← Eesti

1-10-9197/2

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna Avalduse ese Sissenõudja Kohtutäitur

  1. september 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-10-9197 (täiteasi nr 191/2001/3234) Tallinna Linnakohtu
  2. veebruari 1997 otsus Margo Schvartsi karistamises KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kalev Kuningas Margo Schvarts (isikukood 36807066010; aadress xxxxxx xxx-x xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) aegumise kohaldamine Kohtute Raamatupidamiskeskus Rita Lohu RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus
  3. Rahuldada Margo Schvartsi avaldus ja tunnistada Tallinna Linnakohtu
  4. veebruari 1997 otsuse täitmine Margo Schvartsile mõistetud tasumata rahalise karistuse osas 3600 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused
  5. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
  6. Selgitada: 3.1 rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Asjaolud Margo Schvarts on süüdi mõistetud Tallinna Linnakohtu
  8. veebruar 1997 otsusega ja karistatud kriminaalkoodeksi (KrK) § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Margo Schvarts on esitanud
  9. juulil 2010 kohtule avalduse tasumata rahalises karistuses 3600 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud
  10. oktoobril
  11. Rahalise karistuse tasumata nõuded kokku 3600 krooni. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgnik trahvi katteks tasunud ei ole. Kontrollitud registervara olemasolu, registervara ei oma. Arestitud võlgniku pangaarved, laekumisi ei ole. Töökohta Eesti Vabariigis ei oma. Vara millele saaks sissenõuet pöörata puudub
  12. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1). KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri kohtule avaldatust. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Margo Schvarts on süüdi mõistetud KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Tallinna Linnakohtu
  13. veebruar 1997 otsuse täitmine Margo Schvartsile mõistetud tasumata rahalises karistuses 3600 krooni aegunuks. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  14. peatüki §-des 383 –
  15. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Kalev Kuningas Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.