1-10-7521/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2010.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-7521 Kohtukoosseis Malle Preimer, Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi Stig Gerdt Olseni süüdistus KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Stig Gerdt Olsen Süüdistatav Stig Gerdt Olsen sünd. 21.03.1953, elukoht XXXXX-XXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXX, kohtu poolt varem karistamata. RESOLUTSIOON
4. Jätta Stig Gerdt Olseni apellatsioon Harju Maakohtu
5. juuni 2010.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
6. Stig Gerdt Olsen tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 40 päevase vangistusega. Karistuse alguseks loeti
7. mai 2010.a, karistus loeti kantuks ja S. G. Olsen vabastati vahi alt kohtusaalis. Stig Gerdt Olsen tunnistati süüdi selles, et ta 24.04.2008.a kella 11.30 ajal juhtis Tallinnas Mahtra tänaval mootorsõidukit Chrysler 010 ATT joobeseisundis.
8. S. G. Olsen esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse üldkorras jätkamist, leides, et süüdistusasja menetlemisel on rikutud kokkuleppemenetluse norme. Kokkuleppemenetluse kohaldamine ja kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Talle ei selgitatud piisavalt tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kuivõrd tema emakeeleks on norra keel, siis ei saanud ta keelebarjääri tõttu kaitsjaga arusaadavalt suhelda. Apellant on seisukohal, et kohus ei selgitanud välja, kas kokkuleppe sõlmimine oli ikka tema tegelik vaba tahe. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud, kas on aset leidnud tegu, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi tuleb see kohtu hinnangul kvalifitseerida. Kuivõrd kohus ei ole apellandi tegelikku tahet välja selgitanud, kuulub kohtuotsus tühistamisele.
9. Apellatsioonile esitas vastulause prokurör, kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu. Kohtueelses uurimises oli tagatud süüdistatavale norra keele tõlk kõikide menetlustoimingute juures, prokuröriga suhtles süüdistatav inglise keeles, arusaamistakistusi ei olnud. Apellatsioonis viidatud mürgitamise juhtum S. G. Olseni suhtes ei leidnud teises kriminaalmenetluses kinnitust ning viidatud sündmus ei olnud seotud kõne all oleva süüdistusega (prokuröri poolt on lisatud 29.08.2008.a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta). Kohus ei ole rikkunud KrMS
10. peatüki
11. jao sätteid, kohus on teinud kõik endast oleneva S. G. Olseni vaba tahte tuvastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et Stig Gerdt Olseni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
13. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao sätete rikkumisega. Selliseid rikkumisi kohtukolleegium ei tuvastanud.
16. Apellandi väide, nagu poleks ta keelebarjääri tõttu menetluse käigust aru saanud ning kaitsjaga suhtlus raskendatud olnud, on väheveenev. Kokkuleppe sõlmise juures on viibinud norra keele tõlk /tl 102-103/. 14.06.2010.a toimunud kohtuistungil on osalenud inglise keele tõlk. Süüdistatav on aga esitanud taotluse, et talle määrataks kaitsjaks inglise keelt valdav advokaat. Kohus rahuldas süüdistatava taotluse /tl 111/. Seega ei esine kahtlusi selles, et süüdistatav peale norra keele ka inglise keelt piisaval määral valdab. 16.06.2010.a toimunud kohtuistungil osutasid S. G. Olsenile õigusabi kaks kaitsjat, varasemas menetluses osalenud kaitsja ning inglise keelt valdav kaitsja /tl 114/. Kohtukolleegium on seisukohal, et tõlkide osalemine nii kohtueelses kui kohtulikus menetluses on olnud tagatud ning eesti keele kui kriminaalmenetluse keele mittevaldamine ei takistanud süüdistataval mõistmast talle esitatud kahtlustuse sisu, kokkuleppemenetluse olemust, selle tagajärgi ning oma õigusi kokkuleppemenetluses.
17. Nagu eelpool märgitud, on prokurör, Stig Gerdt Olsen ja tema kaitsja 04.06.2010.a sõlminud kokkuleppe, milles on fikseeritud kõik asjaolud, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 102-103/. Nõustumist kokkuleppega on süüdistatav oma allkirjaga kinnitanud.
18. S. G. Olseni väidet selle kohta, nagu ei oleks kohus tema tõelist tahet välja selgitanud, on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendamatu. Tõsi, et kuivõrd süüdistatav loobub kokkuleppemenetlusega nõustudes mitmetest teda kaitsvatest õigustest, siis peab kokkuleppe 2 sõlmimine vastama tema tõelisele tahtele. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole kindlaks tehtud ühtegi faktilist asjaolu, mis kummutaks või seaks kahtluse alla S. G. Olseni vaba tahte kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmisel, kokkuleppe sõlmimisel või maakohtus kokkuleppemenetlusega nõusoleku kinnitamisel. Kohtuistungi protokollist nähtub üheselt, et kohus on selgitanud süüdistatavale tema õigusi, mis on olnud S. G. Olsenile arusaadavad. Pärast kokkuleppe avaldamist prokuröri poolt on süüdistatav kohtule kinnitanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Seejärel on kohus teinud süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning seda, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. S. G. Olsen kinnitas, et väljendas kokkuleppe sõlmimisega oma tõelist tahet ning et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava vaba tahet kokkuleppe sõlmimisel on kinnitanud süüdistatava mõlemad kaitsjad ja prokurör. Seega on kohus teinud istungil kõik, et veenduda kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkuses süüdistatava poolt.
19. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval kokkuleppemenetluses olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao rikkumiseks.
22. Apellatsioonis esitatud seisukohaga, mille kohaselt kohus on rikkunud menetlusõigust sellega, et kohtuotsuses on üksnes kirjeldatud, millega seoses on S. G. Olsen kohtu alla antud, kuid sellest ei selgu, kas kohus on tuvastanud, et oleks aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kes selle teo on toime pannud tema, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi kohtu hinnangul tuleb see kvalifitseerida, kohtukolleegium ei nõustu. Vaidlustatud kohtuotsus vastab KrMS § 249 nõuetele. Nimetatud paragrahvi kohaselt märgitakse kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse põhiosas üksnes see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu.
23. Kõike eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole rikutud Kriminaalmenetluse seadustiku
24. peatüki
25. jao sätteid, maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. Seega, juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus Stig Gerdt Olseni apellatsiooni läbi vaatamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Urmas Reinola 4