Obsah (4)

§ 209§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 17. septem

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Mart Kaev süüdi karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 27.-28.

jaanuar 2010,

1. märts 2010 ja 16.-
2. september, s.o 5 (viis) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Mart Kaevul kandmata karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 11 kuud ja 25 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Mart Kaevule katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 11 kuud ja 25 päeva ei pöörata täitmisele, kui Mart Kaev ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Mart Kaevule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x-xx xxxxxx ; tühistada Mart Kaevule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Andrus A. tsiviilhagi ning välja mõista Mart Kaevult 1 030 (üks tuhat kolmkümmend) krooni Andrus A.kasuks; 2.2 välja mõista Mart Kaevult sundraha 3 000 (kolm tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 140 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 350 (kolmsada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-11931“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Mart Kaev toime pannud kuriteona kelmuse ehk varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise avalikkuse poole pöördudes ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi, mis seisnes: 1) 14.

septembril 2009 oma elukohas xxxxx xxxxx x-xx varalise kasu saamise eesmärgil, omamata üldse müüdavat eset, st tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esinedes müüjana nimega breakboy ning isikunime Tauno Klappik all, pani interneti veebikeskkonnas www.okidoki.ee üles kuulutuse ID:113953 sülearvuti HP Paviljon dv2600 Special Edition müügi või vahetusvõimaluse kohta. Nimetatud kuulutuse alusel leppis ta

1. septembril 2009 ostja Anders A.ga kokku arvuti müügis 2 500 krooni eest, millest vastavalt omavahelisele kokkuleppele oli Anders A. nõus enne kauba posti panekut tasuma ettemaksuna 1 000 krooni ning postikulu 30 krooni. Samal ajal suhtles Mart Kaev„breakboy“ konto vahendusel www.okidoki.ee keskkonnas Ranel L.ga, kes müüs „Armani ja Dolce&Gabbana teksad“ kuulutuse all teksapükse. Mart Kaev avaldas Ranel L.ile Armani teksapükste ostusoovi. Lepiti kokku, et teksad maksavad 1 000 krooni. Kuna Mart Kaev soovis pükse kätte saada SmartPosti vahendusel, siis pidi ta lisaks veel 30 krooni maksma. Ranel L. andis www.okidoki.ee keskkonna kaudu Mart Kaevule oma elukaaslase Kaili R. Swedbanki konto numbri, kuhu Mart Kaev saaks teksapükste raha kanda. Mart Kaev edastas nimetatud arveldusarve numbri koos Kaili Raidi nimega Anders A.le, selgitades, et tegemist on tema naisega ning palus arvuti müügiraha 1 030 krooni sellele kontole kanda.
2. septembril 2009 tegi Anders A. ülekande 1 030 krooni Kaili . arvelduskontole sülearvuti eest. Pärast nimetatud ülekande laekumist lubas Mart Kaev sülearvuti posti panna, kuid kuna tal tegelikult arvutit ei olnud, siis ta ei teinud seda. Nimetatud raha eest saatis Ranel . temale Armani teksapüksid. Mart Kaev tekitas nimetatud kuriteoga Anders A. kahju 1 030 krooni; 2)
3. detsembril 2009 olles varem toime pannud kelmuse oma elukohas xxxxx xxxxxxxx x-xx varalise kasu saamise eesmärgil, omamata üldse müüdavat eset, st tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esinedes müüjana nimega „einstein“, pani interneti veebikeskkonnas www.okidoki.ee üles kuulutuse sülearvuti Dell XPS m1530 müügi või vahetamise kohta.
4. detsembril 2009 võttis temaga ühendust Jüri Topor, kes oli huvitatud 2 nimetatud arvuti ostust.
5. detsembril 2009 lepiti kokku, et arvuti hinnaks on 3 000 krooni, millest 1 500 krooni pidi Jüri T.ettemaksuna Mart Kaevule kandma. Samal ajal suhtles Mart Kaev „einstein“ konto vahendusel www.okidoki.ee keskkonnas Brandon V.ga, kes soovis müüa sülearvutit Ordi Enduro AL55 PD.
6. detsembril 2009 said Brandon V. ja Mart Kaev kokkuleppele, et Mart kaev tasub arvuti eest 1 500 krooni.
7. detsembril 2009 saatis Brandon V. Mart Kaevule enda pangakonto numbri, kuhu saab raha kanda. Mart Kaev andis nimetatud arveldusarve numbri Jüri T., kes
8. detsembril 2009 1 500 krooni sellele kandis. Kui raha laekus, siis Brandon V. saatis sülearvuti vastavalt Mart Kaevuga kokkuleppele Paide Selveri SmartPosti, kus Mart Kaev nimetatud arvuti vastu võttis. Jüri T.il jäi sülearvuti Dell XPS saamata ning Mart Kaev tekitas temale kahju 1 500 krooni.
9. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.01.2010, 17.03.2010 ja 16.-17.09.2010, s.o 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 25 päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Mart Kaevule katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx x-xx xxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 209lg 2 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Andrus A. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 030 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista Mart Kaevult 1 030 (üks tuhat kolmkümmend) krooni Andrus A. kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid vähendada sundraha väljamõistmist 3 525 krooni võrra Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Mart Kaevult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 000 krooni, riigi õigusabi tasu 1 140 (840 + 300) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Mart Kaev on viibinud eelvangistuses 27.-28.01.2010, 17.03.2010 ja 16.09.-17.09.2010, s.o 5 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Mart Kaevule

§ 74

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 27.-28.01.2010, 17.03.2010 ja 16.09.-17.09.2010, s.o 5 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Mart Kaevul kandmata karistuseks vangistus 11 kuud ja 25 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 4