lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav Jevgeni Ljazin ik: 38910160337, emakeel: vene keel, kodakondsuseta, haridus: keskeriharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt töötab mitteametlikult, elukoht: Xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. Jevgeni Ljazin süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jevgeni Ljazin´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Jevgeni Ljazin´ile mõistetud ja ärakandmata vangistus Jevgeni Ljazini suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Jevgeni Ljazin temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Jevgeni Ljazinit järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 1 • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada Jevgeni Ljazinile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.08.
Kohtuistungil süüdistatav Jevgeni Ljazin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 03.11.2009 ja 02.02.2010 koostatud kannatanu GS ülekuulamisprotokollide kohaselt 03.11.2009, kella 14:01 paiku varastati Tallinnas Viru väljak 4 asuva Sokos Hotel Viru teisel korrusel asuvas konverentsikeskuse bolero saalist presiidiumi laua pealt kannatanu isiklik mobiiltelefon Samsung G800 Limited Edition (tumehall titaanium korpusega, ostetud 11.12.2008, taga korpuse peal väike mõlk, kriimustused puudusid, hästi hoitud) väärtusega 11990 krooni. Kannatanu oli ise samal ajal seljaga saali ukse poole, mitte saalis sees ja valmistas saali ette järgmiseks päevaks. Tõstis laudu käru peale ja oli saali uksest umbes 20 meetri kaugusel. Kui pöördus saali ukse poole, tulid saalist välja kaks noormeest, kelle käest küsis, kas neid saab aidata. Vastust ta ei saanud ja sisenes saali, vaatas laua peale ja avastas, et mobiiltelefon on varastatud. Jooksis noormeestele järgi, nad märkasid teda all esimese korruse fuajees ja panid jooksu majast välja. Noormehed jooksid üle sõidutee Foorumi ja Postimaja vahele, kuhu kadusid. Turvapuldist helistas ja teatas kohe juhtunust politseile. Telefoni soetamismaksumus oli 11 990 krooni. See summa hõlmas enda telefoni väärtust, juurde ostetud titaaniumkorpust ja wifi kaarti. Kannatanu ostis varastatud telefoni asemele uue telefoni. Uus telefon on ostetud kasuisa AHnimel Tele 2-st, kuid telefoni eest tasub makseid kannatanu. Järelmaksu korras tuleb 18 kuu jooksul tasuda telefoni eest kokku 4680 krooni. Nimetatud summas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. Loobub varem esitatud tsiviilhagi summast 11 990 krooni. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu Tele 2 telefoniteenuse lepingu koopia, ettemaksu arve koopia ja järelmaksulepingu koopia. (t/l 2-3, 79-80) • 06.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 03.11.09 turvasalvestus Sokos Hotel Viru keskusest ja konverentsikeskusest. Kaadris oli näha koridor, kahel pool uksed, keskel laud. Kell 14.03.06 ilmus kaadrisse meesterahvas, tumedates riietes, tumeda suusamütsitüüpi mütsiga, kes kõndis esimesest vasemast avatud uksest mööda praktiliselt koridori lõppu, kl 14.04.18 sisenes tagumisest avatud uksest teise ruumi, väljus kohe, hakkas tagasi astuma, siis üsna järsult sisenes tagasiteel veel ühest avatud uksest sisse kl 14.04.22, väljus kl 14.04.48 ning sammus tuldud teed tagasi. Siis ilmus 14.05.20 kaadrisse särgi ja lipsuga noormees, kes sisenes 14.05.22 esimesest avatud uksest, kl 14.05.31 väljus ja kiirustas minema. Fototabelist nähtub veel sama noormees tumedates riietes, tumeda suusamütsitüüpi mütsiga, koos teise noormehega Sokos Hotel Viru keskuse koridoris, trepil ja fuajees kõndimas ning õues jooksmas. (t/l 34-47) • 18.12.2009 koostatud kahtlustatava Jevgeni Ljazin ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et ei tea, miks võttis telefoni. Alguses mõtles, et võtab selle telefoni endale, pärast müüs maha. Läks koos Dmitriga niisama Virusse jalutama. Dmitriga neil ei olnud selle telefoni võtmisest mitte mingit juttu. Ta ei rääkinud talle oma kavatsusest. Dmitri jäi üldse diivani peale istuma, kui tema sinna saali läks. Läks tegelikult sinna saali selle eesmärgiga, et küsida, kust saaks vett juua. Ühes ruumis oli mobiiltelefon laua peal. Nägi, et seal ei olnud mitte kedagi ja siis võttis selle mobiili ära. Siis läks sealt kohe minema, läks Dima juurde ja ütles, et lähme ära. Ütles veel Dimale, et vett seal ei ole. Ei mäleta, et keegi neid oleks peatanud. Siis jooksid Dimaga trammi peale. Jevgeni Ljazinil oli seljas must jope ja peas must suusamüts. Algul tahtis mobiili endale jätta, aga siis arvas, et äkki keegi leiab. Siis müüs selle maha ühele mehele 1000 krooni eest (kes elab vist selles peatuses, mis on peale Malevat). Kuna tema selle varguse toime pani otsustas, et tuleb tunnistab üles, et mitte Dmitrile probleeme tekitada. Püüab mobiiltelefoni tagastada. (t/l 66-69) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 81,65 krooni. (t/l 75) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Jevgeni Ljazin´i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu GS ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 3 Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et 03.11.2009 kella 14.00 paiku sisenes Jevgeni Ljazin Tallinnas Viru väljak 4 asuvasse Sokos Hotel Viru konverentsisaali, kus ta võttis ära GS kuulunud mobiiltelefoni Samsung G800 väärtusega 11 990 krooni, millise vallasasja ta juhuslikule isikule maha müüs. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on GS esitanud tsiviilhagi 4680 krooni nõudes, mis on varguse tõttu ostetud uue telefoni maksumus. Tsiviilhagi tõendamiseks esitas kannatanu Tele 2 telefoniteenuse lepingu koopia, ettemaksu arve koopia ja järelmaksulepingu koopia. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva telefoni varastas Jevgeni Ljazin, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Jevgeni Ljazin´i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4680 krooni, kuivõrd kannatanu oli varguse-eelse olukorra taastamiseks sunnitud tegema varalisi kulutusi. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Jevgeni Ljazin´ilt GSkasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kohtulikult karistamata. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Kohtuistungil teatas süüdistatav, et tal on mitteametlik töökoht ja ta saab töötasu ning ta töötab alates juunikuu algusest. Samas ei osanud ta tööandjat nimetada. Sellistest kohtuistungil avaldatud andmetest ei saa kohus teha järeldusi süüdistataval sissetulekute olemasolu kohta, kuivõrd need andmed ei ole kontrollitavad. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval on senini, so 9 kuu möödumisel varavastase kuriteo toimepanemisest hüvitamata kannatanule tekitatud varaline kahju. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, samuti on tal rahalised kohustused, kannatanu ees ja lisanduvad rahalised kohustused riigi ees seoses menetluskuludega, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale on süüdistus esitatud ühes episoodis, millise toimepanemisega ei tekitatud kannatanule olulist varalist kahju, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, kuriteo toimepanemise juhuslikku iseloomu ja seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning tema isikuandmetest ei 4 saa teha järeldusi süstemaatiliste õiguserikkumiste kohta, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Samas peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, mille toimumise ajal saaks süüdistatav kriminaalhooldaja järelevalve all olles teha lõplikke järeldusi oma käitumise õigusvastasusest ja võõra vara puutumatusest ning hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju, mis senini on hüvitamata, vaatamata sellele, et süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta hüvitab kannatanule tekitatud kahju. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.