(4)1-08-15994 Lõpetada Peeter Napritsoni suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 tunnustel. Kohustada Peeter Napritson’it tasuma riigituludesse 15 000.- krooni kriminaalmenetluse kulu 7.- krooni krooni hiljemalt hiljemalt 31.12.2010.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. ning Selgitada, juhul kui isikud ei täida endale võetud kohustust uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kooskõlas KrMS § 183 järgi jätta riigi kanda Karel Mällas`ele määratud kaitsja tasu õigusabi eest summas 2053 (kaks tuhat viiskümmend kolm) krooni ja 20 senti. Määrus saata täitmiseks Andrus Alemaa’le, Karel Mällas’ele, Peeter Napritson’ile ja teadmiseks prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p.7 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust selle kohta, et Andrus Alemaa ja Karel Mällas kaastäideviijatena panid toime kelmuse katse, samuti kasutasid kannatanu A. T. suhtes vägivalda, lisaks esitati süüdistus Andrus Alemaale kannatanu A. I. kehalises väärkohtlemises kolmel korral, sh ühel juhul koos Peeter Napritsoniga, kellele samuti nimetatud episoodis süüdistus esitati. Seega hõlmab kriminaalasi viite erinevat tegu, millest kelmuse toimepanemine jääb ajavahemikku 31.08.2007.a. kuni 09.10.2007.a., A. T. suhtes toimus vägivalla kasutamine 25.07.2007.a., Aivar Ild suhtes toimus vägivalla kasutamine 12.10.2006.a., 16.10.2006.a. ja 07.11.2006.a. Lähtudes eeltoodust esitati Andrus Alemaa`le süüdistus KarS §

(4)1-08-15994 väiksemale süüle. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse ning KarS § 209 lg 2 järgi ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega jääb kehalise väärkohtlemise eest mõistetav raskeim karistus alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale ning kuigi kelmuse eest mõistetav karistus saab olla üks kuni viis aastat vangistust, siis antud konkreetset kuritegu ning KarS § 25 lg 6 arvestades, ei ole antud kriminaalasjas süüdistatavate süü toimepandud kuritegude puhul suur. Kahjunõude väljenduseks kriminaalmenetluses on konkreetse kahjunõude esitamine tsiviilhagi kujul. Süüteoga tekitatud kahju võib olla kas varaline, füüsiline või moraalne. Käesolevas kriminaalasjas ei ole esitatud kannatanute poolt tsiviilhagi. Samuti on antud juhul oluliseks see, et kannatanu A. I. ning tema lähedased ei soovi menetluse jätkamist, kuna teo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ning samuti on kannatanu kuriteo toimepannud isikutega leppinud, sh saavutanud kompromissi tsiviilvaidluses, millega seonduvalt süütegude toimepanemine 2006.a. aset leidis. Kannatanu A. T.-le on samuti tehtud Karel Mällas`e ja Andrus Alemaa poolt ettepanek heastada tekitatud kahjud. Nimetatud isikute vahel on pooleli tsiviilõiguslikud vaidlused, kus süüdistavad Alemaa ja Mällas on valmis oma nõudest loobuma A. T. kasuks eesmärgil heastada süüteoga tekitatud kahjud. Käesolevas kriminaalasjas esinevad samuti menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopia tegemise kulud, mille tasumise kohustuse on süüdistatavad lubanud võtta alljärgnevalt: Peeter Napritson 7.- krooni /kd II tl 64/; Karel Mällas 290.- krooni /kd II tl 62/; Andrus Alemaa 290.- krooni /kd II tl 63/. Ükski süüdistav ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, samuti ei ole nendega seoses alustatud pärast nimetatud tegude toimepanemist kolme aasta jooksul uusi kriminaalasju, mistõttu on antud kriminaalasja arvestades, sh seda, et isikud ei ole ise menetlust tahtlikult venitanud, isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Samuti arvestades, et käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuriteod, milles süüdistatavate süü ei ole suur ning kuriteoga tekitatud kahju heastamisele asumisena on käsitletav ka valmisolek selleks, mis väljendub lubaduses heastada tekitatud kahjud, võib käesoleva kriminaalmenetluse lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kuna isikutele kohustuse panemisega on riik antud juhul piisavalt täitnud karistuslikke volitusi. Samuti ei ole menetlusökonoomiast lähtudes otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kuna karistusõiguslik eesmärk on saavutatud ning eripreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine süüdistatavate suhtes vajalik. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatavad on nõus täitma talle pandud kohustusi lõpetada kriminaalasi: Andrus Alemaa suhtes ning määrata talle kohustuseks maksta 60 000.krooni ning kriminaalmenetluse kulu 290.- krooni riigituludesse tähtajaga 31.12.2010.a. Karel Mällas suhtes ning määrata talle kohustuseks maksta 40 000.- krooni ning kriminaalmenetluse kulu 290.- krooni riigituludesse tähtajaga 31.12.2010.a. Peeter Napritson suhtes ning määrata talle kohustuseks maksta 15 000.- krooni ning kriminaalmenetluse kulu 7.- krooni riigituludesse tähtajaga 31.12.2010.a. Asitõendid puuduvad Kaitsjad ja süüdistatavad nõustusid ringkonnaprokuröri seisukohaga lõpetada menetlus KrMS § 202 järgi. 3

(4)1-08-15994 Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatavate käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse ning KarS § 209 lg 2 järgi ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega jääb kehalise väärkohtlemise eest mõistetav raskeim karistus alla teise astme kuritegude maksimaalsele määrale ning kuigi kelmuse eest mõistetav karistus saab olla üks kuni viis aastat vangistust, siis antud konkreetset kuritegu ning KarS § 25 lg 6 arvestades, ei ole antud kriminaalasjas süüdistatavate süü toimepandud kuritegude puhul suur. Tuginedes asjaolule on otstarbekohane süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 sätete kohaselt. Süüdistatavad ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning seega on antud kriminaalasja arvestades isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades, et kriminaalmenetluse jätkamiseks Andrus Alemaa, Karel Mällase ja Peeter Napritsoni suhtes puudub avalik menetlushuvi ja süüdistatavad on nõus täitma neile pandud kohustusi lõpetada kriminaalasjas menetlus eelpool nimetatud isikute suhtes suhtes. Määrata kohustuseks: maksta Andrus Alemaal riigituludesse 60 000.- krooni ning tasuda kriminaalmenetluse kulu 290.- krooni tähtajaga 31.12.2010.a., maksta Karel Mällas’el riigituludesse 40 000.- krooni ning tasuda kriminaalmenetluse kulu 290.- krooni tähtajaga 31.12.2010.a., maksta Peeter Napritson’il riigituludesse 15 000.- krooni ning tasuda kriminaalmenetluse kulu 7.krooni tähtajaga 31.12.2010.a. Igor Pütsep Kohtunik 4