06.
  8. a ajavahemikus kella 20.47 kuni 21.19 üle kuulanud menetlusalust isikut Alar Veedlat. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise ajad osaliselt kattuvad. Kohtuvälise menetleja sama ametnik ei saa kahte isikut samal ajal üle kuulata. Kuna tunnistaja on ütlused kirjutanud omakäeliselt, ei ole tema ülekuulamine protokollis märgitud ajavahemikus ka välistatud. Kohus ei võtnud asja lahendamisel aluseks kohtuvälisele menetlejale antud ütlusi, vaid kuulas tunnistajat kohtuistungil vahetult. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei tekkinud kahtlusi. Seetõttu ei tule tunnistaja Õ. B. ütlusi kõrvale jätta. 6 Alar Veedla pani ühe teoga toime mitmele eri süüteokoosseisule vastavad süüteod, rikkudes liikluseeskirja erinevaid sätteid. Talle on vaidlustatud otsusega mõistetud kaks põhikaristust ja lisakaristus.

§ 63

reguleerib põhikaristuse kohaldamise mitme süüteo eest.

§ 63

lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 63

lg 3 järgi kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

§ 63

lg 1 järgi tuleb Alar Veedlale mõista üks põhikaristus, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja kaevatava otsuse ja teeb VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse, mis ei halvenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Alar Veedlale

§ 63lg 1 alusel ühe karistuse.

Alar Veedla on varem karistatud väärteomenetluse korras korduvalt 2002., 2003.,

  1. ja
  2. aastal. Arutatava teo toimepanemise ajaks oli KarRS § 25 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg, mille jooksul karistused arhiveeritakse, möödumata vaid kahe karistuse osas. Alar Veedlal on varasemad karistused kantud ja asja arutamiseks ajaks möödunud ka kõigi karistuste osas KarRS § 25 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg. Neil asjaoludel peab kohus põhjendamatuks lisakaristuse määramist ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse LS § 7435 lg 21 alusel määratud lisakaristuse osas. Kaitsja taotleb Alar Veedlale menetluskulude hüvitamist ja esitas dokumendid õigusabikulude osas 7200 krooni ulatuses. VTMS § 23 alusel kaitsja tasu hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral. Alar Veedla süü tõendatuse korral jäävad menetluskulud tema kanda. Ene Muts Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.