Obsah (4)

§ 424§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. septembril 2010. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-8749 Kohtukoosseis kohtunik Ing

§ 424

järgi käskmenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav Juri Brõtškin elukoht: XXXXXXX XXX X-XX Tartu; isikukood: 38302092748; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada Juri Brõtškin

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 65 (kuuskümmend viis) päevamäära, s.o 15 210 (viisteist tuhat kakssada kümme) krooni.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuuks järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb Juri Brõtškinil tasuda igakuiselt 1 267 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni ja 50 senti kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Juri Brõtškinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Juri Brõtškinilt menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 22 (kakskümmend kaks) krooni 50 senti. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

1. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri
2. Selgitusse märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele, millega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse koopia saata Juri Brõtškinile, tema kaitsjale advokaat Karl Saavole ja prokurörile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Juri Brõtškinit süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.03.
3. a kella 04.10 paiku Tartu linnas Lunini tänaval mootorsõidukit Peugeot reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Juri Brõtškin toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada Juri Brõtškin süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 65 päevamäära (üks päevamäär on 234 krooni) s.o kokku 15 210 krooni. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust 65 päevamäära, so 15 210 krooni riigituludesse, tasub Juri Brõtškin kaheteistkümnes võrdses osas, s.o 1 267.50 krooni kaupa igakuiselt kaheteistkümne kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

§ 50alusel võtta ära Juri Brõtškinilt mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse kohta Kohus on seisukohal, et on olemas KrMS §-s 251 lg 1 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Süüdistus

§ 424

järgi on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega, milleks on tunnistajate Eevi Kolgi ja Indrek Oinuse ütlused(tl 1-5), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 6) ning Juri 2 Brõtskini enda ütlused (tl 9-10), milles ta tunnistab oma süüd ja avaldab kahetsust. Juri Brõtškinil tuvastati tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110MK abil alkoholikontsentratsiooni sisalduseks väljahingatavas õhus 0,82 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 20 lg 3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli Juri Brõtškin alkoholijoobes, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Juri Brõtškini karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Juri Brõtškin on varem kriminaalkorras karistamata, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused (tl 12-13). Kohus on seisukohal, et arvestades Juri Brõtškin puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et tegemist on esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest kuritegudest hoiduma kõige kergema, s.o rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades seda, et Juri Brõtškinil tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel tuleb anda Juri Brõtškinile võimalus kanda rahalist karistust ositi 12 kuu jooksul vastavalt

§-le 66 lg 1,3. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 alusel sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 22.50 krooni ja kaitsjatasu 420 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 3